Enamik valdu ei ole lasteaednike palgakärbetega kaasa läinud

8. mai 2020 Tiina Vapper toimetaja - 2 kommentaari
Lasteaiad on olnud ka eriolukorra ajal avatud ja vajadusel valmis lapsi vastu võtma. Tavapärane elu ei taastu lasteaedades ilmselt niipea. Foto: Tiina Vapper

Kui eriolukorra ajal läksid koolid ja kõrgkoolid üle distantsõppele, jäid lasteaiad avatuks ja töötasid eesliinil. Loogiline tundub, et eesliini töötajatel pigem tõstetakse palka, kui vähendatakse, ometi ootavad mõne valla lasteaednikke ees palgakärped. Seda hoolimata HTM-i ja rahandusministeeriumi soovitusest esimesel poolaastal töötajate palka mitte vähendada ning omavalitsustele lubatud toetusmeetmetest, mis aitavad kompenseerida tulude kahanemist. Miks seda tehakse?

Esimesena kavatses märtsi lõpus palgakärbetega alustada Türi vald, kuid jättis need siiski tegemata lootuses, et riik tuleb appi.

Maardu linna nelja lasteaia töötajad said vähendatud palka kuu aega aprillis. Maardu linna haridusosakonna juhataja Vaido Niinesalu selgitab, et linnavalitsuse kriisikomisjoni otsusega vähendati nendel töötajatel, kellel täiskoormusega tööd ei ole, töötasu 80%-le palgast. Kui saabus ministeeriumide juhendmaterjal haridusasutuste töö- ja palgakorralduse kohta eriolukorras, kus riik lubab omavalitsustele ka majanduslikke toetusmeetmeid, võeti vastu uus otsus, millega lasteaiaõpetajate töötasu alates mai algusest täismahus taastub.

Vaido Niinesalu sõnul taastuvad maikuu jooksul ka kõigi teiste lasteaiatöötajate palgad ning tasapisi muutub endiseks ka töökoormus. „Kui kriisi alguses oli kõigis lasteaedades kokku kohal 30–40 last, siis nüüd 70–80. Tegime need sammud talupojatarkusest ja varasemate kriiside loogikast lähtudes, ning võimalik, et liiga vara. Me ei tahtnud kellelegi halba ning kui riigi soovitus oleks tulnud varem, ei oleks me ilmselt nii otsustanud.“

Rakvere vallavalitsus andis 27. märtsil välja korralduse seoses töömahu vähenemisega vähendada võimalusel haridusasutuste töötajate töötasu kuni kolmeks kuuks. Täpsemalt, töömahu vähenemisel kuni 50% vähendada töötasu kuni 30%. Rohkem kui 50% vähenenud töömahu korral vähendada töötasu 30%-ni või palga alammäärani. Töötajate töömahu vähenemine on jäetud asutuste juhtide hinnata.

Rakvere valla haridus- ja noorsootöönõunik Monica Jaanimets ütleb, et lasteaiaõpetajate palka ei ole praeguseni vähendatud, kärped puudutavad muud personali, näiteks koolide ringijuhte, köögipersonali ja tugiisikuid, kellel praegu lasteaias tööd ei ole. „Lasteaedade ja koolide juhid jälgivad ja hindavad, kellel ja kui palju on töömaht langenud, ning esitavad finantsosakonnale töötundide ja põhjenduste tabeli kuu lõpus. Lasteaiaõpetajad, kellel lapsi rühmas pole, täidavad praegu teisi tööülesandeid: koostavad metoodilisi materjale ja ainekavu, valmistavad ette ja panevad üles elektroonilisi ülesandeid, valmistuvad õuesõppeks jne. Seni õpetajatel asutuste juhtide sõnul tööpuudust ei ole. Lisaks saavad õpetajad praegu ära teha need tööd, mida ei jõua laste kõrvalt teha ja mis tuleks teha oma vaba aja arvelt. Lasteaia personal teeb ka muid töid, mis on seotud patrullimise, heakorra ja sotsiaalvaldkonnaga.“

Kui omavalitsuse tulude laekumine jääb alla planeeritava, on Monica Jaanimetsa sõnul tõenäoline, et vähendatakse allasutuste palgafonde, töötajatel püütakse säilitada põhipalk.


