Digiefekt
Digiefekt on juba toimima hakanud – 3000 põhikoolilõpetajat tegi gümnaasiumi astumise katsed digitaalselt. Vaidlused selle üle, kas õpilane ikka teeb oma testi ise, on päevkorrast maas – arvuti kaamera jälgis, kes seal klahve klõbistab. Geniaalsed lahendused on enamasti ikka lihtsad.
Tundub, et koolid juba ootasid sellist testi. Algatajaks oli küll viis Tartu kooli, kuid kaasa lõi veel 15 gümnaasiumi üle Eesti. Kui täitub Poska gümnaasiumi lootus, siis tehakse järgmise aasta vastuvõtukatsed jälle veebis. Digiefekt on siin selles, et arvuti parandab testi vastused ise välkkiirelt ära. See on suur aja kokkuhoid ja säästab ka bensiini, sest õpetajatel pole vaja sõita Innovesse töid parandama.
Loodetavasti on vaidlused põhikooli lõpueksamite vajalikkuse üle sellega lõppenud. Me ju näeme, et gümnaasiumid usaldavad digitaalset testi – kindlasti rohkem kui põhikooli aastahindeid. Ühtlasi on need testid riigi erapooletu kõrvaltpilk põhikoolides toimuvale.
Nädal tagasi teatas HTM, et Tartu ülikooli haridusteadlased hakkavad projektis „Digiefekt“ uurima digiõppe mõju põhikooliõpilastele ja -õpetajatele. Tänu viirusekriisile on nüüd digiõppe kogemused nii õpilastel kui õpetajatel ja jagub, mida uurida. Peamine küsimus on muidugi, kas digiõppega saavutatakse tavalisest õppest paremaid tulemusi. Sest miks haridust reformitakse? Muidugi mitte selleks, et õpilastel oleks lihtsam, nagu mõnikord väidetakse, vaid ikka selleks, et õpilane teaks, oskaks ja mõistaks paremini.
Tartu ülikooli projekt „Digiefekt“ kestab kolm aastat. Arvata võib, et kolmandal aastal uuritakse juba asju, mida praegu pole veel olemaski, sest digimaailmas aeg lendab ja kasutusele tuleb üha efektiivsemaid õppematerjale. Hiljuti tutvusin näiteks matemaatikaõpetajate hulgas populaarsust võitva Desmose õppeplatvormiga. Seal on õpilastel võimalik katsetada asjadega, mis olid vana hea paberi peal täiesti mõeldamatud. Nii saab seal ringi valemit muutes jälgida, kuidas ring ekraanil suuremaks, väiksemaks, lopergusemaks muutub, valemit muutes saab ka ringi n-ö pahupidi pöörata, nii et kumerad küljed panevad seljad vastamisi jne. Neid katseid tehes jäi mulle ringi valem muidugi kiiresti meelde, ning meelde jäi ka see, mis funktsioon on valemi igal sümbolil. Usun küll, et kolme aasta pärast on meil väga palju selliseid õppevahendeid. Näiteks robotid, mis vastavad õpilase häälega esitatud küsimustele häälega. Nii on õpilasel vastused palju kiiremini käes ja õpetaja peab vastama ainult keerulisematele küsimustele.