Kas tüdrukud saavad poistest paremaid hindeid?

Haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil esimese preemia pälvinud Viimsi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaidi Kolsar uuris oma magistritöös õpilase soo võimalikku mõju hindamisele ja avastas üllatuseks, et üleüldse on õpetajad väga subjektiivsed. Funktsionaalse lugemisoskuse hindamisel erinesid samale tööle antud pallid üle 40%.

Hindamiskomisjon tõstis Kaidi Kolsari Tartu ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekaval eelmisel aastal kaitstud lõputöö „Õpilase soo mõju funktsionaalse lugemisoskuse hindamisele gümnaasiumiastme emakeeleõpetuses“ puhul suurima tugevusena esile olulist ja intrigeerivat teemavalikut. Samuti märkis komisjon, et töö tulemused on olulise praktilise väärtusega riigieksamite hindamissüsteemi arendamisel, sest tõstatavad muuhulgas näiteks eesti keele riigieksami lugemisosa hindamise tulemuste objektiivsuse küsimuse ja suunavad tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele koolielus ja hindamises.

Kaidi Kolsar, Eesti haridusteaduses pole keegi varem uurinud õpilase sugu kui üht hindamist mõjutavat aspekti. Kuidas õnnestus teil tuvastada, et selline mõju on olemas?

Mõtteni uurida õpilase soo mõju hindamisele juhatas mind töö juhendaja professor Martin Ehala. Mujal maailmas on teemat uuritud ning leitud, et eri ainevaldkondades on õpilase sugu üks teguritest, mis mõjutab hinde kujunemist. Osalt on see tingitud poiste ja tüdrukute soorituse erinevustest, teisalt aga subjektiivsest hindamisest. Just viimane on intrigeeriv, sest tähendab, et õpilane võib oma soo tõttu saada kõrgema või madalama tulemuse, kui väärib.

Eesti keele ja kirjanduse õpetajana otsustasin uurida õpilase soo mõju funktsionaalse lugemisoskuse hindamisele. Selleks koostasin Vilja Kiisleri följetoni vormis kirjutatud arvamusloo „Mehed, tegudele!“ põhjal lugemisülesande, mille palusin õpilastel digitaalselt lahendada. Seejärel valisin lahenduskäikude seast välja kuus eriilmelist vastust, mida hindasid eesti keele ja kirjanduse õpetajad. Ülesande lahendaja soost hoolimata parandati iga tööd kolmel võimalikul moel: mõned õpetajad andsid tagasisidet, arvates, et õpilane on tüdruk; teised, eeldades, et tegu on poisiga; kolmandad ei teadnud õpilase sugu. Kõrvutasin saadud andmeid ning leidsin, et kõrgemalt hinnati töid, mis kandsid tüdruku nime või olid nimeta. Regressioonanalüüs näitas, et õpilase arvatav sugu selgitab 2,4% tulemuste varieeruvusest.

Millised huvitavad faktid veel selgusid?

Ehkki töö peamine eesmärk oli tuvastada õpilase soo võimalik mõju hindamisele, on minu arvates olulisim leid hoopis üleüldine subjektiivsuse määr: funktsionaalse lugemisoskuse hindamisel erinesid ühele ja samale tööle antud punktid kuni 44%. Tulemus haakub mitme varem tehtud uurimusega, mille käigus on ingliskeelsete esseede hindamisel leitud, et sõltuvalt hindajast võivad hinded ulatuda kesisest suurepäraseni.

Minu tehtud eksperimendi juures on oluline arvestada, et õpetajad kasutasid hindamisel ühtset hindamismudelit, aga neil ei olnud võimalike vastusevariantidega võtit. Võtme olemasolu ilmselt vähendaks tulemuste erinevust, ent subjektiivsuse määra arvesse võttes ei tundu tõenäoline, et seda üldse ei eksisteeriks.

Kas jälgisite ka õpetaja sugu? Kes keda rohkem „pommitab“?

Soovisin jälgida ka õpetaja soo mõju, ent kuna valimisse oli meesõpetajaid keeruline leida, ei saanud ma teha adekvaatseid järeldusi.

