Tavalisest tööhulgast täitsa piisab

24. apr. 2020 Opettaja - 2 kommentaari

Käesoleval õppeaastal tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja. Artiklid valib ja tõlgib Silja Aavik, kes on töötanud kakskümmend aastat õpetajana Helsingi eesti koolis. Valides püüab ta märgata teemasid, mis on päevakorral ka Eestimaa koolides. Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.


Tavalisest tööhulgast täitsa piisab

Tundideks valmistumine võtab tohutult aega ja oma tööd näevad õpetajad juba uneski. Õpetajate ametiühingu hallata olevas Meeleolumõõdikus märkis üle 40% õpetajatest, et nad ei suuda vabaneda tööpingetest ega vähendada töökoormust, mille eriolukord on endaga kaasa toonud. Õpetajate ametiühingu tööturu asjatundja Sari Melkko julgustab õpetajaid hoidma end ülekoormuse eest.

Eriolukord on kestnud üle kolme nädala ja 41% õpetajatest leiab, et praegustes oludes on võimatu töömõtteid peast visata ja oma tööaega veidigi reguleerida. Meeleolumõõdikus on sel teemal oma seisukohta avaldanud 4500 õpetajat ja kommentaariumis on ligi 2500 arvamust. Vastanute hulgas on rohkem põhikooli, gümnaasiumi ja rahvaülikooli pedagooge.

Vastustest ilmneb, et õpetajad on omaalgatuslikult võtnud kasutusele mitmesuguseid digilahendusi ja küsinud nõu kolleegidelt. Samas on kaugõppe korraldamine teinud tööpäevadest kümnetunnised, tekitanud lootusetust ja väsitanud.

Koolijuhtide toetus annab jõudu juurde.

Meeleolumõõdik toob selgesti välja pedagoogide olulisima ühisjoone, milleks on kohusetunne. Kommentaariumist võib lugeda järgmist.

  • Teismelised alustavad õppimist kella 18 paiku, on öösiti üleval, päeval magavad. Ja siis algab see pommitamine nii telefonitsi kui ka meilitsi, sest ollakse omadega puntras.
  • Tööpäevad venivad õhtusse, sest keskaste muutub aktiivseks alles õhtupoolikul. Ka lastevanemad saadavad sõnumeid rohkem õhtuti. Samal ajal peaks järgmise päeva tunde kavandama, kümne tunniga seda kõike ei jõua.
  • Kaks nädalat järjest on olnud 12-tunniseid päevi, lisaks töötamine nädalavahetusel.

Pered vajavad tuge ja suunamist laste koduõppel. Vanemate juhendamine toimub õpetaja isikliku suutlikkuse arvelt.

„Just nüüd on olulisel kohal mõistev koolijuht ja tema abi. Tugi oma õpetajatele on äärmiselt tähtis, et eriolukorra koduõpe pedagooge välja ei kurnaks,“ manitseb Sari Melkko.

Nõuannete rubriik

  • Luba endale puhkepause ja vabane liigsest kohusetundest.
  • Kogu aeg ei pea olema kättesaadav.
  • Mine loodusesse. Kodus olles tuletavad poolikud tööd end pidevalt meelde.
  • Tee endale kindel päevarütm, varu aega liikumiseks.
  • Sobiv hulk õppetööd lastele korrastab ka enda päevakava.
  • Tavalisest tööst täiesti piisab!

P.S. Eriolukorrast hoolimata töötavad Soomes lasteaiad, 1.–3. ja erivajadustega laste klassid.


Sofi oli sihikindel ja usin koolilaps

Sofi Oksanen.
Foto: Toni Härkönen / opettaja

Distantsõpe ajendas kirjanik Sofi Oksast vastama laste ja noorte kirjandusteemalistele küsimustele reaalajas. Ta teeb seda oma Instagrami konto kaudu. Ülevaate vastustest annab Anu Vallinkoski.

Sofi Oksanen alustas kooliteed Jyväskyläs. Kooli minnes oskas ta lugeda ja kirjutada.

Kirjanikuametist unistas Sofi juba lapseeas. Kui 7. klassis tulid tunniplaani valikained, valis ta selliseid, millest oleks kasu kirjanikutöös. Üks tema lemmikaineid oli masinakiri. Sofi ise ütleb, et õppis kümnesõrmesüsteemi selgeks väga ruttu ja seda oskust läheb tal senini vaja. Ta arvab, et kirjutab juba kiiremini, kui mõtleb. Tema lemmikained olid emakeel ja muud keeleõpingud, seevastu käsitööd, võimlemist ja kodundust pidas noor Sofi mõttetuks ajaraiskamiseks.

