Sisekaitseakadeemia pidas aktust tavatult

Fotod: Annika Poldre
Eesti digimaailmas toimus eelmisel nädalal märkimisväärne sündmus: esmakordselt pidas üks õppeasutus – sisekaitseakadeemia – oma sünnipäeva virtuaalselt.
Sisekaitseakadeemia 28. sünnipäev ei toimunud tänavu mitte koolihoones, vaid Kultuurikatlas, kuhu eriolukorra tingimustes seati märtsi keskpaigas üles kontaktivaba stuudio, mis võimaldab korraldada virtuaalseid kohtumisi, arutelusid ja otseülekandeid. Need toimuvad kohapeal tegutseva juhataja taktikepi järgi osaliste jaoks interaktiivselt. Akadeemia sünnipäevaaktust juhtis Lehari Kaustel. Aktusel osalejad jälgisid sündmust oma kodudest virtuaalselt.
2019. aasta veebruarist rektori ametis Marek Link alustas pidupäevakõnet entusiastlikult, rõhutades, et tegemist on kooli ajaloos esimese digiaktusega. Tervitades osalevaid ministreid, vilistlasi, õppureid ja akadeemia töötajaid, avaldas Link heameelt selle üle, et nii mõnigi tähtpäeva traditsioon suudeti säilitada. Tavaks on olnud meenutada varasemaid rektoreid ja käia esimese rektori Eduard Raska haual – seda tegi Link –, küpsetada sünnipäevatorti ja korraldada spordivõistlus. Midagi neist ei jäänud ära.
Idee ja inimesed
„Minu jaoks on akadeemia alati olnud midagi enamat kui hooned, õppetunnid, projektid või uuringud, tunniplaanid ja eelarved, koormustabelid, logistika ja infra,“ sõnas rektor, kelle kollektiiv valis aastal 2012 parimaks kolleegiks ning aastal 2015 SKA kõige innovaatilisemaks õppejõuks. Loetletust tähtsamaks nimetas ta õppeasutuse sisu ja kvaliteeti. „Minu jaoks on akadeemia eelkõige idee vabadusest, turvalisusest ja julgeolekust. Eelkõige idee ja just inimesed.“ Rääkides akadeemia headusest, pakkus Link üheks kindlaks mõõdupuuks eesti rahva usalduse koolis õpitavate ametite ja vilistlaste professionaalsuse vastu.
„Vilistlased, teie olete akadeemia süda ja hing ning kooli mainekujundajad,“ lausus rektor lõpetanutele. Õppurite poole pöördus ta sõnadega: „Sisekaitseakadeemia on endiselt õppimiskallakuga kool ja õppimiseks tuleb ka pingutada. Ma soovingi teile visadust ja pingutust. Ja küll see vaev kõik ka tasutud saab.“
Tavatu olukorra tõttu juhtis moderaator kuulajate tähelepanu, et hääletu-funktsioon oleks välja lülitatud. „Ja kui aktus on läbi, siis võime kõik ühtse perena internetikanali kaudu teineteisega suhelda ning oma rõõmu ja emotsioone väljendada,“ lubas Lehari Kaustel.
Kindlustunde loojad
Osalejaid tervitas virtuaalselt justiitsminister Raivo Aeg: „Meie riigi ja rahva tervise eest ei võitle praegu mitte ainult meditsiinitöötajad. Koos arstidega seisavad kõikjal üle Eesti selle võitluse esiliinil sisekaitseakadeemia vilistlased – politseinikud, piirivalvurid, päästeametnikud, vanglaametnikud ja paljud-paljud teised.“ Tunnustades õppureid julge elukutsevaliku eest, lausus minister, et neil kõigil on tulevikus teenistusaja jooksul palju olukordi, kus tuleb väljuda oma mugavustsoonist ja panna end proovile nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Ja päris tihti võib-olla ohte trotsides.
