Kriisis said tähelepanu põllumajanduskoolid

Koroonaviirus mõjutab riigi majandust, sh põllumajandust ka pärast eriolukorra lõppu. Põllumajandust pitsitavad praegu veel ka suletud piirid ja tööjõunappus. Põllumajanduserialasid õpetavad koolid on valmis vajadusel vastuvõttu laiendama, aga tööjõupuudus on laiem probleem.

Ühes hiljutises intervjuus Maa Elule mainis põllumajandusminister Arvo Aller 2019. a andmetele toetudes, et Eesti suudab katta oma riigi toiduvajaduse kala, teravilja ja piimaga. Nii köögivilja, kartulit kui liha ei toodeta meil aga piisavalt, s.o 100% oma rahva vajadusest.

„Globaalses kriisiolukorras on kõik riigid oma rahva eest väljas ja see tähendab, et me ei saa loota importtoidule,“ on öelnud hiljuti Eesti talupidajate keskliidu (ETKL) tegevjuht Kerli Ats.

Viirus taandub, selle mõju majandusele pole veel selge. Kui Eesti põllumajandus-kaubanduskoda (EPKK) algatas oma liikmete seas eriolukorra alguses küsitluse seoses probleemidega võõrtööjõu  riiki pääsemisel, siis selgus vastustest, et ligi sajal võõrtöölisel oli ajutine tööluba lõppemas ning ettevõtjad kavatsesid palgata 400 töötajat teistest riikidest, peamiselt Ukrainast. Tööjõukriis lahenes ajutiselt, kui võõrtööliste Eestis töötamise õigust põllumajanduses pikendati 31. juulini.

ETKL ja EPKK saatsid aprillis maaelu-, sotsiaal- ja siseministrile ettepanekud, kuidas põllumajanduses ja toiduainetööstuses tööjõukriisi leevendada. Nende organisatsioonide hinnangul on vaja pikemaajalist plaani töötajate ümberõppeks põllumajandus- ja toidusektori oskustöölisteks ning lahendusi kohaliku tööjõu motiveerimiseks põllumajanduses töötama.

Pöördumises tehti mitu ettepanekut, neist üks käsitleb põllumajandusharidust. Kirja saatjad soovivad, et põllumajandustöötajate koolitamisele spetsialiseerunud kutsekoolide juurde loodaks kiiresti võimekus pakkuda ümberõppeprogramme kohalike töötajate koolitamiseks põllumajandus- ja toidutööstusettevõtetele.

Oskustööliste puudus

ETKL-i tegevjuhi Kerli Atsi sõnul tuleb tööjõuprobleemi käsitlemisel eristada lihttööliste ja oskustööliste rakendamist. Ats ütles, et põllumajandustootjad otsivad pidevalt oskustöölisi ning Järvamaa kutsehariduskeskusel (KHK) ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolil (TMK) on võimekus õpetada nii looma- kui ka taimekasvatusspetsialiste.

„Oluline on kokku viia tööotsijad, kes on valmis asuma tööle põllumajandusettevõtetesse ning läbima selleks ümberõppeprogrammi, ja kutsekoolid, kes neid ümberõppeprogramme pakuvad,“ lausus Ats. Töötukassal on tema sõnul vajalik info ja suutlikkus arendada koostööd kutsekoolidega. ETKL saaks kaasa rääkida põllumajandustootjate tööjõuvajaduse väljaselgitamise ja muu info edastamisega.

Maaeluvõrgustiku veebiseminaril tõdes Ats, et 20. aprillil jõustunud välismaalaste Eestis töötamise seaduse muudatus tõi leevendust loomakasvatajatele, kuid aianduses on hooaja tööjõu puudus endiselt terav probleem.