Sofi on tänulik oma keskastme ja gümnaasiumi õpetajatele selle eest, et nood adusid, kui erineva tempoga õpilased edenevad. Pedagoogide selline mõistlikkus tegi koolist palju meeldivama paiga. Algkoolist on talle mällu sööbinud, et aeglane tunnitöö tekitas meelehärmi.

Gümnaasiumis õppides oli võimalik valida lisakursusi ja teha eksameid just oma huvidest lähtuvalt. Töörügaja Sofi koostas ise sobiva ajagraafiku, kirjutas loovtöid ja sooritas eksameid nii emakeeles kui ka usundiõpetuses.

Unistus kirjanikukarjäärist mõjutas Sofi edasiõppimist. Ta tudeeris kirjandusteadust Helsingi ülikoolis ja hiljem dramaturgiat teatrikõrgkoolis.

Sofi meelest võiks tulevikukoolis rohkem olla eri keelte ja meediaõpetust.


Halastust koduõppes – üheksa head mõtet!

Tänavu kevadel toimunud murrang koolilaste koduõppe korralduses on olnud õpetajatele üsna töömahukas ja sestap kutsuvad nii haridusminister kui ka õpetajate ametiühing pedagooge üles olema enda suhtes säästlikumad. Ametiühingu arendusjuht Jaakko Salo selgitab, mida sealjuures silmas pidada.

Kaugõpe on kestnud ligi kolm nädalat ja eriolukorrast hoolimata on õppetöö jätkunud. Üleminek on toimunud kiiresti ja jutud avaliku sektori jäikusest ning vähesest kasutegurist on osutunud kohatuteks.

Üleminek kaugvormis õppetööle pole olnud lihtne ega toimunud kogu riigis ühtmoodi. Paremini kohanesid need õppeasutused, kus digivahendid kuulusid igapäevase koolitöö juurde juba enne eriolukorda. Kahjuks olid mitmetes haridusasutustes võimalused digiõppeks üsnagi puudulikud.

Vaatamata digiõppekogemustele on järsk õppekorralduse muutus olnud õpetajatele vägagi valuline. Uue olukorraga pidi ruttu kohanema, varem koostatud plaanid tuli ümber teha ja tegevuse ümberkorraldamiseks polnud täpseid juhendeid. Samal ajal suurenes mure õpilaste toimetuleku ning enda ja lähedaste tervise pärast. Mitmelt poolt koolidest tuligi ametiühingule tagasisidet õpetajate töökoormuse tohutust suurenemisest. Selline olukord ei tohi kesta lõputult, sest kriisiolukord ei pruugi niipea lõppeda.

Talumatu tundub olevat just nende õpetajate olukord, kes peavad õpetama iga päev koolis (1.–3. kl), aga olles ka aineõpetaja, peavad tegema kaugõppetööd keskastme lastega. Sellised olukorrad tuleb lahendada aruka tööjaotusega.

Nii ametiühing kui ka haridusminister soovitavad õpetajatel olla enda suhtes leebed. Mida selline soovitus koduõppe puhul tähendada võiks? Kuidas ennetada, et töömaht ei kasvaks üle pea?

Siinkohal kokkuvõtte nõuannetest, mida õpetajad oma kogemuste põhjal oluliseks pidasid.

Lihtsuse võlu. Internet ja sotsiaalmeedia pakuvad järjest paremaid rakendusi, käimas on kirglik turundus. Kellelgi pole vaja neid kõiki kasutama hakata. Palju tähtsam on, et kasutad endale ja oma õpilastele varasemast tuttavaid rakendusi, mis võimaldavad rahulikus tempos õpetamist jätkata.

Maratoni ei alustata lõpuspurdiga. Õpetajate hulgas on tubli annus loomingulisust ja leidlikkust. Üks teeb videoid, teine valmistab kõigile kasutatavaid digiõppematerjale, kolmas peab kolleegidele digiabikliinikut. Sellise loomevõime abil saadakse hakkama ka kõige keerulisemates olukordades. Peab siiski möönma, et eriolukord võib kesta kogu kevade ja kauemgi. Praegust olukorda võib võrrelda maratonijooksuga ja töökoormust tuleb jaotada nii, et kõik jõuaksid lõpujooneni.

Õppevahendid. Kui varem pole tööülesannete hulka kuulunud õppematerjalide valmistamine, siis ei pea seda ka nüüd tegema.

