Keeleõppetugi veel rohkematesse koolidesse – ministeerium otsib õpetajaid, kes muukeelsed lapsed eesti keelega sõbraks teeks

15. mai 2020 Ingar Dubolazov haridus- ja teadusministeeriumi hariduskorralduse osakonna juhataja - Keeleõppetugi veel rohkematesse koolidesse – ministeerium otsib õpetajaid, kes muukeelsed lapsed eesti keelega sõbraks teeks kommenteerimine on välja lülitatud
Ingar Dubolazov.

Juba kaks aastat osalevad mitmed Ida-Virumaa ja Tallinna lasteaiad palju tunnustavat tagasisidet saanud katseprojektis, mis on toonud vene õppekeelega rühmadesse eestikeelse lisaõpetaja. Sel aastal alustame sama projektiga ka põhikooli I astmes ning otsime nii koole, lasteaedu kui ka õpetajaid, kellega koos seda ellu rakendada.

Lasteaedades näeme juba häid tulemusi. Seni on projektis osalenud 25 lasteaeda 83 rühma ja ligi 1660 lapsega, kelle keeleoskus on tänu rühmaga liitunud eestikeelsele õpetajale oluliselt paranenud.

Kui varem oli lastel eesti keele tund vaid paar korda nädalas, siis nüüd on projektis osalevates rühmades kogu aeg eestikeelne õpetaja, kes tegeleb, räägib ja mängib lastega eesti keeles.

Keeleõpe käib käsikäes kogu muu tegevusega, olgu selleks muusika, liikumine või kunstiõpe, ning on osa igapäevastest toimingutest. Nii on keele õppimine laste jaoks tähendusrikas, mänguline, aktiivne, toetav, julgustav, eakohane ja mitmekesist suhtlemist võimaldav. Kuna rühma juures on pidevalt kaks õpetajat, saab korraldada ka õppetegevusi väiksemates rühmades ning lapsed saavad individuaalsemat tähelepanu ja tuge.

Selle tulemusel omandavad lapsed lisaks vene keelele väga hea eesti keele. Projekt toetab koosõppimist, kus tähelepanu on meeskonnakultuuri kujundamisel ja üksteise kultuuri mõistmisel. Enamik projektis osalejaid täheldasid laste suurenenud huvi eesti keele ja kultuuri vastu, sõnavara suurenemist, julgust suhelda ja mängida eesti keeles.

Kusjuures paranenud on ka paljude projektis osalevate rühmade muu emakeelega õpetajate eesti keele oskus – rühma õpetajad teevad ju kogu päeva omavahel koostööd.

Esimestel programmiga liitunud rühmadel on lasteaia lõpuni veel natuke minna, kuid usume, et saavutame eesmärgi: laste eesti keele oskus on lasteaia lõpuks piisav selleks, et neil on soovi korral võimalik alustada sügisel koolis õpinguid juba eesti keeles.

Õpetajad saavad õppe- ja kasvatustegevuses proovida, mis nende rühma lastele enim sobib ja eesti keele oskust toetab. Tähtsal kohal on hoida laste ja lastevanemate motivatsiooni eesti keele õppimisel ja selle vastu huvi tekitada, samuti laste eesti keele oskuse järjepidev hindamine ning toetamine.

Tänavu on haridus- ja teadusministeerium eraldanud kaks miljonit eurot projekti jätkamiseks lasteaedades ning miljon eurot selle laiendamiseks algklassidesse. Ministeeriumi toetusega kaetakse projektis „Professionaalne eestikeelne õpetaja ja keeleõppemudelid põhikoolis“ osalevate õpetajate tööjõukulu, kompenseeritakse transpordi- ja eluasemekulu ning võimaldatakse koolitusprogrammis osalemist. Tegevusi alustatakse 2020/2021. õppeaasta algusest.

Projekti oodatakse osalema nii 3–7-aastaste laste lasteaiarühmi kui ka vene ja eesti õppekeelega koolide 1. ja 2. klasse, kus õpib vähemalt kümme muu emakeelega õpilast. Kandideerivatelt õpetajatelt ootame väga head eesti keele oskust ja õpetaja kvalifikatsiooninõuete täitmist. Projekt seab sihiks alustada eestikeelse õppega juba esimesest klassist ja seetõttu on õpetajate väga hea keeleoskus äärmiselt tähtis.

Valituks osutunud õpetajatele loome koostöös ülikoolidega (TÜ ja TLÜ) täpselt sellise täiendkoolituse, nagu neile vaja on. Selle kokkupanemisel lähtume õpetajate tagasisidest ja proovikividest, millega nad iga päev tegelema peavad. Tööle asuvatelt õpetajatelt loodame saada tagasisidet õppematerjalidele, mille abil toetada eesti keeles õppimist muukeelsete laste seas.

Eestikeelsed õpetajad saavad lisaks pedagoogilisele pädevusele arendada ka oma eesti keele õpetamise professionaalsust. Õpetaja keeleõppe pädevust toetatakse teooria ja praktika seostamise kaudu ning lähtutakse õpetaja enesehindamisest. Õpetajal on võimalik otsustada, milliseid võtteid ta oma töös kasutab. Täienduskoolitus pakub selleks häid praktilisi näiteid ja õppevahendeid, sh digitaalseid.

Lisaks headele eesti keele tulemustele laste hulgas soovime algatuse käigus luua nüüdisaegse täiendkoolituse programmi ja õppematerjalide kogumi, mis oleks praktiliseks abiks kõigile muukeelsete lastega töötavatele õpetajatele.

Programmi pikem siht on tõsta üldist keeleoskuse taset. Praegu teevad muu emakeelega 9. klassi lõpetajad B1 eesti keele eksamit ja abituriendid B2-eksamit. Tulevikus võiks B2 olla paljude õpilaste jaoks saavutatav 9. klassi lõpus ja gümnaasiumis saaks sel juhul sooritada juba C1-taseme eksami.

Loodame, et leiame sobivaid kandidaate koolidesse rohkem, kui praegune rahastus lubab, mis omakorda oleks tõuge programmi laiendamiseks. See tähendaks, et keeleõppetugi jõuaks veel rohkematesse koolidesse ja, mis peamine – veel rohkemate õpilasteni.

Kutsume kandideerima nii endisi kui ka praegusi õpetajaid. See on hea võimalus osaleda milleski uues ja olulises, millel on suur mõju noorte inimeste elule.


Projekti oodatakse

  • väga heal tasemel eesti keelt rääkivaid õpetajaid, kes soovivad töötada venekeelses lasteaiarühmas või 1. ja 2. klassis (nii vene kui ka eesti õppekeelega koolidest), kus õpib vähemalt kümme muu kodukeelega last;
  • lasteaedu, kes soovivad värvata 3–7-aastaste laste vene õppekeelega rühmadesse lisaks senistele õpetajatele eestikeelse lasteaiaõpetaja;
  • üldhariduskoole, kes soovivad pakkuda osaliselt eestikeelset õpet alates 1. ja 2. klassist, kus õpib vähemalt kümme muukeelset last.