Tartu vallas jõustus palgakärbe maikuust

Raadi Ripsiku lasteaia direktor Berit Ojaniit: „Õpetajad on töötanud kogu kriisiperioodi“

Berit Ojaniit, millal teile palgakärpest teatati?

Sain 16. aprillil Tartu vallavalitsuselt korralduse vähenenud töökoormusega seoses kärpida alates 1. maist kogu personali töötasu 20% võrra. Saatsin vastu kirja küsimusega, millise töölepinguseaduse paragrahvi alusel töötasu vähendatakse, sest viidati paragrahv 37-le. Meie lasteaed oli vallavalitsuse korraldusega hoopis suletud ja seda paragrahvi ei saa sel juhul kasutada.

24. aprilli pärastlõunal tuli otsus, et esmaspäevast lasteaed avatakse. Kui alguses oli töötajatel valida 20% palgakärpe ja palgata puhkuse vahel, siis nüüd pakuti neile, kes palga vähenemist ei soovi, ka asendustöö võimalust.

Milliseid asendustöid pakuti?

Pakuti COVID19 laste kriisikodu mehitamist, eakate hoolekannet, koolikohustuse täitmise või õppeedukusega jänni jäänud õpilaste järeleaitamist ja töid heakorra vallas. Paraku on meil töötajaid, kes on vanuse tõttu riskigrupis, kes hooldavad riskigrupis olevat inimest või kelle tervis ei luba heakorratöid teha. Kriisikodu variandi puhul tekkis küsimus, kas see on ohutu ja kas õpetaja saab samal ajal töötada lasteaias. Pakkusime koos teiste juhtidega koosolekul vallavanemale välja, et võiksime arutada ka alternatiivseid võimalusi, näiteks eelarves oleva reservi kasutamist, kuid omavahelist arutelu ei tekkinud ja otsus tehti kärbete kasuks.

Kui kaua palgakärped kehtivad?

Korralduses on kirjas, et tavapärase töökorralduse taastumiseni või hiljemalt 31. juulini. Kirjast ei selgu, mida töökorralduse taastumise all on mõeldud: kas eriolukorra lõppemist või aega, kui kõik lapsed on jälle lasteaias. Usun, et paljud vanemad eelistavad ka eriolukorra lõppedes lapsi kodus hoida ja normaalsus endises mõttes ei taastu tõenäoliselt enne sügist. Loodame väga, et pered ei tee ennatlikku otsust lapsi lasteaeda tuua. Pigem tuleb veel ettevaatlik olla ja üksteist hoida, ka ministeeriumi soovitus on mitte üle kümne lapse rühma võtta.

Lasteaiaõpetajad teevad ju praegu kaugtööd?

Jah, õpetajad on töötanud kogu kriisiperioodi aja: panustanud lasteaia dokumentatsiooni koostamisse, koostanud Ripsiku tunnustus- ja motivatsioonisüsteemi ning projekti HITSA-le, täiendanud Ripsiku õppekava „Robootika“ peatükiga, koostanud õppemänge jne. Õpetajad on toetanud lapsevanemaid, pakkudes neile mitmesuguseid võimalusi lapse arendamisel ja lapsega aja veetmisel, täitnud laste arengukaarte ning viinud läbi e-arenguvestlusi. Minu hinnangul on inimesed teinud hingega oma tööd ka perioodil, mil lasteaias on elu n-ö pea peale keeratud. Kui lasteaed taas avatakse, saame oma tavapärase töö juurde naasta. Kuigi olukord ei ole kindlasti selline nagu märtsi alguses, anname endast parima, et vanemad saaksid rahuliku südamega tööl käia ning lapsed lasteaias toreda ja arendava päeva veeta.

Millised meeleolud on praegu lasteaias?