Kättesaadavus. Ka kaugõppes on oluline regulaarselt suhelda oma õpilastega, kuid õpetaja peab kindlaks määrama, kuidas ja millal see toimub. Õhtutundidel ei pea olema valves, et lugeda, vastata kirjadele või teha e-kooli sissekandeid. Samuti ei pea õpetaja andma oma isiklikku telefoninumbrit. Kui see on vältimatu, tuleb kokku leppida helistamise kellaajas.

Vahetu suhtlus. Kaugõppetundidesse tasub jätta õhku, et osa lapsi individuaalselt juhendada. Siiski peab vahetu suhtlus mahtuma igapäevase tööaja raamesse, vaatamata eriolukorrale.

Ülesannete maht. Siin on mõeldud õpilaste töökoormust. Kaugõpe toob paratamatult kaasa kirjaliku ja iseseisva töö mahu paisumise. Oleks arukas planeerida lastele ülesandeid selliselt, et neid on võimalik täita mõistliku ajaga.

Individuaalne tagasiside. On äärmiselt tähtis, et õpilased saaksid ka koduõppe ajal individuaalset tagasisidet. Paraku pole õpetajal selleks piisavalt võimalusi ega aega. Praeguses olukorras pole reaalne, et laps saab vahetut tagasisidet iga oma ülesande või harjutuse kohta. Õpilased võivad kontrollida ka ise üksteise harjutusi ning paljusid ülesandeid saab kontrollida rühmatööna. Vaid osa kodutöödest on sellised, mida õpetaja peab individuaalselt tagasisidestama.

Õppekava nõudmised. Ka eriolukorra ajal tuleb lähtuda õppekavast. Kuna selles on määratud vaid üldprintsiibid ja õpitulemused, siis saab õpetaja ise valida meetodid, kuidas sihile jõuda.

Ja lõpuks koduõppelaste vanematele. Kodune vaatenurk lähtub teadupärast oma lapse seisukohtadest ja märgatakse oma lapse edenemist. Tasub siiski meeles pidada, et klassiõpetajal on vaja vastutada 25–30 lapse igapäevase kaugõppe eest või aineõpetajal olla kontaktis 140 õpilasega. Usaldage õpetajaid, nad annavad õpilastele oma parima ka eriolukorra ajal!


Kaks väärt mõtteavaldust aprillikuisest Opettaja-lehest

Hanna Ottman, õpetajate ametiühingu kommunikatsioonijuht:

„Just nüüd näeme, kas haridust määratletakse rahakulu või investeeringuna. Õpetajate „toodangut“ on keeruline määratleda, sest tulemus selgub aastakümnete jooksul, kui järgnevate panus toetub kooliõpetajate eelnevale tööle: ilma lugemis-, kirjutamis-ja arvutamisoskuseta ei tule keegi toime. Kasvatus ja haridus vähendavad ebavõrdsust ja toetavad ühiskonna stabiilsust. Mõni lapsevanem märkab nüüd esimest korda, mida tema laps tegelikult oskab ja kuidas õpib ning kui oskuslik peab õpetaja olema, et erinevates olukordades toime tulla.“

Raija Hämäläinen, kasvatusteaduste professor:

„Õpik on parem kui nõrk võrgu kaudu jagatav materjal. Vanad võtted võivad osutuda paremateks kui kotitäis uusi vidinaid. Kogu digitaalse kirevuse keskel tasub hinnata traditsiooniliste õpikute headust. Need on väärtuslikud, sest need on koostanud oma valdkonna asjatundjad. Praeguses äärmiselt kiiresti muutuvas olukorras ei tasu õpikuid asendada kehvade digiversioonidega.“


2 kommentaari teemale “Tavalisest tööhulgast täitsa piisab”

  1. Peep Leppik ütleb:

    KOLLEEGID!
    Siinse käsitluse avaloo P.S. näitab, kus on tänase Soome pedagoogiline mõte (siin – didaktika ja arengupsühholoogia) meist kaugel ees -!

    Lasteaias, algklassides ja vaimsete erivajadustega laste puhul on nn e-õpe lausa kuritegelik tegevus… Kordan – lähtugem ikka lapse looduspärasest arengust-arendamisest s.t. tehkem see endale selgeks.

  2. Peep Leppik ütleb:

    P.S.

    Lapse varane areng (eriti enne kooli) on nii põhjalikult läbi uuritud, et… Miks me seda (TEADUST) Eestis kardame nagu vanakurat välku? Hästi kokkuvõtlikult olen sellest taas kirjutanud oma viimases brošüüris “Carpe diem!” (2020).

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!