Kutsekoolide õpetajad jagasid distantsõppe kogemusi

Eesti haridust tutvustava ekspordibrändi Education Nation nimega veebiseminaris tutvustati Euroopa riikide kuulajatele Eesti kogemusi kutsehariduse distantsõppe ja praktika korraldamisel.

Veebiseminaril esinesid HTM-i kutsehariduse osakonna juhataja Teet Tiko, Tartu KHK töökohapõhise õppe koordinaator Sigrid Ester Tani, Tartu kunstikooli õppejuht Roosi Nemliher ja sama kooli teise kursuse õpilane Heiko Paju.

Tiko nimetas eduka ülemineku teguriteks inimeste piisavaid digioskusi, vajaliku taristu olemasolu, selget infot ja teavitust uues olukorras õppetöö kohta, head juhtimist ja õppetöös osalejate koostööd. Ta mainis ka mõnd probleemi, mis seotud praktika, erialaeksamite ja väljalangusega. Selgunud on seegi, et vaja on rohkem e-õppematerjale.

Suurimaks mureks praktika

Veebiseminari järel jagasid pedagoogid oma kogemusi Õpetajate Lehele. Tartu KHK-l on viie aasta pikkused e-õppe kogemused, õpetajad on kaks aastat saanud digivahendite kasutamise koolitust. Sigrid Ester Tani nimetas distantsõppe suurimaks probleemiks praktikat, mis Tartu KHK õppuritel moodustab poole õpingutest. Tani pidas oluliseks selle lahendamisel koostööd juhtkonna, õpetajate, õpilaste ja tööandjatega. Õpetajatel tuli oma töö ümber korraldada ja teha töötubade jaoks videoid, arvestades õpilaste koduste võimalustega.

Distantsõppele ülemineku järel jätkusid pedagoogidel iganädalased koosolekud ja online-suhtlus, nad said tehnoloogilist tuge ning jagasid omavahel kogemusi juba esimese distantsõppe nädala järel. Tagasiside õpilastelt tõi välja nende mure, et kodudes olid väga erinevad digivõimalused, mispeale kool jagas õppijatele IT-vahendeid.

Praktikat ja töökohapõhist õpet korraldas kool paindlikult, arvestades võimalusi. Tani kiitis partnerettevõtteid, kes on olnud vastutulelikud, võimaluse korral praktikante võtnud ning suhtuvad väga vastutustundlikult õppurite ohutuse ja tervise tagamisse. Näiteks metallitöö erialadel on saanud õppijad, kellel oli ette nähtud koolis praktiline töö, minna ettevõttesse praktikale. Kogu praktika aeg arvestatakse õppetöö sisse ning õpetajad hindavad õpiväljundite saavutamist.

„Nii koolis kui ettevõttes toimuva praktika puhul ei ole tähelepanu keskpunktis, mitu tundi õppija praktikal on olnud, vaid töö tulemus,“ sõnas Tani. Seda võimaldavad õppekavad. Eriolukord on sundinud kiirelt kohanema ning muutma õpet paindlikumaks ja õppija individuaalseid vajadusi arvestavaks. 

Kodustes tingimustes tegid praktikat majutusteeninduse õppurid, kel tuli juhendi järgi valmistada hommikusöök, serveerida, kogu protsess filmida, pildistada lõpptulemus ja see õpetajale saata. Koduseid praktilisi töid salvestavad õpilased oma mobiiltelefoniga.

Kondiitri eriala õpilased said õpetajalt videojuhendi ja täiendavaid materjale šokolaaditrühvlite valmistamiseks. Kalli ja erilise toormaterjali tõttu andis õpetaja ülesande täitmiseks mitu võimalust. Töö tulemusest saadeti õpetajale pilte.

Ümber korraldati praktika kooli pagaritöökoja ja lihatehnoloogia kompetentsikeskuses. Mõlemas töökojas töötatakse rangelt isoleeritud tingimustes ja praktikasse kaasatakse korraga minimaalselt õppijaid-praktikante. Kiiresti organiseerisid turundus- ja kommunikatsioonispetsialistid koolile e-poe, et valmivatele toodetele oleks tarbijaid, sest tavaolukorras müüakse õpilaste omatoodangut kooli sööklates, kohvikus ja poes. 

