Valmivad töövahendid erivajadusega õppijate sotsiaal-emotsionaalsete oskuste hindamiseks ja arendamiseks

Lõpusirgele on jõudmas rahvusvaheline projekt SEC4VET (Social-Emotional Competencies for Vocational Education and Training) ehk kognitiivsete häiretega noorte sotsiaal-emotsionaalsete oskuste hindamine ja arendamine kutseõppes. Eesti poolt osalevad projektis Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse esindajatena keskuse psühholoog Agne Põlder ja kohanemiskursuste õpetaja, eripedagoog Liisbet Tern, kes räägivad projektist lähemalt.

Kuidas selline projekt alguse sai?

Agne Põlder: Projekt sai alguse tõdemusest, et sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisele on kutseõppes, aga ka haridussüsteemis laiemalt liiga vähe mõeldud. Kuigi sotsiaal-emotsionaalsed oskused on töö- ja eraelus väga olulised, ei kajastu see kutsehariduse õppe- ja ainekavades piisavalt. Seda näitab nii Astangu keskuse kui ka teiste kutseõppeasutuste kogemus. Kutsekoolis pannakse põhirõhk eriala õppimisele, aga ainult sellest ei piisa, just sotsiaal-emotsionaalsed oskused aitavad inimesel tööd leida ning töökohal ja elus hakkama saada. Kuna ka projekti partnerriikidel on sarnane kogemus, leidsime, et on vaja selleks töövahendid välja töötada.

Liisbet Tern: Projekti sihtgrupp on 16–25-aastased kognitiivsete häiretega kutseõppeasutuste õppijad, kes ei pruugi tööga kõige paremini hakkama saada. Aga kui nad saavad inimestega hästi läbi ja on head kolleegid, annab see neile tulevikus oma ametis palju suurema kindlus- ja heaolutunde. Sageli arvavad õpilased, et sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ei ole võimalik õppida, kuid tegelikult on.

Kuidas sotsiaal-emotsionaalseid oskusi hinnata ja arendada?

Agne Põlder: SEC4VET-i projekti tulemusena töötatakse välja neli töövahendit. Esimene neist on teaduspõhine standardiseeritud hindamisvahend ehk test sotsiaal-emotsionaalsete oskuste mõõtmiseks, mis tagab nende oskuste arendamise protsessis individuaalse lähenemise. Selle kasutamine eeldab ka vastavat väljaõpet. Teine on käsiraamat kutseõppeasutuste personalile ehk teoreetiline käsitlus selle kohta, miks sotsiaal-emotsionaalsed oskused olulised on. Kolmas on harjutuste kogumik nende oskuste edendamiseks ning neljas koolitusmoodulid kutseõppeasutuste õpetajatele ja tugispetsialistidele. Projektipartnereid on üheksa, neist neli Saksamaalt, kust on ka projekti koordinaator, Josefsheim Bigge kutserehabilitatsioonikeskus. Teised osalejamaad on Portugal, Ungari, Itaalia ja Eesti. Testi töötab välja Saksamaal asuv Otto-Friedrich Bambergi ülikool, ülejäänud töövahendid oleme partnerite vahel ära jaotanud ning kõik panustavad mingil määral kõigisse. Eesti vastutab põhjalikumalt kolmanda töövahendi ehk harjutuste kogumiku väljatöötamise eest.

Mida test hindab?

Liisbet Tern: Test koosneb kolmest osast. Esimene osa on enesekohane küsimustik, kus noor ise oma sotsiaal-emotsionaalseid oskusi hindab. Näiteks on toodud väited: „Ma märkan, et olen halvas tujus“ või „Kui keegi on kurb, siis püüan teda aidata“, millele saab vastata viiepalliskaalal: „mitte kunagi“, „harva“, „mõnikord“, „sageli“, „alati“. Teine osa on vaatleja küsimustik, kus küsitakse samu küsimusi natuke teise nurga alt. Selle osa täidab keegi, kes noort hästi tunneb: õpetaja, tugispetsialist või mõni teine talle lähedane inimene. Kõige parem, kui vastavadki mitu inimest koos, nii on sellest kõige rohkem kasu. Kolmanda osa moodustab soorituslik test, mis sisaldab eri olukordade kirjeldusi. Noor peab panema end teise inimese olukorda ja nelja vastusevariandi hulgast valima, kuidas antud olukorras käituma peaks.