EPKK arutas põllumajanduskoolidega kõigepealt õpipoisikoolitust lüpsjate väljaõpetamiseks. Samuti ümberõpet T-kategooria juhilubade saamiseks. Koda selgitas välja piimakarjakasvatuse ettevõtete tööjõuvajaduse, mille ajend oli piirangud välistööjõu liikumisele ja Eestisse saabumisele. „Esmajärjekorras on vaja oskustöölisi koolitada, sest lihttöötajate väljaõpe toimub enamasti ettevõtjate juures,“ sõnas EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Maamajanduskoolide ümarlaual, mille koda kokku kutsus, arutati ümberõppe ja praktikantidega seotut ning otsustati tootjatele tutvustada ümberõppe ja laiemalt põllumajanduserialade õppimise võimalusi. Arvestades muutusi Eesti tööjõuturul, on Sõrmuse sõnul praegu selleks õige aeg.

„Vaadake ringi ja asuge tööle,“ soovitas töötukassa juht Meelis Paavel töötutele telesaates „Suud puhtaks“, kus arutleti tööjõupuuduse üle. Tema sõnutsi pole põllumajandusest varem nii positiivset kuvandit olnud kui nüüd.

Põllumajanduskoolid on valmis ümber õpetama

HTM-i kutsehariduse osakonna juhataja Teet Tiko teatel on põllumajandusvaldkonnas õpet andvad koolid valmis täiendavalt põllumajandus- ja toidutööstusettevõtetele töötajaid koolitama, kui esitatakse täpne tellimus, kui palju ja milliste oskustega inimesi vaja on.

„Koolituse rahastamise allikad võivad olla erinevad, nt täienduskoolituse tasuta riiklik koolitustellimus, PRIA, töötukassa või riigi tegevustoetus, see sõltub koolituse liigist – tasemeõpe või täienduskoolitus – ning sihtrühmast,“ selgitas Tiko.

Järvamaa KHK on suurima põllumajanduserialade valikuga kutsekool, kus põllumajandust õpib palju täiskasvanuid. „Praegu oleme valmis koolitama inimesi, kes soovivad asuda tööle põllumajandusettevõttesse lüpsjana,“ ütles põllumajanduse juhtõpetaja Aive Kupp. Kool pakub võimalust omandada T-juhiload, milleta ei ole võimalik leida tööd taimekasvatuses.

Järvamaa KHK on valmis pakkuma kõigile huvilistele ümberõpet põllumajanduses. „Oleme kursuste või tasemeõppe planeerimise ja korraldamise juures paindlikud ning lähtume tööandjate soovidest,“ rääkis Kupp. Kalakasvataja ja loomaarsti abilise eriala ongi loodud tööandjate soove arvestades. Väga hinnatud on õppeasutuse taimekaitsekoolitused üle Eesti. Mitmeid täiendõppeid tehakse riigi meetmetega ja koostöös mitmesuguste organisatsioonidega, nagu PRIA jt. 

Õppekohti saab juurde luua

Olustvere TMK-s saab õppida 4. taseme valdavalt kutsekeskharidusega põllumajandustöötajaks. Ka täiskasvanud sessioonõppijatel on võimalik valida 4. tasemel veise-, lamba- või kitsekasvatuse suund ja 5. taseme õpe annab ka juhioskused. Mittestatsionaarsed õppijad on eri ametitest, on ka IT-spetsialiste, kes kolinud maale ja hakanud talu pidama. Suunamuutjaid on igasugustest valdkondadest, ka riigiasutuste töötajad on hakanud põllumajandust õppima, rääkimata neist, kes juba töötavad põllumajanduses ja soovivad ennast täiendada. Täienduskoolitusi on Olustveres tehtud pidevalt ja ka mitmesuguste toetuste abil. Sel aastal planeeritakse vastu võtta 190–200 õppijat.

Kui peaks tekkima vajadus suurendada õppekohtade arvu, siis Olustvere koolile pole see keeruline. „Oleme selleks valmis,“ sõnas direktor Arnold Pastak. „Rääkisime sellest ka maaülikooli ja Säreverega, kõik koolid on valmis. Kui nõudlus tekib, siis saame kursusi ja koolitusi korraldada.“

Koolidel on olemas õppetööks vajalik, töötukassal on raha, et koolitust ei peaks maksma ei ettevõtja ega töövõtja. „Need võimalused on olemas juhuks, kui leiame inimesed, kes on valmis ja koolitusest huvitatud,“ ütles Pastak ja lisas, et tuleb ka vaadata, kus piirkonnas on vajadus.

