Mis see lasteaedniku töö siis ära ei ole!
Kahjuks tuleb sedalaadi suhtumist endiselt aeg-ajalt ette, tõsi küll, üha harvemini. Kummalisel kombel on just pikalt kestnud koroonakriis pannud inimesed lasteaiaõpetajate tööd rohkem hindama ja väärtustama. Mudilastega päevast päeva kodus olles on ka kõige kriitilisemad vanemad mõistnud, kui tänuväärset tööd meie õpetajad teevad. Ning kui suur väärtus on sellel, et saab lapse rahuliku südamega jätta oma ala tundvate usaldusväärsete inimeste hoolde tuttavasse ja turvalisse keskkonda, kus tema päev on arendavate ja huvitavate tegevustega täidetud.
Eesti alusharidus on väga heal tasemel. Seda on kinnitanud asjatundjad ning näitas ka OECD 2018. aastal korraldatud rahvusvaheline viieaastaste laste seas läbi viidud uuring, kus Eestigi osales. Hoolimata sellest on meie lasteaiaõpetajad pidanud end pidevalt tõestama ja enda eest seisma. Küllap on kõigil meeles viie aasta tagune rattaretk, millega juhiti tähelepanu lasteaednike väikestele ja ebavõrdsetele palkadele. Palgalõhe Eesti eri paikades oli kasvanud selleks ajaks rohkem kui kahekordseks. Nõuded õpetaja haridusele ja kvalifikatsioonile on aga olnud igal pool samad ja üha kasvanud. Õpetajate õigustatud soov oli, et kuna tehakse sarnast tööd, koheldaks neid võrdselt. Lasteaednikud andsid tookord Toompeal riigikogule üle pöördumise 27 000 kogutud allkirjaga ning saavutasid oma eesmärgi.
Tänu sellele, et riik omavalitsusi ka omalt poolt toetas, on 2019. aastast lasteaiaõpetaja alampalk 90% kooliõpetaja miinimumpalgast ning magistriharidusega õpetajal sellega võrdne. Siiski erineb endiselt piirkonniti puhkuse pikkus ja õpetaja abide töötasu. Samuti, nagu praegune eriolukord selgelt välja tõi, sõltub omavalitsusest ka palgakärpe tegemise otsus.
Valdav osa meie lasteaiaõpetajaid teeb oma tööd professionaalselt ja väga hästi. Kõik nad tegid oma tööd ka kriisi ajal: mõtlesid välja ja postitasid lastele arendavaid tegevusi ja mänge; valmistasid töövahendeid toas ja õuesõppeks; täitsid koolivalmiduskaarte, pidasid peredega veebi teel arenguvestlusi jne.
On kaheldav, kas kõik omavalitsusjuhid ikka jõudsid seda märgata. Ilmselt mitte, sest muidu ei oleks nad ehk palgakärbetega kiirustanud. See, mis majanduslikus mõttes võib olla ainuõige, ei pruugi seda olla inimlikus plaanis. Ka oma inimestesse ja headesse suhetesse tasub investeerida. Igatahes on ühe omavalitsusjuhi hinnang, et lasteaiaõpetajad on töötanud kriisi ajal kõigest viiendiku koormusega mitte ainult vale, vaid ka äärmiselt ülekohtune.
Hea Tiina Vapper!
Suuimad tänusõnad teile selle artikli eest. Jagasin seda ühes lasteaednike FB grupis ja see, kuidas see jagutud lugu vastu võeti, see on sõnuseletamatu. Lõpuks on ometi keegi meid märganud! Nagu vaatab mulle vastu see number jagamise all, siis südameid ja püstiseid pöidlaid on juba kõvasti üle saja tekkinud, jagamisi on ligi sada. Tähendab me kõik vajame ju mõistmist ja väiksestki tunnustust! Emadepäeva eel puudutasite te meie südant ja hinge!
Lisan siia ka selle teksti, mis ma oma jagatud loo alla ise kirjutasin:
“Ma lugesin ja kuigi mind ei puudutanud kärped ja muu ebasobiv suhtumine, siis tegelikult tuli pisar silma. Ma olen töötanud lasteaias 16. eluaastast alates. St alustanud varakult hoidjana ja hiljem kasvataja/õpetajana töötanud 36 aastat. On olnud väga erinevaid aegu ja olukordi. Ja ma võtan teen sügava kummarduse inimeste ees, kes töötavad lastega. Meie amet on imeline! Isegi siis, kui su tööd ei hinnata või kui sa loed perekooli väikelaste rubriiki, või kui sulle tundub, et paberitöö tahab üle ajada. Ja no mis see meie töö siis ka ära ei ole! Hea soe ja tubane, sooja sööki ka saab 😀 ning päev otsa saab mängida!!! Kaunist kevadet teile, armasad kaasteelised!”
Aitäh veelkord hea Tiina!