Inimesed on väga ärevad ja nördinud. Olen suhelnud kolleegidega Tallinnast ja Tartust, kus ei ole palka alandatud. Tean, et ka ümberkaudsed vallad ei ole sellega kaasa läinud. Saame aru, et olukord on keeruline, kuid ehk oleks olnud võimalik leida alternatiivseid kokkuhoiu võimalusi. Meil on ka neid inimesi, kelle jaoks 20% palgakärbe tähendab miinimumtöötasu. Veel ei ole keegi õnneks ametist lahkunud, aga mõned töötajad on öelnud, et nad tõsiselt kaaluvad seda. Töökuulutusi vaadates on näha, et siinsamas lähedal Tartus on mitu pakkumist. Inimesed vajavad stabiilsust, samuti et neisse lugupidavalt suhtutakse ja nendega arvestatakse.

Tartu vallavanem Jarno Laur: „Lasteaedade töökoormus on praegu null kuni 20 protsenti“

Jarno Laur, miks Tartu vald otsustas palgakärbete kasuks? Kas ministeeriumide juhendmaterjal ei anna piisavalt kindlustunnet?

Selle juhendmaterjaliga ei ole meil midagi peale hakata, sest omavalitsused on autonoomsed ja ametnikud ei saa omavalitsustele sellises vormis käsklusi anda. Paraku ei vastuta need ametnikud selle eest, mis juhtub kohalike eelarvetega. Omavalitsusjuhid, kes elasid üle ka eelmise kriisi, teavad, et kui liiga hilja reageerida, on sellel valusad tagajärjed. Minu hinnangul on tulemuslikum üritada kulusid korrigeerida võimalikult algusest saati. Riik võib ja saab jooksvate kulude katteks laenu võtta, kohalikud omavalitsused ei tohi seda teha. Meie peame väga selgelt lähtuma kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seadusest, mis ütleb, et põhitegevuse tulud ja kulud tuleb hoida tasakaalus.

Kui maksaksite valla viie lasteaia töötajatele täispalka edasi, kui suur koormus see eelarvele oleks?

Aprilli lõpuni olemegi maksnud neile täispalka. Meie lasteaedade palgakulu on 2,6 miljonit eurot aastas. Palju räägitud riigi palgatoetus lasteaiaõpetajatele, millest lähtuvalt riik soovib asju oma kontrolli all hoida, on 170 000 eurot aastas.

Olgem ausad, praegu töötavad lasteaiad koormusega null kuni 20 protsenti. Rohkem töötunde ei tule kuskilt välja, kõik koolivalmiduskaardid ja materjalid on juba eelmise kuu jooksul valmis tehtud, ruumid koristatud. Kuna lasteaednikel ei ole praegu täiskoormust, tegime ettepaneku vähendada nende töökoormust 20% võrra ning sellest tulenevalt 20% võrra ka palka. Jah, avatud on valverühmad, kus tehakse ka tööd. Aga arvame, et see 80%, mille eest palk säilib, katab selle ära. Koostöös haridustöötajate liiduga sai tehtud kompromiss, et neile, kes ei soovi koormuse vähendamist, pakume asendustööd ehk võimalust panustada see 20% aega mujal, sotsiaalvaldkonnas või heakorratöödes.

Kui pikaks ajaks te palgakärpeid planeerite?

Kuni kolmeks kuuks või ajani, kui taastub täiskoormus. Kohe, kui see taastub, taastub ka palk.

Kas peate silmas aega, kui eriolukord lõpeb või kui vanemad toovad lapsed lasteaeda?

Pean silmas aega, kui lapsed on lasteaias ja kõik õpetajad tööl.

Kas selline otsus on tekitanud ka pingeid?

Oma suurest avaliku sektori töökogemusest tean, et inimestele ei meeldi kunagi, kui nende sissetulekuid vähendatakse. Aga nii palju, kui mina olen inimestega suhelnud, on see otsus neile vähemasti arusaadav.

Meie põhimõte on vähendada töötasu neil, kes ei saa töötada täiskoormusega. On nad siis vallaametnikud, noortekeskuste töötajad jne, kõigil teeme 20% kärpe, mis kestab seni, kuni saab täiskoormusega tööle asuda. Me ei ole palka kärpinud kooli pedagoogidel, kes teevad praegu rohkem kui 100% koormusega tööd, samuti huvikoolide õpetajatel, kes on leidnud väga uuenduslikke ning samas õpetaja jaoks koormavaid lahendusi, kuidas praeguses olukorras oma tööd jätkata.