Millist rolli mängib hindamisel õpetaja staaž?

Uurimuses kogutud andmete põhjal ei ilmnenud õpetaja tööstaaži ja õpilase soo mõju seost. Tulemuste tõlgendamisel tuleb aga arvesse võtta, et lõplikusse valimisse ei jõudnud eri staažiga õpetajaid võrdsel hulgal, mistõttu oli keeruline teha usaldusväärseid järeldusi. Nii õpetaja soo kui ka tööstaaži seos õpilase soo mõjuga hindamisele on kindlasti miski, millele võiks järgmistes uurimustes tähelepanu pöörata.

Millised faktorid ja kuidas veel mõjutavad hindamist?

Funktsionaalse lugemisoskuse hindamist mõjutab eeskätt töö tegelik tase, samas on keeruline välja tuua, millistest konkreetsetest teguritest on sel juhul tingitud subjektiivsus, mille tagajärjel erinevad tulemused poolte punktide ulatuses. Tõsiasi, et punktid erinevad nõnda palju, on kindlasti alus teema edasiseks käsitlemiseks. Teooriale tuginedes saab lisaks töö tasemele ja õpilase soole välja tuua mitu hindamist mõjutavat faktorit, näiteks vastuse üldmulje, õpilase käekiri, õpilase ja õpetaja suhe, aga ka haloefekt, mis tähendab, et väga tugeva vastuse hindamise järel tundub nõrk tegelikust kehvem ja vastupidi. Igaüks neist tegureist väärib ainevaldkonniti uurimist.

Kui suuri erinevusi tuvastasite ühe ja sama töö hindamisel õpetajate poolt?

Õpetajad hindasid funktsionaalse lugemisoskuse ülesannet hindamismudeli abil 34 punkti skaalal. Keskmiselt erines hindajate tagasiside ühele ja samale tööle 11 punkti, mis on peaaegu kolmandik punktidest. Kõige suurem tulemuste vahe oli 15 punkti ehk 44% punktisummast.

Milliseid tähelepanekuid olete enda puhul teinud – kas suudate õpetajana alati objektiivseks hindajaks jääda? Kas peate end pigem rangeks või leebeks hindajaks?

Mulle tundub, et objektiivse hindamise juures on võtmetähtsus teadlikkusel: mida enam teadvustab õpetaja subjektiivsust tekitavaid tegureid, seda enam saab ta neile tähelepanu pöörata. Usun, et tehtud töö tulemusel olen potentsiaalse subjektiivsusega kursis, tänu millele olen oma õpilasi hinnanud võimalikult õiglaselt.

Eesti keeles ja kirjanduses on esimene samm, mis aitab hindamise subjektiivsust vähendada, sõnastada selged, ühesed tööülesanded, kujundada võimalikult täpsed hindamismudelid ja tutvustada neid ka õpilastele. Inimene ei ole robot, mis tähendab, et täielik neutraalsus, kui tegu pole faktiküsimustega, ei pruugi olla inimlikult võimalik. Tasub mõelda, kas hinne kui niisugune on sel juhul üldse vajalik – õpilase jaoks on edasiviivam tagasiside, mis kirjeldab õnnestumisi ja vajakajäämisi ning annab ülevaadet omandatust ja omandamist vajavast.

Kui tähtsaks peavad teie õpilased hindeid?

Üldistada on raske, sest õpilased on erinevad. On gümnasiste, kelle eesmärk on areneda, omandada teadmisi ning anda endast parim, samas on ka neid, kelle huulilt kostab tööjuhendi kuulmise järel esmajoones küsimus, kas tehtu eest saab ka hinde. Tasub mõelda, miks õpilased teinekord hindeid sedavõrd oluliseks peavad – uskumused ja tõekspidamised kujunevad ju kogetu põhjal.

Mulle meeldib õpilastega rääkida sellest, mis on nende jaoks oluline ja edasiviiv. Seekaudu saame arutleda ka selle üle, kas ja mida hinne kui niisugune üldse näitab.