Kuidas on meie õpilastest saanud maailma parimad rahatargad?

PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringu andmeil on Eesti õpilaste finantsteadmised ja -oskused maailma parimad. Millist rolli on meie noorte rahatarkuse teadmiste tippu tõusul etendanud ettevõtlusõppe programm?

PISA 2018 põhiuuringu raames läbi viidud finantskirjaoskuse testis osales 1700 15-aastast Eesti koolinoort. Võrreldes 2012. aastaga, mil esmakordselt meie õpilaste rahatarkust mõõdeti, on tulemused oluliselt tõusnud ja juba 95%-l Eesti õpilastest on olemas põhiteadmised. Rahvusvahelises võrdluses paistame silma ka tipptasemel sooritajate arvu poolest – tänavu oli neid ligi viiendik. Positiivne on seegi, et meie õpilaste rahatarkus ei sõltu pere ja kooli sotsiaalmajanduslikust taustast ega sellest, kas laps õpib maa- või linnakoolis.

„Nii suurt positiivset muutust pole teinud läbi ükski teine riik,“ märgib programmi „Edu ja tegu“ programmijuht Kristi Ploom. „Teada on, et rahatarkuse tulemused on tugevalt seotud matemaatika ja lugemisoskusega, kuid meie noorte tulemused rahatarkuses on märksa paremad kui teiste riikide samasuguste matemaatika- ja lugemisoskusega õppuritel. Seega on kindlasti tugev seos sellega, et 2016. aastast on haridus- ja teadusministeerium aktiivselt arendanud ettevõtlusõpet kõikidel haridustasemetel.“

Ettevõtlusõppe lahutamatu osa on teatavasti finantsid. Programmi „Edu ja tegu“ kaudu ongi see valdkond kiiresti arenenud. Koolidele pakutakse paindlikke lahendusi, kuidas ettevõtlust ja rahatarkust õpetada – kas eraldi õppeainena või lõimitult kõigisse ainetesse, kaasates kogu koolimeeskonda, ettevõtteid, lapsevanemaid ja kooli kvaliteedijuhtimise süsteemi.

Kui alles mõni aasta tagasi käisid eestlased naaberriikide kogemusest õppimas, siis möödunud aasta lõpus Tallinnas toimunud rahvusvahelisel koostööseminaril tõdesid pika ettevõtlusõppe traditsiooniga riikide, nagu Taani, Rootsi, Soome eksperdid, et Eesti edusammud on olnud väga kiired ja hoopis neil on meilt palju õppida.

„Peamine õppetund ongi paindlikkus – erinev lähenemine, kuidas koolid ettevõtlust õpetada saavad ja mil moel selleks neile vajalikke koolitusi, juhendeid, materjale pakkuda,“ rõhutab Kristi Ploom.

Edestasime eeskujud

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps meenutab, et alles aastatuhande vahetuse paiku nuputasime, kuidas arendada Eesti õppurites algatusvõimet ja ettevõtlikkust ning jõuda selles järele näiteks Kanadale ja Ameerikale. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem, võime uhkuse ja rõõmuga tõdeda, et oleme oma toonaseid suuri eeskujusid edestanud. „Eesti õpilased on finantsteadmiste ja -oskuste poolest nii kindlalt esikohal, et järgmine – meile samuti pikka aega eeskujuks olnud Soome – jääb tükk maad tahapoole,“ märgib minister. Lisaks sellele oleme riik, kes on kuue aasta jooksul teinud kõige suurema arenguhüppe.

Mailis Repsi sõnul on õpetajad, õpilased, ettevõtjatest mentorid, ettevõtlusõppe edendajad ja teised partnerid teinud suurepärast tööd, mis väärib tänu ja tunnustust.