Eestis on üksikud vallavalitsused otsustanud lasteaiaõpetajate töötasu vähendada. Miks enamik ei kärbi?

Kriisiolukord on kõigile ootamatu. Inimlik on mõelda, et homme on kõik möödas ja taastub endine elu. Meile on andnud hoiatava signaali paljud volikogus olevad ettevõtjad, kes on pidanud oma tegevust oluliselt piirama või sootuks katkestama. On näha, et meditsiinikriis hakkab ka majandusse jõudma. Seetõttu üritasime võimalikult kiiresti reageerida, et kärped oleksid pigem leebed. 2009. aasta kriisi kogemusest võin öelda, et selliseid asju ei ole mõistlik edasi lükata. Kuigi valitsus on eelarvesse planeerinud omavalitsustele kriisi mõjude tasandamiseks 130 miljonit eurot, siis 100 miljonit sellest on summa, mida ei saa põhitegevuse kuludeks kasutada. Järele jääb 30 miljonit, mis on jagatud elanike arvu järgi omavalitsustele ja mõeldud tulumaksubaasi kompenseerimiseks. Arvan, et see summa ei kompenseeri oodatavat majanduslangust. Kui vaadata töötukassa statistikat, on need numbrid hirmutavad, aga see on alles kriisi algus.

Kuid oleme lootusrikkad. 27. aprillist on meie kõigis lasteaedades uuesti valverühmad, samuti oleme Eliisi kaudu teinud küsitluse, et saada teada, millal pered soovivad lapsed lasteaeda tuua ja kui paljudel on võimalus veel last kodus hoida. Paljud vanemad on praeguseks ära kasutanud kogu selle aasta puhkuse ja nad hakkavad tööle tagasi minema. Loodame võimalikult kiiresti tagasi normaalsusse pöörduda. Mida vähem aega need kärped kehtivad, seda rõõmsam on ka minu süda.


Räpina vallas võib palgakärbe ära jääda

Räpina Vikerkaare lasteaia õppejuht Jana Mets: „Mõistame, et olukord on raske, aga miks vähendatakse palku ainult mõnes vallas? See ei ole õiglane“

Jana Mets, kuidas teile töötasu vähendamisest teatati?

Lasteaia direktor sai vallavalitsuselt 27. märtsil korralduse teha töötajatele ettepanek jääda puhkusele, võtta haigusleht või nõustuda palgakärpega. Töötajad vastasid, et seoses vabariigi valitsuse välja kuulutatud eriolukorraga on Räpina Vikerkaare lasteaias 16. märtsist avatud kaks valverühma. Need töötajad, kes pole seotud valverühma tööga, on aga kodus kaugtööl. Selgitasime, mida nad seal teevad, mis on õppeaasta eesmärk ja kui paljudel veebikoolitustel ja -seminaridel meie õpetajad praegu osalevad. Seda kõike arvesse võttes avaldasime soovi, et pedagoogiline personal jätkaks kaugtööga ka aprillis. Samuti kirjutasime, et me ei pea õigeks võtta välja korralist puhkust, sest eriolukord ei ole kuidagi võrreldav puhkusega, kuna omavaheline suhtlemine ja liikumine on keelatud ja piiratud. Tõime välja, et mittepedagoogilise personali puhul, kes ei ole seotud valverühma tööga, peab tööandja lähtuma töölepinguseaduse paragrahvist 35 ning tagama töötajale keskmise töötasu.

Vald meie argumentidega ei arvestanud ning 17. aprillil saime kätte teatised tööaja ja palga vähendamise kohta. 21. aprillil käisime veel töötajatega vallas ja saavutasime kokkuleppe, et õpetaja abide palgakärpeks jääb samuti 20%, mitte 30%, nagu esialgselt oli teatatud. Praegusel juhul jääks nende töötasu neli eurot üle miinimumpalga, muidu oleks olnud alla selle. Kuid tehnilisel kaadril, kokkadel ja remondimehel, jäi jõusse 30%-suurune kärbe ja nad saavad kätte 70% töötasust. Meile öeldi otse välja, et kui me ei nõustu, tulevad sügisel koondamised. Kärped ei rakendu, kui eriolukord lõppeb mai keskpaigaks.