„Just tänases eriolukorras näeme, et kogu meie riigi siseturvalisus toetub paljus sisekaitseakadeemia vilistlaste õlule. Ja kogu meie rahva sisemine kindlustunne saab alguse just teie tööst,“ rääkis Aeg. See, et 89% Eestimaa inimestest on rahul politsei- ja piirivalveameti tegevusega praeguses kriisiolukorras, on Aegi sõnul ülikõrge tunnustus, sest suuresti just sisejulgeolekutöötajatest sõltub kodaniku usaldus oma riigi vastu.
Siseminister Mart Helme kõneles samuti akadeemia tähtsusest sisejulgeoleku seisukohast oluliste ametite koolitajana. Kriis annab tema sõnul kinnitust sellest, kui hästi on selleks ette valmistatud sisejulgeoleku töötajad. „Me oleme võinud veenduda, et ettevalmistus on olnud hea,“ lausus minister. Tänu heale ettevalmistusele kulges piirivalvel piiride kontrolli alla võtmine väga kiiresti, efektiivselt, viisakalt, kaitsti nii piiriületajate kui ka piirikontrolli teostavate inimeste tervist ja julgeolekut. Väga hästi funktsioneeriva kriisiga toimetuleku vundamendiks nimetas Helme sisekaitseakadeemiat selle kõrgel tasemel õpetamisvõimega.
„Te kõik, kes te õpite praegu selles õppeasutuses, võite olla uhked selle üle, et see õppeasutus valmistab teid ette kõige suurema privileegi täitmiseks. See on oma kodumaa teenimiseks,“ sõnas siseminister õppuritele.
Ettevalmistus – kriisilahendajad
Tervituskõnega esinesid rahvastikuminister Riina Solman, maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid, vanglate asekantsler Priit Kama ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Tammearu sõnutsi on akadeemia kogu aeg õppijaid hästi ette valmistanud veel millekski enamaks – et nad suudaksid näha nähtamatut ja tunda tundmatut. „Täna olemegi sellises olukorras, et saame proovida, kuidas me saame selle nii-öelda vaenlase või kriisiga hakkama. Ja elu näitab, et akadeemias omandatud haridus on abiks selle kriisi lahendamisel väga paljuski,“ rääkis Tammearu ja loetles koolikaaslasi-vilistasi, kriisi lahendajaid, kes juhivad sotsiaalkindlustus-, piirivalveametit või tegelevad kriisiga mõnes teises valdkonnas.
Aastapäeva spordivõistlused viidi läbi vastavalt võimalustele koduse kolmikvõistlusena, mille võitjaid, nii õppureid kui töötajaid, õnnitles rektor virtuaalselt. Rohkem kui varasematel kordadel oli tänavu sünnipäevatordi küpsetajaid, kelle loomingut esitleti seekord žüriile samuti virtuaalselt. Võidutorte sai näha ekraanilt. Tervituste vahel esinenud Uku Suvistele oli virtuaalse publiku ees laulmine samuti esimene kogemus.
Moderaatori juhendamisel tehti aktuse lõpu eel kõigi osalejatega ühisfoto, milleks kõik ilmusid oma Zoomi kõne kaudu suurele ekraanile. Kuna korraga mahtus sinna vaid 25 nägu koos rektoriga, sai meeleolukaid ühispilte mitu – pildistamise ajaks liitus sündmusega peaaegu 200 inimest.
„Härra rektor, sellist pildistamist ja sellisel viisil õpilasperega kohtumist ei ole varem olnud. Mis mõtteid see teis tekitab?“ päris ürituse juht Marek Lingilt.
„No kõigepealt mul on siiralt kahju, et ma ei ole nii fotogeeniline, kui on näiteks Uku Suviste,“ vastas Link. „See on tõepoolest esimene kord võib-olla ülikoolide ja kõrgkoolide ajaloos üldse, kus toimub digitaalne aktus. Mul on hea meel, sest selle pildiga me teeme akadeemia ajalugu.“