„Meie õpilaste rahatarkus on tõusnud maailma tippu mitme algatuse ja tegevuse koosmõjul,“ lisab Mailis Reps. „Kindlasti on oma roll haridus- ja teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmil „Edu ja tegu“. Vaevalt ma liialdan, kui ütlen, et näeme selle vilju juba nüüd, mil programmi tegevused toimuvad viiendat aastat.“

Programmi toel on jõudnud ettevõtlusõpe rohkem kui kolmesajasse kooli. Seega on kaasatud juba pooled üldhariduskoolid ning peaaegu kõik kutse- ja kõrgkoolid. Kokku on pandud ettevõtluspädevuse mudel, kus tuuakse välja, mis vanuses õppuritele, mida ja kuidas õpetada. Mõistagi on selles mudelis olulisel kohal finantskirjaoskus.

Loodud on ettevõtlusõppe moodulid kõikidele haridustasemetele. Nende hulgas on juhendmaterjal õpetajatele, kuidas lõimida ettevõtluspädevusi ja finantskirjaoskust igasse õppeainesse.

„Tahame, et ettevõtlusõpe oleks tihedalt seotud igapäeva- ja tööeluga. Peame oluliseks ka juhtimisoskuste ja motivatsiooni arendamist,“ lausub Reps. „Loomulikult on selleks vaja hea ettevalmistusega õpetajaid, aga ka ettevõtete koostöövalmidust.“

Koolidele ja koolipidajatele pakutakse võimalust taotleda toetust ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks koostöös ettevõtetega. Iga aastaga muutuvad üha populaarsemaks programmi raames toimuvad täienduskoolitused õpetajatele, õppejõududele ja koolimeeskondadele.

Ministeeriumil ning programmil „Edu ja tegu“ on palju toetavaid partnereid. Junior Achievementi eestvedamisel on saanud Eesti õpilasfirmad tuntuks üle Euroopa.

„Hea meel on näha, et õpilasfirmade arv üha kasvab ja neid tegutseb aasta jooksul juba üle neljasaja,“ täheldab Mailis Reps.

Kõrg- ja kutsekoolide õppuritele suunatud STARTER-i äriidee arendamise programmi lõpetab igal aastal üle saja tiimi. Jõudsalt on levinud meie haridusasutustes ka „Ettevõtliku kooli“ põhimõtted. Paljud finantskirjaoskuse materjalid on sündinud koostöös rahandusministeeriumi rahatarkuse programmiga.

„PISA tipptasemel tulemused kinnitavad taas, et oleme teinud Eesti haridussüsteemis õigeid valikuid. Me töötame edasi, sest soovime, et ettevõtlik hoiak saaks kõigi Eesti inimeste elu loomulikuks osaks. Paljude 15-aastaste jaoks on see nii juba praegu,“ tõdeb Mailis Reps.

Ka kodukeldri moosipurgil on hind

„Seos ettevõtlusõppe ja rahatarkuse vahel on ilmselge, sest ettevõtlusõppes õpetatakse firma rahaasju ajama,“ arvab ka Suure-Jaani kooli direktor Epp Välba ja lisab, et ta näeb seost ka laiemalt. Ettevõtliku hoiaku kujundamine, ettevõtlikkuse arendamine ja finantskirjaoskus on omavahel tihedas seoses ja kool saab siinkohal palju ära teha, et lastest kasvaksid rahamaailmas hästi orienteeruvad noored.

Suure-Jaani koolis kasvatataksegi lastes ettevõtlikku hoiakut. Õpilased korraldavad heategevusaktsioone, laatasid, korjandusi. Sellega kaasneb lahutamatu osana arvutamine, mis on toodete omahind, millised on materjalide hinnad ja mis hind on töö tegemiseks kuluval ajal.

„Õpilane peab teadma, mis hind on näiteks laadale toodud kodukeldrist võetud moosipurgil,“ märgib Epp Välba. „Laps peab oskama rehkendada, kui palju vaeva millegi tegemiseks kulub. Neile on mõistlik õpetada, kuidas see vaev rahasse rehkendada, kasvõi teoreetiliselt.“ 

Suure-Jaani õpilased saavad koolis tegutsevalt MTÜ-lt Ettevõtlik SJK taotleda tegevustoetust klassi ühisteks ettevõtmisteks. Toetuse saamise eeldus on klassis koostatud eelarve, kuhu kõik seotud kulud sisse kirjutatakse, sealhulgas omafinantseering. Samuti koostab klass hiljem aruande, kuidas toetust kasutati.