Agne Põlder: Näiteks ütleb Kaspar Johannesele, et ta läks oma tüdruksõbraga tülli ja on sellepärast kurb. Variandid, kuidas Johannes saab Kaspari tuju tõsta, on järgmised: ta ütleb, et tolle tüdruk ongi nõme; ta soovitab mitte teha sellest draamat; ta ei tee mitte midagi, sest see pole tema probleem; ta teeb koos Kaspariga midagi toredat, et tema mõtted mujale viia. Vastuste põhjal saame hinnata, kuidas noor sotsiaalseid olukordi tajub ja kuidas ta ise käituks. Oskuste tase on hästi erinev. Mõni oskus võib noorel olla väga heal tasemel, teises on tal seevastu suured puudujäägid. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused ongi sisuliselt üks suur oskuste komplekt, mida on raske üksteisest lahus vaadata. Siiski jagasid Bambergi ülikooli teadlased need testi väljatöötamisel tinglikult kaheksaks: iseenda emotsioonide taju, teiste emotsioonide taju, iseenda emotsioonide regulatsioon, teiste emotsioonide regulatsioon, empaatia, empaatiline käitumine, sotsiaalsete normide mõistmine ja positiivsed suhted.

Kas harjutustega saab arendada erinevaid oskusi?

Agne Põlder: Just. Harjutuste kogu sisaldab umbes 70 praktilist harjutust, mille hulgast saab valida just need, mis konkreetset noort toetavad. Mitmetest harjutustest on õpetajad ja spetsialistid kindlasti ka varem kuulnud. Olemegi siia koondanud eri maade kogemuse töös erivajadusega õppijatega. Kõik partnerriigid saatsid meile oma õppeasutustes kasutatavaid harjutusi, meie kirjutasime need põhjalikumalt lahti ja panime ühtsesse vormi. Tegemist on grupiharjutustega, kuna sotsiaal-emotsionaalseid oskusi saabki harjutada koos teistega, samas saab üsna mitut harjutust läbi viia ka individuaalselt. Nende harjutuste läbiviimine ei eelda eriharidust, tänu millele saavad neid kasutada kõik õpetajad ja need sobivad ka üldhariduskooli põhikooliõpilastele. Lähtusimegi sellest, et need oleksid hästi paindlikud ja eri sihtgruppidele kergesti kohandatavad. Hästi selgelt on lahti kirjutatud, kuidas juhendaja neid harjutusi peab läbi viima ning milliseid vahendeid ta seejuures vajab. Iga harjutuse puhul on oluline selle teema mõtete koondamiseks sisse juhatada ja pärast arutelu käigus kokku võtta: iga teema alguses ongi sissejuhatavad ja lõpus kokkuvõtlikud küsimused.

Milline harjutus aitab näiteks enesehinnangut tõsta?

Agne Põlder: Selleks sobib komplimentide tegemise harjutus. Osalejad seisavad ringis ja hakkavad järjest endast paremal käel seisjale komplimenti tegema. Komplimendi saaja ülesanne on see vastu võtta ja seejärel teha omalt poolt kompliment järgmisele, kuni ring saab täis. Teine võimalus, kuidas osaleja saab grupilt tagasisidet oma heade omaduste kohta, on harjutus „Viska viis sõbrale!“, kus iga osaleja joonistab paberile käe kujutise, kirjutab iga sõrme juurde kellegi teise hea omaduse ja annab selle talle edasi. Seda lihtsat harjutust saab kasutada nii algklassides kui ka töökollektiivis. Eelnevalt arutatakse läbi, miks on komplimentide tegemine oluline ja kuidas komplimenti teha ning lõpus räägitakse sellest, mida keegi tundis ise komplimenti tehes ja seda vastu võttes.

Testisite neid harjutusi ka märtsi alguses Astangul toimunud HEVI messil.

Liisbet Tern: Jah, korraldasime SEC4VET-i projektiga seoses kaks töötuba, ühe õpetajatele ja spetsialistidele ning teise õppijatele. Mõlemas tegime ka praktilisi harjutusi. Olin neid harjutusi varem katsetanud oma kursuse noortega, aga tahtsin proovida, kuidas need töötavad õpilaste peal, keda ma ei tunne. Õpilaste töötoas tegime läbi neli harjutust. Alguses olid noored pelglikud, aga avanesid kiiresti ja tundsin, et neile meeldis. Kõige rohkem meeldis neile koostööharjutus. See käib nii, et võetakse paaridesse ja iga paar saab ühe keetmata spageti. Spagetti tuleb hoida kahe vahel nii, et kumbki toetab seda nimetissõrmega, ja kahekesi koos läbida ruumis kindel teekond. Spagett ei tohi katki minna ega maha kukkuda. Lisaks peab üks paariline silmad sulgema ja laskma end teisel ainult puudutuse teel juhtida. See on päris keeruline harjutus, mis nõuab head koostööd. Lisaks tuleb hakkama saada emotsiooniga, kui spagett siiski murdub ja peab otsast alustama.