Mis teile selle otsuse puhul kõige rohkem meelehärmi teeb?

Kõige raskem on mõista seda, miks vallajuhid ei arvestanud ministeeriumide juhendmaterjaliga, kus on seadused lahti seletatud ning palutud omavalitsustel mitte kärpeid teha. Saime veel kord kinnitust, kui tähtis on, et lasteaednikud saaksid sarnaselt kooliõpetajatega palka riigieelarvest, et kaoksid piirkondlikud erisused. Kuigi lasteaednike palgad on üle Eesti ühtlustumas, on puhkuse ja nüüd siis ka palgakärpe erisused endiselt alles. Saame aru, et raskes olukorras võib tekkida vajadus palku kärpida, aga miks siis ainult mõnes vallas? See ei ole õiglane. Soovime, et tingimused oleksid kõigile sarnast tööd tegevatele töötajatele võrdsed ega sõltuks sellest, kes on leivaisa.

Süda valutab ka abipersonali pärast. Meie lasteaias on õpetaja abide keskmine vanus 59 aastat, enamikul on mingi krooniline haigus või tervisehäire – miks on vaja tekitada neile nii suurt lisastressi niigi pingelisel ajal?

Räpina vallavanem Enel Liin: „Eesmärk ei ole palka vähendada, eesmärk on, et töötajaid koheldaks võrdselt“

Enel Liin, miks vald otsustas lasteaednike palka vähendada?

Lasteaednike palk ei vähene, vaid oluliselt on vähenenud nende töökoormus. Praeguseks oleme otsustanud, et töökoormust ei kärbita, kui eriolukord 17. mail lõpeb. Juhul kui eriolukorda pikendatakse, oleme sunnitud palka kärpima.

Otsus puudutab mitte ainult lasteaiaõpetajaid ja lasteaedade abipersonali, vaid ka koolide abipersonali, muuseumi- ja kultuuritöötajaid ning teisi, kelle töökoormus seoses eriolukorraga on vähenenud. Kuna vallavalitsus peab tekkinud olukorrale reageerima, otsustasime nii töökoormust kui ka palka 20% võrra vähendada, tuginedes asutuste juhtide ettepanekutele. Asutuste juhtidel on palutud selgitada välja töötajate töökoormus ja teha sellest lähtuvalt ettepanekud, mis oleksid kõigi suhtes õiglased.

Ma ei alahinda seda, et internetipõhiselt tehakse tööd, aga täismahus õppetegevust praegu ei toimu.

Selge on see, et kui ühed käivad päevast päeva näiteks hooldekodus tööl ja teised on kodus, tekitab see tahes-tahtmata küsimusi. Selliseid küsimusi meile esitatakse. Mul ei ole kahju inimestele palka maksta, aga kõik peavad sel juhul võrdselt panustama. Pakkusime ka puhkuse väljavõtmist, samuti lisatööd hooldekodus, mida ei ole soovitud kasutada. Eesmärk ei ole inimeste palka vähendada, eesmärk on, et töötajaid koheldaks võrdselt.

Hariduskulud moodustavad üle poole valla eelarvest. Oleme palunud kõigil allasutustel oma suuremad soetused ja investeeringud vallaga kooskõlastada. Haridus- ja teadusministeeriumi soovituslikus juhendis on palutud jätta kärped teise poolaastasse, kuid oma kogemusest tean, et siis on neid palju keerulisem ja valusam teha. Samuti näen siin n-ö väikest juriidilist trikki ja vastutuse omavalitsuste kaela veeretamist, sest eriolukorras on muudatuste tegemiseks ka natuke teised õiguslikud alused. Võime ju teha ka lasteaias liitrühmad, aga siis kaotaks osa inimesi töö. Meie eesmärk on, et aasta lõpuks oleks kõigil töökoht alles. Paljud töötajad on keskealised ja sellest vanemad inimesed, kellel on praeguses olukorras uut töökohta leida raske.

