Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal
Täna avalikustati ülemaailmse OECD rahvusvahelise PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringu tulemused. Eesti noorte tulemused on uuringus osalenud 20 riigi hulgas esimesel kohal. Koguni 95%-l meie 15-aastatest õpilastest on rahatarkuse põhiteadmised ning viimase kuue aastaga on meie noorte vastavad tulemused oluliselt paranenud.
Finantskirjaoskuse
ehk rahatarkuse uuring keskendub sellele, kuidas noored rahaasju mõistavad ja
nendega seotud riske teadvustvad, ning samuti sellele, kuidas neid teadmisi
kasutatakse, et parandada nii enda kui ka ühiskondlikku rahalist heaolu.
Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul sõltub meie
riigi majandus ja inimeste edaspidine heaolu suuresti praeguste noorte
tulevastest finantsotsustest. „Väga oluline on toetada noorte algatusvõimet,
näiteks õpilasfirmade asutamist, et nad saaksid vajalikke kogemusi juba
koolieas. Meie 15-aastased on väga tublid ning peame tänama ka neid, kes samuti
panustavad nende suurepärastesse tulemustesse – õpetajad ja pered, aga ka
ettevõtjad ja paljud teised,“ ütles Reps.
„Head
teadmised rahatarkusest toovad kaasa paremad otsused tulevikus, seega on
tegemist kaasaegses ühiskonnas väga vajaliku oskusega,“ kinnitas PISA
korraldaja Eestis, SA Innove peaspetsialist Gunda Tire.
PISA uuringus osalemine annab võimaluse võrrelda meie õpilaste teadmiste ja
oskuste taset teiste riikide samaealiste noorte tulemustega. 2018. aastal
osales PISA finantskirjaoskuse uuringus 117 000 noort 20 riigist. Eestist
osales 5371 noort, neist 4000 sooritasid testi eesti (75%) ja 1371 (25%) vene
keeles.
Eesti tulemuste keskmine punktisumma on 547, mis on oluliselt kõrgem OECD
keskmisest tulemusest (505 p). Selle tulemusega esimesel kohal, meile järgnevad
Soome ja Kanada, mis jagavad teist ja kolmandat kohta (vastavalt 537 p ja 532
p). Naaberriikidest on Läti noored 8. kohal tulemusega 501 punkti, Leedu 498
punktiga 9. kohal ning 10. kohal on Venemaa 495 punktiga.
Eesti tulemused näitavad, et meie noortel on tugevad finantsalased
põhiteadmised – uuringu baastaseme on saavutanud 95% Eesti noortest. Meie
noorte rahatarkus sõltub pere ja kooli sotsiaalmajanduslikust taustast vähesel
määral. Samuti ei ole suurt erinevust poiste ja tüdrukute ning linnas ja maal
elavate noorte tulemuste võrdluses, mis tähendab, et rahatarkuse omandamisel on
meie noored võrdsemas seisus kui teiste riikide noored.
Eesti õppekeelega koolide õpilaste keskmised tulemused on 46 punkti võrra
kõrgemad (560 vs. 514 p) kui vene õppekeelega koolides õppivatel
noortel. Vene õppekeelega õpilaste finantsalased teadmised on viimase kuue
aastaga paranenud ning on paremad kui OECD riikides keskmiselt. Meie vene
õppekeelega koolide õpilaste tulemused on võrreldavad Austraalia, USA ja
Portugali õpilaste keskmise tulemusega.
PISA põhiuuring on näidanud, et meie õpilaste teadmised ja oskused matemaatikas
ja lugemises on maailma tipus, mis on kindlasti ka rahatarkuse tugev alus, kuid
finantskirjaoskuse uuring osutab sellele, et need, kes loevad rahaasjust eri
ainete õpikutest, saavutavad paremaid tulemusi. Eesti noored saavad infot
rahaasjus eelkõige vanematelt ja lähedastelt (95%) ning internetist (82%).
Üldiselt räägitakse Eesti peredes rahateemadel vähe – näiteks 40% noortest pole
kunagi arutanud perega eelarveteemade või majandusuudiste üle.
Eesti õpilased on väga iseseisvad oma rahaasjade korraldamisel – 87% otsustab
ise, millele oma raha kulutada, 82% vastutab iseenda rahaasjade eest, 75% omab
pangakaarti, 51% teeb tööd, mille eest saab raha.
Noorte hea finantskirjaoskus ei pruugi täiskasvanueas targas käitumises
väljenduda. Seega on oluline suunata noori oma finantskäitumisele ka tulevikus
tähelepanu pöörama. 2012. aasta PISA tulemustes olid Eesti noored kolmandal
kohal, kuid kolm aastat hiljem täiskasvanueas planeerisid vähem kui pooled
neist oma rahaasju pikemalt kui üks kuu. Ligikaudu pooled neist ei säästnud
uuringu kohaselt viimase 12 kuu jooksul raha.
Finantskirjaoskust arendatakse Eestis rahandusministeeriumi eestvedamisel
elanike finantskirjaoskuse edendamise programmi kaudu. Praegu on ühiselt koos
era- ja avaliku sektori partneritega koostamisel jätkuprogramm, mis hakkab
kehtima alates 2021. aastast.