Soov eesti keelt praktiseerida on viinud raskel ajal kokku sadu inimesi

6. apr. 2020 Heiki Raudla - Kommenteeri artiklit
Foto: Ekspress Meedia

Integratsiooni Sihtasutuse üleskutse peale teatas paari nädala jooksul oma soovist eesti keele õppijaid vabatahtlikult aidata ja saada eesti keele mentoriks üle 170 inimese.

Sarnaselt teiste õppeasutustega peatas koroonaviirus kontakttunnid ka Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majades. Pärast uste sulgemist õppetundideks saavad eesti keele õppijad õpetajatelt koduülesandeid, aga kodus jääb neil vajaka kõnekeelepraktikast.

Kuna eesti keelt praktiseerida soovijaid tuleb järjest juurde, kutsus Integratsiooni Sihtasutus eriolukorra väljakuulutamise järel eesti emakeelega või keelt vabalt valdavaid inimesi üles registreerima end vabatahtlike eesti keele mentoritena, kes aitaksid keeleõppijatel kõnekeelt harjutada, vesteldes nendega paar korda nädalas e-kanalite kaudu mitmesugustel elulistel teemadel. „Kui eesti keel on su emakeel või valdad seda vabalt, pakume sulle võimalust aidata eesti keelt õppivatel inimestel keelt harjutada ja keelebarjäärist üle saada!“ seisis üleskutses.

Üleskutsele reageeris paari nädalaga üle 170 vabatahtliku mentori nii Eestist kui välismaalt.

Jututeemaks psühholoogia

„Suhelda mulle meeldib kohe väga. Praeguses olukorras on ka vaba aega rohkem kui küll, nii et olgu see siis hästi kasutatud,“ põhjendab Kersti Urbala põhjust, miks ta otsustas mentorina aega sisustada. Ta liitus mentorite grupiga märtsi lõpupäevadel ja tema suhtluspartner on 44-aastane vene naine. „Vahva ja soe inimene, motiveeritud õppija,“ iseloomustab Urbala oma suhtluspartnerit lühidalt.

Suhtlevad nad telefoni ja meili teel. Teineteisega harjumine läks mentori sõnul üllatavalt kiiresti, sest nende ellusuhtumises ja maailmavaates on palju sarnast. „Tore oli tõdeda, et huumorisoon on meil väga sarnane,“ nendib Urbala. „Praegusel raskel ajal saab maailma päästa ilusa eesti keele, armastuse ja huumoriga.“

Suhtlusteema valis välja õpilane, keda huvitab psühholoogia. Alustati töölehega emotsionaalsest intelligentsusest, mille õpilane läbi luges ja kuhu märkis ära arusaamatuks jäänud sõnad ja väljendid. Järgmine tööleht on seletav ja selgitav.

„Tänasest tunnist jäi kõlama armas mõte: mu partner ütles, et ta tütar räägib väga ilusat eesti keelt, sest tema teel on olnud head inimesed,“ teatas Kersti Urbala 2. aprilli õhtul. „Palusin tal seda mõtet korrata ja kirjutada endale õppekausta … sest keele kandjad on head inimesed kellegi teel.“

Kersti Urbala aitab venelannal eesti keelt õppida, sest ta armastab seda, tema arvates on see ilus ja rikas keel. „Olen raamatutega üles kasvanud – kui minu sõbrad said sünnipäevakingituseks Miki Hiire pildiga klaase ja vildikaid, siis meile õega kingiti alati raamatuid. „Seiklusjutte maalt ja merelt“ sarja raamatud lugesin läbi ikka täitsa teismelisena juba,“ räägib ta oma kiindumusest eesti keele ja lugemise vastu.

Nii leiabki ta, et aidata kedagi teel ilusa eesti keeleni on hea võimalus ka ise selle juures õppida ja kogeda. „Õppimine on alati kahepoolne protsess õpilase ja õpetaja vahel, meie leidsime ühise keele väga kiiresti.“

Suhtlevad üle päeva

Mentorina pani end kirja ka TalTechi Virumaa kolledži keeltekeskuse juhataja Kaire Viil, kes õpetab vene emakeelega inimestele eesti keelt juba 1998. aastast. „Õpetan täiskasvanuid ning olen 7. taseme andragoog,“ täpsustas ta. „Mulle meeldib eesti keelt õpetada ning niiviisi inimeste mitmekülgset enesearengut toetada. Mul on imeline suhtluspartner! Lausa ootan tema helistamist.“

Kaire Viili suhtluspartner on kuuendat aastat Sillamäel elav Vera. Nende vestlusajad on õhtul, kui päevatoimetused on tehtud. Ta on kultuuri, tervisespordi ning käsitööhuviline mordvalanna, kelle eesti keel on mentori sõnul praegu kesktasemel. „Vera on parimas vanuses, et tegelda lemmiktegevustega, nautida elu, avastada Eestimaad, õppida iga päev midagi uut.“

Nad alustasid suhtlemist kohe, kui eesti keele maja selle toreda projekti algatas. „Saime tuttavaks ning nüüd suhtleme üle päeva,“ rääkis Viil. „Tänu oma pikaajalisele kogemusele saan keeleõppijaga üldiselt kiire kontakti. Veral on ilmselt veidi raskem, kuna kasutan üsna rikkalikku sõnavara ning ma pole tema eelteadmistega väga kursis. Vajadusel parafraseerin öeldut ning vene keelt me peaaegu ei kasuta.“

Viil selgitas, et tänu kootsinguteadmistele oskab ta panna inimest kõnelema sellest, mis vajab väljaütlemist. Selleks on mitmeid toredaid tehnikaid. Piisab näiteks algatuseks küsida, mille poolest päev oli eriline. Aktiivse kuulamisega nopib kootsiv mentor välja õppija märksõnu, peegeldab neid ning inimene kõneleb hea meelega. „Mulle on kootsiv keeleõpe põnev avastamine ja katsetamine,“ nendib ta ja lisab, et on aldis igasugu kodanikualgatuste suhtes. „On ju teada, et inimene on vabatahtliku töö puhul tegelikult rohkemgi motiveeritud,“ selgitab ta. „Tean keelesõbraks olemisest, kuid pole selleks seni aega võtnud. Nüüd on keelementorlus kodukontoris tore vaheldus ning saab telefoni- ja Skype’i juhendamise metoodikat harjutada.“

Kaire Viil lisas veel, et austab kõiki õppijaid ning kes teisi õpetab, ei peaks kunagi ise õppimist lõpetama. „Oleksin ka ise rõõmus, kui keegi võtaks aega minuga aeg-ajalt võõrkeeles kõnelda ning õppimist toetada,“ tõdeb ta. „Usun iseseisvalt õppimisse ning keelekursustel rühmas kindlal kellaajal õppimine pole ausalt öeldes ka minu tassike teed.“

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajad koguvad nii mentorite kui keeleõppijate andmeid, aitavad neid kontakti loomisel ning juhendavad vajadusel vestlusformaatide valikul ja vestluste läbiviimisel. Mentorite ja keeleõppijate kokkuviimisel lähtutakse registreerimisvormi märgitud huvialadest või muudest soovidest, näiteks kas soovitakse suhelda pigem omavanusega.

Eesti keele vabatahtlikuks mentoriks saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehe kaudu integratsioon.ee/tule-eesti-keele-mentoriks. Registreerimisvormi saab märkida ka oma eelistusi ja võimalusi keeleõppijate toetamiseks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!