Kuigi Tartu KHK-l on häid näiteid praktika korraldamisest eritingimustes, on paljude erialade puhul kodus praktilist tööd raske teha ja võimalused võivad ammenduda. Näiteks on juuksuriõpilased saanud oskusi harjutada nukupeadel, kuid see ei asenda praktikat klientidega õppesalongis. Õmblejatel pole kodus vajalikke masinaid, millega kõiki tööoperatsioone teha, veelgi vähem on võimalusi keevitajatel või tisleritel. „Seetõttu ootame väga väikestes rühmades praktilise õppe taastumist,“ lausus Tani. 

Kunstikoolil on leidlikud lahendused

Tartu kunstikool võttis distantsõppele üle minnes kasutusele õpilastele juba tuttavad online-platvormid, G-Suite’i pakutavad lahendused nagu Gmail, Google Classroom, Google Meet jne. Arvestati ka sellega, et ülesannete täitmisele hakkab õppijail rohkem aega kuluma, kas või selleks, et leida õige koht, kus tund toimub. Seda kogemust nimetas Nemliher heaks õppetunniks tööelu jaoks.

Kunstikooli õpetajatel on iga päev online-koosolek, mis on Nemliheri sõnul vajalik, et küsida ja rääkida probleemidest, ka edulugudest. See on tema sõnul nagu online õpetajate tuba, kus rääkida asjadest, mis õpetajate toas kohvitassi kõrval aetud said.  

Õpilastega suhtluseks on kasutusel Google Meet ja team-coaching. Tartu kunstikoolis oli juba enne eriolukorda õppeaine koostöö ja eneseareng, mille meetod oli team-coaching. Niisiis polnud see õppijatele uus, ainult vorm oli nüüd virtuaalne. „Varasemast veelgi enam on oluline suunata ja tunnustada ennastjuhtivat õpilast, kes ka oma aega juhib,“ rääkis Nemliher. Õpilastele antud tööde esitamise tähtaegade puhul ollakse paindlikud, sest osa õppureid vajab tööks rohkem aega. 

Kunstikoolis on palju arvutipõhiseid õppeaineid. Palju disainitöid tehakse programmides, nagu Adobe Photoshop jt, mis on tänu Adobe’i otsusele praeguses olukorras tasuta, tavaliselt aga kallite litsentsidega programmid, mida õpilased saavad koolis kasutada, kuid ei saa eeldada, et need on õppijatel kodus olemas. Nemliheri sõnul on disainiõppeainetes distantsilt õpetamine hea harjutus tulevikuks, sest kujundusgraafiku või 3D-kunstniku-kujundaja jaoks võib praegune olukord olla sarnane tuleviku töökeskkonnaga.

Tartu kunstikoolis on ka väga praktilisi õppeaineid, mille puhul on vaja läinud paindlikkust, leidlikkust ja loovust nii õppematerjalide leidmisel kui ka tööde teostamisel. Näiteks kujutava kunsti tunnid viiakse tavapäraselt läbi stuudios. Stuudios õpetamisel ja koos õppimisel on suur rõhk ühisel vaatamisel, tagasisidestamisel ja koos õppimisel. E-vormis samasuguse keskkonna loomisel on õpetajad olnud nutikad ja olukorraga hästi kohanenud. Töid esitatakse Google Classroomis, neid analüüsitakse ja tagasisidet saadakse Google Meeti kaudu. Töid saab vaadata ühiselt, õpilased saavad seda teha ka omavahel, ja anda tagasisidet. Salvestatud tunnid võimaldavad õpilastel kuulata tagasisidet neile sobival ajal, mis on eriti oluline peredes, kus mitu koolilast peavad arvutit jagama. 

Osa töid tuleb siiski teha koolis. Näiteks dekoraatorite floristikakursus on toimunud Räpina aianduskooliga koostöös ja praegu edasi lükatud. „Loodame siiski kogu õppetöö tavapäraselt juuni lõpus lõpetada,“ lausus Nemliher. Kuna kutsekoolides on õppeaasta 40 nädalat, on tavaline, et tunnid kestavad terve juunikuu. 