Kus te seda testi ja harjutusi tulevikus kasutada saate?

Agne Põlder: Testi saame kasutada näiteks vastuvõtuhindamistel. Test aitab aru saada, millistest oskustest jääb õppijal vajaka, ning harjutuste abil saab neid arendama hakata.

Liisbet Tern: Astangu keskuses on meil rühmajuhendaja ja suhtluskeele tunnid, kus neid harjutusi põhiliselt teha saab. Kõige parem olekski, kui harjutusi teeksid õppijatega eri õpetajad, sest iga inimene läheneb ja paneb vastavalt oma isikuomadustele rõhuasetuse erinevalt. Mitut lühemat harjutust saab läbi viia ka praktilistes tundides, kusjuures lisaväärtusena saavad õpilased end natuke liigutada.

Mina ise õpetan kahel kohanemiskursusel, kuhu tulevad aastaks õppima need noored, kes päris täpselt ei tea, mida nad õppida tahavad. Kui nad 16–17-aastaselt Astangu keskusesse tulevad, on paljudel juba välja kujunenud mingi kindel käitumismuster, millega nad teatud olukordadele reageerivad. Neid mustreid saabki selliste harjutustega tasapisi muutma hakata. Olen paljusid harjutusi õppijate peal testinud ja näinud, et need mõjuvad neile hästi ja nad on tänu sellele rohkem avanenud.

Kohanemiskursuste eesmärk ongi aidata noorel paremini hakkama saada.

Liisbet Tern: Jah, seda soodustab ka kogu kohanemiskursuste ülesehitus. Annan mõlemale grupile ainet nimega igapäevaelu oskuste treening. Peseme pesu, valmistame süüa, käime poes ja teeme muid igapäevatoimetusi. Sinna hulka käib ka iseenda hügieeniga tegelemine, mis tööle minnes on samuti väga oluline. Selle õppeaine mõte ongi, et noor saaks võimalikult iseseisvalt hakkama. Tihti satub Astangule erivajadusega noori, kes on harjunud õppima vanemate ja õpetajate jaoks ning kelle eest on kodused toimetused kõik ära tehtud. Need noored, kes on pandud kodus tööle, tulevad paremini toime igapäevaoskustega, on enesekindlamad ja saavad ka erialaõppes paremini hakkama. Astangul lähtume sellest, et nad on täiskasvanud inimesed, isegi kui nad vanuse poolest seda veel ei ole. Arvan, et selline suhtumine suurendab vastutustunnet ja paneb elu üle hoopis teistmoodi mõtlema.

Millal sotsiaal-emotsionaalsete oskuste hindamise ja arendamise töövahendid valmivad?

Agne Põlder: Projekt lõpeb augustis. Eriolukorra tõttu töö natuke takerdus ja testi analüüs on Saksamaal veel lõpuni viimata, kokku on seda vaja testida viiesaja sihtgruppi kuuluva õppija peal. Harjutuste kogu, mille eest Eesti vastutab, tahame küll veel enne suve valmis saada. Seoses eriolukorra tulekuga ei jõudnud küll harjutusi selles mahus läbi testida, nagu plaanisime, aga saame sellega hiljem jätkata. Kavas on ka projekti tutvustusi ja koolitusi teha. Meie eesmärk on, et projekti materjalid saaksid kättesaadavaks kõigile, kellel võiks sellest kasu olla.

Kindlasti ei ole praegune harjutuste kogu lõplik, vaid näide sellest, et võimalusi on palju. See ongi pigem teeots, inspiratsioon. Kõik õpetajad ja spetsialistid, kellel on mõni hea harjutus varuks, saavad selle sobitada vastavasse vormi, pannes kirja, mida ja kuidas harjutust teha ja mis on selle oodatav tulemus.

Projekti kohta saab täpsemalt lugeda https://www.astangu.ee/et/toos-projektid.