Riik on lubanud kohalikele omavalitsustele appi tulla.

Jutt käib saamata jäänud tuludest, näiteks lasteaiatasudest, millest oleme lastevanemad vabastanud. Jah, lisarahastuse maht on meile teada, selleks on ca 188 000 eurot, mis ei kata üksikisiku tulumaksu vähenemist. Ma ei usu, et juba tehtud kulutused meile kompenseeritakse. Tegu on ülemaailmse kriisiga, mille mõju on kiire ja laastav, ning selleks peab valmis olema. Kuna terve elu seisab, arvan, et langus tuleb eelmise kriisi omast suurem. Ja kui erasektor kärbib, tuleb seda teha ka avalikul sektoril. Minu kogemus eelmisest majanduskriisist on selline, et tulekahju ennetada on palju lihtsam ja mõistlikum, kui seda pärast kustutada. Kui tõepoolest riiklik kokkulepe peab ja lisaeelarve tuleb ka teisel poolaastal või laekub tulumaks arvestatud mahus, ei jää ka palgaraha välja maksmata.

Miks te alles nüüd, kui eriolukord on lõppemas, palku kärbite?

Tahtsime seda teha juba varem, aga oli vaja teha eeltööd – küsida asutuste juhtide arvamust, pakkuda asendustöid, et mitte kedagi survestada, vaid koostööle saada. See võttis aega.

Veel kord, kui eriolukorda ei pikendata ja see lõpeb 17. mail, siis me käskkirju palgakärbete kohta käiku ei lase.


Miks Põlva vald lasteaiaõpetajate palka ei vähendanud?

Janika Usin.

Janika Usin, Põlva valla abivallavanem:

Siin tuleb vaadata mitut aspekti. Ükski töötaja ei ole praegust olukorda ise valinud, mistõttu lähtusime põhimõttest, et kui tekib vajadus kärpida, on töötasu viimane, mida me vähendame. Esmajoones vaatasime üle need kulud, mida saame ise reguleerida: kütet vähemaks keerata, majanduskulusid ja planeeritud väljaminekuid vähendada jne.

Omavalitsuse palgal on ju väga erinevaid töötajaid, lasteaiatöötajad on ühed neist. Praeguses olukorras, mis on kestnud vaid poolteist kuud, ei ole me läinud kellegi palka kärpima. Alles siis, kui olukord selgineb ja selgub, kui pikaks kriis venib, saab teha otsuse järgmiste sammude vajalikkuses.

Jah, ka meilt on küsitud, miks saavad inimesed, kes praegu iga päev tööl käivad, sama palju palka kui need, kes ei käi. Kindlasti ei ole nii, et töötajad lihtsalt istuvad ilma tööta kodus. Töökorralduse küsimused oleme jätnud iga asutuse juhi pädevusse ja palju sõltubki sellest, kuidas juhid asutusesiseselt olukordi lahendavad. Üht kindlat mudelit ei ole.

On täiesti vale arusaam, et lasteaiaõpetajad ei tee praegu midagi. Olen ka ise meie lasteaedade sotsiaalmeedia võrgustike liige ja näen, millised varjatud anded õpetajates on avaldunud ning kui palju nad vanemaid toetavad ja infot jagavad. Näiteks kooliminevate rühmade õpetajad mõtlevad praegu, kuidas lõpupidu korraldada.

Samuti on lasteaias alati selliseid töid, mida kiireloomulisemate tegemiste tõttu on edasi lükatud ja mille tegemiseks nüüd on paras aeg. Nüüd saab ära teha ka n-ö nähtamatu töö.

Üks asi, mida me tegime, oli see, et saatsime õpetajad puhkusele, et mitte hakata nende töötasu kärpima. Valverühmad töötasid, aga osa õpetajaid puhkas. Ka paljud lapsevanemad olid kas tööandja soovitusel või enda soovil eriolukorra ajal puhkusel just selle mõttega, et suvel tööl olla. Võib juhtuda, et suvel ongi lasteaedades rohkem lapsi ja tuleb avada rohkem rühmi, siis on õpetajatel vaja tööl olla.

