Kas digihüpe või hoovõtt?

15. mai 2020 Annika Poldre toimetaja - Kas digihüpe või hoovõtt? kommenteerimine on välja lülitatud
Annika Poldre.

Distantsõpe algas äkki, peaaegu et üleöö. Jõudsin tol reedel, 13.-l Jõõpre kooli tegema varem kokkulepitud lehelugu üldse mitte eriolukorrast. Kuid just oli lõppenud õpetajate ja alanud õpilaste ülekooliline infotund, kus tänati kõiki emakeelenädala viktoriinist osavõtjaid ja esinejaid.

Seejärel kuulsid lapsed direktor Mati Sutilt, et esmaspäevast on koolimaja suletud. Kui kuulati ära juhtnöörid, mida teha, kuidas õppimine jätkub ja millised oma kooliasjad tundide lõppedes ära koju viia, algas nagu tavaline koolipäev, aga ajutiselt viimane.

„Mismoodi see kaks või kolm, neli või kuus nädalat saab olema, ei tea praegu,“ ütles Sutt, kelle telefon helises tol hommikul alatasa. Esimesed murelikud kirjad lastevanematelt olid tema postkasti hakanud saabuma juba varahommikul.

Kujutan ette, et teadmatus, kuidas täpselt koolitööd jätkata, valitses sel päeval kõikjal. Esimeste nädalatega selgusid mured ja tasapisi hakkas õppetöö paika loksuma. Eriolukorrast sai pikkamisi omamoodi normaalsus ja selguma hakkasid ka selle plussid, millele viitavad mõned õpetajad, kes tänases lehes oma muljeid jagavad.

Uusi kogemusi on kõigil, nii õpetajatel kui õpilastel, lapsevanematel ja koolijuhtidel, ja on ka eduelamusi. Nüüd, kooliaasta lõpus, hakatakse usutavasti äsjaloodud õppematerjale, kogemust ja uut infot jagama ning talletama.

Kahtlemata pani koroonakriis kõiki, igas vanuses õppureid ja igas astmes õpetajaid, väikest tiigrihüpet sooritama. See oli nagu ootamatu eksam, mis paljastas mõned puudused – arvutite vähesuse kodudes, laste ebaühtlase arvutioskuse, õpetajate erineva ettevalmistuse digiõppetööks.

Eriolukord näitas, et ilmselt peavad kõik digivärki juurde õppima ja et informaatikast valikainena enam ehk ei piisa. Küberohud, andmekaitse ja turvalisus on seejuures omaette teema, sellestki on teadmised ebaühtlased. Kui hea oli kõigi osaliste ettevalmistus lausdigiõppeks, seegi selgub ehk kooliaasta lõpuks.

Koolide puhul näevad asjatundjad kahte probleemi: seal on vähe inimesi, kes IT-valdkonda jagaksid ja saaksid õpilasi ning ka õpetajaid õpetada. Ja koolidel pole õpetajate digikoolituseks raha. Ning kui raha oleks, kas siis oleksid kõik valmis õppima? IT-koolitajaid ootab igatahes ees lai tööpõld. Ja üks, mis kindel – digivärk nõuab elukestvat õpet. Sellest enam ilmselt tagasipööret ei ole. Selle eest peitu ei poe.