Distantsõppes on mõndagi head

Rääkides distantsõppe kasust, nimetas Nemliher, et õpetajad suhtlevad omavahel ja teevad koostööd rohkem kui kunagi varem. Näiteks on toimunud tandemõpetajatega matemaatika ja kompositsiooni tund. „Soovin eraldi tunnustada õpetajaid, kes on vanuses 70+ ja kasutavad näiteks Google Meeti ja jagavad (elu)kogemust,“ kiitis Nemliher. 

Selgunud on, et online-tunnid sobivad mõnele õppijale palju rohkem kui senised tavalised koolitunnid ja osale meeldibki sel viisil õppida. Seetõttu plaanib kool ka tulevikus kasutada hübriidõpet, st kontakt- ja e-õppe varieerimist. Plaanis on ülekooliline õpilaste küsitlus, et selgitada välja, mis on praeguses erilises distantsõppes seda, mida õpilased tahaksid järgmisse õppeaastasse kaasa võtta.

Mais ja juunis saab ilmselt toimuda osa õppetööd juba koolis. Tartu kunstikool plaanib põhiosas distantsõppega jätkata. Mõnes õppeaines, näiteks juunis maalipraktika, on värskes õhus ja seda saab 2+2-reeglit arvestades korraldada. Näituseprojekti õppeaines peaksid õppijad panema üles oma teosed Tasku ostukeskusesse ja raudteejaama. See näitus tuleb virtuaalne ning on ka suurepärane kogemus tulevikuks.  

Nemliher nimetas ühe eripära, kus nähakse vajadust väikses rühmas õpilasi koolis õpetada – see on n-ö ärakadunud ja ka HEV-õppijate järele aitamine. Kriisiolukorras on õppijate kadumine normaalne. Kool on olnud kõigi oma õpilastega ühenduses ja neid toetanud. Siiski on neid, kes vajavad kooli tulekut ja kontakti õpetajaga, et õppeaasta edukalt lõpetada. „Ei tahaks, et keegi selle erilise olukorra pärast teistest maha jääb,“ lausus Nemliher. 

Koolis tuleb korraldada riigieksamid, mida enamik kutsekoolide õppureid soovib teha. Väljakutseks on ka kutseeksamite korraldamine. „Kutsekoolid saavad hakkama. Oleme harjunud olema paindlikud ja vastama kiirelt näiteks tööturu vajadustele,“ ütles Nemliher.

Ta rääkis oma kogemusest, et distantsõppe ajal on tal tekkinud komme osaleda koosolekutel ise samal ajal väljas liikudes. „Lõputud igapäevased e-kohtumised väsitavad silmi ja on ka üldiselt kuidagi teistmoodi. N-ö jalutuskoosolekud, kus liigun õues ja kuulan koosolekut kõrvaklappidest, on üks asi, mis on minul aidanud seda leevendada.“

Õppuril rohkem enesedistsipliini

Veebiseminaril sai sõna ka Tartu kunstikooli teise kursuse 3D-kunstnik-kujundaja eriala õpilane Heiko Paju, kes oli lootnud, et distantsõpe annab rohkem aega ning tõstab produktiivsust. Kavatsenud suurema osa ajast kulutada töötegemisele, kulus tegelikult selleks kolmandik ajast, kolmandik meelelahutusele ja kolmandik enda töölesundimisele. Paju leidis distantsõppes hulga plusse, nagu uus kogemus ja võimalus veeta tavalisest rohkem aega värskes õhus, mis andis parema enesetunde. Online-tunnid on tema sõnul lihtsad ning heaks alternatiiviks klassiruumides toimuvatele tundidele. Tänu distantsõppele oskab ta nüüd paremini ennast motiveerida ja teha loovaid otsuseid.

Uutes tingimustes õppimisel osutunud kõige raskemaks alustamine. Väljakutseks nimetas Paju suurenenud koolitööde mahtu, enesedistsipliini ja aja planeerimist. Tal on tulnud tegelda enesemotiveerimisega ning ta on aru saanud, et vaja on ennast tagasi hoida igasugustest kergesti tekkivatest pausidest koduses õhkkonnas. Oluliseks on saanud oskus vabaneda kontrollimisest ja vajadusest asju perfektses järjekorras teha ning ülemõtlemise asemel hakata lihtsalt tööle.