„Kõik ikka õppimise eesmärgil,“ kinnitab Välba.

Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits, kes on staažikas õpilasfirmade juhendaja ja ettevõtlusõpetaja, ütleb, et Eesti õpilaste finantsteadmiste esikoht teeb talle suurt rõõmu. Meie edule on kaasa aidanud see, et õpilaste finantsharidusse on viimastel aastatel kõvasti panustatud.

„Käivitunud on ettevõtlusõppe programm, loodud on õppematerjale ja õpetajatele on korraldatud koolitusi. Internet on täis blogisid, podcast’e, videoloenguid, e-raamatuid, kalkulaatoreid,“ loetleb Kurvits. „Suurenenud on ka õpilaste huvi rahatarkuse vastu, sest väga paljud soovivad tulevikus saavutada finantsvabadust. Kuigi olen üsna veendunud, et paljud neist ei teagi, mida see tegelikult tähendab, ning ei adu, et selleni jõudmiseks tuleb pingutada ja astuda ka reaalsed sammud.“

Kuid Kurvits osutab ka tõigale, et PISA uuringuga testiti noorte teadmisi, oskusi ja hoiakuid hüpoteetiliste ülesannete lahendamise kaudu. Tore, et meie õpilastel on teoreetiline baas. Nüüd on vaja aga pead kokku panna ja koos mõelda, kuidas teooria praktikaks muuta. Kuidas jõuda olukorrani, et enamik noori, aga miks mitte ka vanemaid planeerib päriselt oma eelarvet, vähendab päriselt ebavajalikke kulusid, paneb igakuiselt päriselt raha kõrvale ja kogub päriselt hädareservi.

„Lihtsalt headest teadmistest ei piisa, sest ka (raha)targad võivad vähese praktika tõttu väga rumalalt käituda,“ tõdeb Karmo Kurvits.

Ettevõtlusõppe programm „Edu ja tegu“ arvudes

• „Edu ja tegu“ on andnud Euroopa sotsiaalfondi ning haridus- ja teadusministeeriumi toel hoogu juurde koolide liitumisele „Ettevõtliku kooli“ võrgustikuga (124 kooli) ning JA Eesti ettevõtlusõppe programmiga (kokku 290 kooli).
• „Edu ja tegu“ andmetel on aastail 2016–2020 maakondadest kõige enam ettevõtlikke ja ettevõtlusõppega koole tekkinud:
  • Läänemaal – 71% koolidest,
  • Jõgevamaal, Järvamaal ja Pärnus  – 67% koolidest,
  • Pärnumaal 64% koolidest,
  • Hiiumaal 63% koolidest.
• Ettevõtlusõpet on hakatud rakendama kõige aktiivsemalt Viljandimaal, „Ettevõtliku kooli“ programmi Hiiu- ja Järvamaal.
• Üle 400 programmi tegevustes osalenud kooli ja 308 ettevõtlusõpet rakendavat haridusasutust, sh
  • 273 üldhariduskooli,
  • 20 kutseõppeasutust,
  • 15 kõrgkooli.
• 1925 STARTER-i programmi lõpetanud õppurit.
• 8231 inspiratsiooni- ja teavitusüritusel osalenut.
• 11 300 osalemist „Edu ja tegu“, JA Eesti ning „Ettevõtliku kooli“ koolitustel.
• 48 rahastatud projekti, mis on üldharidus-, kutse- ja rakenduslikes kõrgkoolides pannud aluse ettevõtlusõppele ja koostööle ettevõtjatega (maikuu seisuga).
• 16 valminud ettevõtlusõppe moodulit.
• Ainekavad üld- ja kutseharidusele.
• 1 ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik. 
• 20 videointervjuud ettevõtjatega loengutes kasutamiseks.

Materjalid leiab siit: https://ettevõtlusõpe.ee/metoodika/.

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.