Eesti inimeste huvi põllumajanduses töötamise vastu sõltub Pastaku arvates väga palju tööjõu olukorrast. Kui töötus kasvab, siis on kõige kiirem võimalus leida inimesi nende töötute hulgast, kellel on varasem põllumajanduskogemus või -haridus, ja tuua nad tagasi põllumajandusse. Sel viisil saab kõige rutem tööjõutäiendust. Selle kõrval on põllumajanduskoolid pakkumas ümberkoolitust, olgu need traktoristi- või autojuhikursused vm.

Arnold Pastakul on koolimehena suured kriisikogemused – sovhoostehnikumi laialiminek 1998, Vene turu ärakukkumine ja 2008. aasta üldine majanduskriis, mille järel nüüdne on juba neljas. Kui 1990-ndate lõpul, 2000-ndate algul aset leidnud kriisi järel lõpetas Olustveres ühel kursusel ainult kolm põllumeest, siis nüüd on põhikoolijärgseid lõpetajaid igal aastal stabiilselt 36–40 ja kooli õppuritest 2/3 moodustavad põllumajandusõpilased. Nendel erialadel on noorte kutsepüsivus direktori sõnutsi üsna hea, sest kergekäeliselt seda ala õppima ei minda. Ka lõpetajate tööleasumise näitaja 75–80% on hea tulemus.

Kui kohalike hulgas tekib valmisolek asuda tööle põllumajandusse, pole mõne aja pärast tõesti võib-olla võõraid vajagi. „Aga hooajatööd – marja-, köögivilja ja vilja- vm koristused – on rasked. Ma ei ole kindel, kas meie oma inimesed on valmis sellele tööle minema,“ kahtleb koolijuht.

Lisastipendium võiks motiveerida

Kuid huvi põllumajanduserialade vastu võib kasvada. Kutsekoolides on võimalik saada õppestipendiumi ja eristipendiumi majandusraskuse korral. „Kui tahame mingisse valdkonda saada rohkem õpilasi, siis lisastipendiumi kehtestamine kindlasti motiveerib,“ arutles Pastak.

Praegu on õppijaile tasuta hommikupuder, koolilõunad, õppestipendium ja kooli sõidutoetus, täiendav stipendium võib tõsta huvi põllumajandushariduse vastu. Praktikaettevõtted saavad toetust PRIA kaudu, see aitab paremini praktikat korraldada ning ettevõtte huvi tõsta.

„Oleme rääkinud globaliseerumisest ja rahvusvahelistumisest, nüüd on protsess vastupidine,“ lausus Pastak. „Võib-olla jõuame mõistmisele, mis on inimeste eluspüsimiseks oluline.“

Ehk teeb senine liikumissuund maalt linna tagasipöörde. Inimgeograaf, TÜ professor Garri Raagma avaldas hiljuti Postimehes regionaalpoliitikast kirjutades arvamust, et nii kriis kui rohepööre võivad väärtustada maal ja väikelinnades elamist. Seegi võib anda hoogu täiskasvanuõppele, milleks kutsekoolidel on kogemusi.

Töötukassa andmetel

Annika Koppel, kommunikatsioonijuht

Töötukassa andmetel oli 3. mai seisuga Eestis 48 822 registreeritud töötut, sealhulgas inimesi, kes soovivad leida tööd põllumajandusvaldkonnas. Töötukassa vahendab aktiivselt tööpakkumisi kõigile meie abil tööd otsivatele inimestele, kes on valmis neile töökohtadele ajutiselt või püsivalt tööle asuma.

Põllumajandusettevõtted otsivad (seisuga 4.05) töötukassa kaudu ligi 900 töötajat ametikohtadele, millest enamik on lihttööd. Töötukassa konsultandid pakuvad tööandjatele igakülgset abi nii tööpakkumiste laiemal tutvustamisel kui kandidaatide valikul. Kui töö eeldab väljaõpet, siis saab töötukassa tööotsijaid koolitada.