Elupõline õpetaja on muutumas erandiks
TALIS 2018 paneb muretsema. Selle uuringu andmetel kavatseb ligi pool meie noortest õpetajatest lahkuda koolist juba enne viiendat tööaastat. Mida teha?
Just mure noorte õpetajate pärast jäi kõige rohkem kõlama Innove 27. aprilli veebiseminaril „Õpetajad ja koolijuhid väärtustatud professionaalidena“, kus analüüsiti TALIS 2018 raporti teise osa sisu. (Veebiseminari saab järele vaadata lingilt https://www.youtube.com/watch?v=1olljia8fnc.)
Elupõline õpetaja kipub meil muutuma erandiks, aga oleks hea, kui noor õpetaja töötaks koolis vähemalt üksteist aastat, ütles HTM-i asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts oma veebisõnavõtus. See on ambitsioonikas eesmärk, sest 45% meie noortest õpetajatest soovib lahkuda koolist hiljemalt viiendal tööaastal, selgub TALIS-e raportist. Nii on see olnud juba mõnda aega ka päriselt – alustavatest õpetajatest on viie aasta pärast pooled koolist lahkunud. Teisalt on üksteist aastat aga tagasihoidlik eesmärk, sest OECD keskmine on 15 aastat.
Kuidas noori õpetajaid kauem koolis hoida?
Kuna enamik õpetajaid saavutab oma professionaalse kõrgtaseme alles kümnendaks tööaastaks, siis ei ole viie aastaga piirdumine kasuks ei noorele õpetajale ega ka koolile.
Ühe lahendusena pakuti lahkunud õpetajate kooli tagasitoomist. Las nad tulevad oma väljastpoolt kooli saadud kogemusega, rikastavad sellega koolielu ja teevad oma kümme aastat ikkagi täis.
Teiseks toodi TALIS-e uuringust välja tähelepanek, et ülikoolis õpetajaks õppinud noored väärtustavad õpetajatööd kõrgemalt ja on kutsekindlamad. Loogiline, sest kui oskad paremini õpetada, siis oled oma tööga rohkem rahul. Niisiis tuleb püüelda selle poole, et kõik õpetajad omandaksid õpetajahariduse magistrikraadi.
Kolmandaks leiti, et noorele õpetajale tuleb pakkuda senisest ahvatlevamat karjäärimudelit. Praegu on tal võimalik tõusta aastate pärast õppealajuhatajaks ja direktoriks, kuid enamikku selline karjääriredel ei huvita. Äli Leijen märkis, et noore õpetaja karjäär võiks olla järjest keerulisem töö. Näiteks võiks ta mingist hetkest õpetada raskemaid klasse, võtta kasutusele uue meetodi jne. Teiseks võiks ta saada oma õppeaine eksperdiks, kes nõustab algul oma kolleege, aga edaspidi ka teiste koolide õpetajaid. Ka haridusprojektide vedamine tuleb lugeda väga selgelt karjääriks.
Kisti Vinter-Nemvalts rõhutas, et palju rohkem tuleks panna rõhku õpetajate koostööle. Ta avaldas lootust, et viiruseaegne õpetajate koostöö areneb edasi. Merle Taimalu tõi välja, et TALIS 2018 järgi on oma tööga rohkem rahul need õpetajad, kes käivad üksteise tunde vaatamas, valmistavad koos õppematerjale, annavad mitmekesi koos tundi jne.
Paraku selgus 2013. ja 2018. aasta TALIS-e võrdlusest, et viie aastaga on Eesti õpetajate tööalane koostöö hoopis vähenenud. Vaatamata sellele, et koostöökoolitusi on olnud palju ning õpetajate koostööd on meediaski piisavalt kajastatud. Kas meedia on asja ilustanud?
Oletati, et õppematerjale on hakanud õpetajad omavahel vähem vahetama sellepärast, et nüüd on internetis kõike juba nii palju, et kolleegi abi pole vajalik. Arvati ka, et äkki puudusid TALIS-e valikvastuste hulgas need koostöö liigid, mida Eesti õpetajad kasutavad.
Kuidas õpetajad senisest rohkem koostööd tegema panna? Äli Leijen arvas, et õpetajaks õppivad tudengid peavad õppima ülikoolis rohkem koostöiselt, sest siis kandub see kooli üle. Tudengid peavad nägema rohkem ka oma õppejõudude koostööd.
Ühe lahendusena pakuti õpetaja koormuse vähendamist. TALIS 2018 andmetel on Eesti õpetaja keskmine tööaeg üle 40 tunni nädalas ja kümnendikul ka üle 50. Koostööks ei jää aega. Teisalt on distantsõpe näidanud, et koostöö on aidanud probleemidaga just kiiremini hakkama saada.
Ja üks üllatav asi. TALIS 2018 järgi on üheaastase tähtajalise töölepinguga õpetajad oma tööga koolis rohkem rahul kui tähtajatu lepinguga õpetajad. Oletati, et üheaastast tähtajalist lepingut sõlmides saab õpetaja rohkem tingida. Kas noorte õpetajatega tuleks rohkem aastasi töölepinguid sõlmida?