Muidugi ei ole välistatud, et oleme tulevikus siiski sunnitud kärpeid tegema, aga praegu me selle peale ei mõtle.


Kas palgakärbetega seoses on teie poole pöördutud?

Reemo Voltri.

Reemo Voltri, Eesti haridustöötajate liidu esimees:

Türi vald oli esimene, kes selle jutuga välja tuli, aga taandus, kuna saadi aru, et see pole mõistlik tegu ning pole ka suurt vajadust. Tartu valla lasteaednikud pöördusid meie poole ja meie omakorda valla poole. Aprilli keskel oli veel olukord selline, et palk langeb kõigil 20%. Aga kui me videosilla vahendusel vallavanemaga asju arutasime, jõudsime kokkuleppele, et õpetajate sissetulek ei vähene, kui nad on nõus lisaks ka muid töid tegema.

Räpina vallas toimuv on minu hinnangul JOKK-variandi otsimine, et ei tuleks tagasi maksta toetust, mida riik praegu lasteaiaõpetajate palkade ühtlustamiseks omavalitsustele annab. Riik annab toetust tingimusel, et lasteaiaõpetaja töötasu alammäär peab olema 90% kooliõpetaja alammäärast. Öelda, et me töötasu ei alanda, vaid vähendame töökoormust, on jokitamine.

Miks seda tehakse?

Ilmselt ei usuta, et see kriis väikeste kahjudega piirdub. Ilmselt arvestatakse, et isegi abimeetmetega, mida riik annab, jääb vald miinustesse, ja püütakse seda kohe tasandada. On toodud argumente, et erasektor juba tõmbab koomale ja avalik sektor peab olema solidaarne.

Enamikus lasteaedades ju valverühmad töötavad.

Seda küll. Lasteaiaõpetajad töötavad eesliinil ja on pidevas valmisolekus. Aga kui nende töö spetsiifikat ei tunne, võib kõrvalt vaadates jääda ekslik mulje, et kuidas siis nii – vallal on majanduslikult raske, aga inimesed on kodus ja saavad täispalka. Ilmselt ei ole seda ka kohalikele juhtidele väga hästi selgitatud, et paljudel juhtudel tehakse ka lasteaedades kaugõppe vormis tööd, eriti vanemates rühmades, kus lastele antakse videosilla kaudu ülesandeid ja arendavaid tegevusi.

Kas seadused kaitsevad töötajat?

Kuigi tahaks loota, et otsuste tegemisel lähtutakse seadustest ja kainest mõistusest, võivad töövõtja ja tööandja vaated lahkneda. Mitmel juhul on proovitud töötasu vähendada poolseaduslikult või seadusest mööda hiilides. Töölepinguseadus ei olegi ju mõeldud eriolukorraks, vaid lähtub tavaolukorrast, mistõttu oleks hea, kui vaidlus mõnel juhul kohtuinstantsini jõuaks ja vaieldakse selgeks see, millises situatsioonis saab või ei saa mingit paragrahvi rakendada.

Miks kärpida palku nüüd, kui eriolukord varsti lõpeb?

Sellest lähtuvalt olemegi proovinud vallavõime veenda koostööd tegema. Kui viirus taandub, tulevad lapsed lasteaeda tagasi ja töö jätkub. Võimalik, et nad peavad suvel isegi rohkem lasteaias käima kui muidu, sest vanematel on kohustus tööle minna. Kui hakata praegu palku kärpima, tuleb võib-olla suve teises pooles inimesi puhkuselt tagasi kutsuda, neid juurde värvata ja asendustasusid maksta. See on mitme teraga mõõk.

Kas töötajad võiksid julgemini oma õiguste eest seista?

Kindlasti. Kusjuures ühiselt on palju lihtsam oma õiguste eest seista, kui üksinda. Seetõttu kutsume inimesi astuma õpetajate esindusorganisatsiooni EHL-i liikmeks.