Mis see lasteaedniku töö siis ära ei ole!

11. mai 2020 Tiina Vapper toimetaja - 1 Kommentaar
Tiina Vapper.

Kahjuks tuleb sedalaadi suhtumist endiselt aeg-ajalt ette, tõsi küll, üha harvemini. Kummalisel kombel on just pikalt kestnud koroonakriis pannud inimesed lasteaiaõpetajate tööd rohkem hindama ja väärtustama. Mudilastega päevast päeva kodus olles on ka kõige kriitilisemad vanemad mõistnud, kui tänuväärset tööd meie õpetajad teevad. Ning kui suur väärtus on sellel, et saab lapse rahuliku südamega jätta oma ala tundvate usaldusväärsete inimeste hoolde tuttavasse ja turvalisse keskkonda, kus tema päev on arendavate ja huvitavate tegevustega täidetud.

Eesti alusharidus on väga heal tasemel. Seda on kinnitanud asjatundjad ning näitas ka OECD 2018. aastal korraldatud rahvusvaheline viieaastaste laste seas läbi viidud uuring, kus Eestigi osales. Hoolimata sellest on meie lasteaiaõpetajad pidanud end pidevalt tõestama ja enda eest seisma. Küllap on kõigil meeles viie aasta tagune rattaretk, millega juhiti tähelepanu lasteaednike väikestele ja ebavõrdsetele palkadele. Palgalõhe Eesti eri paikades oli kasvanud selleks ajaks rohkem kui kahekordseks. Nõuded õpetaja haridusele ja kvalifikatsioonile on aga olnud igal pool samad ja üha kasvanud. Õpetajate õigustatud soov oli, et kuna tehakse sarnast tööd, koheldaks neid võrdselt. Lasteaednikud andsid tookord Toompeal riigikogule üle pöördumise 27 000 kogutud allkirjaga ning saavutasid oma eesmärgi.

Tänu sellele, et riik omavalitsusi ka omalt poolt toetas, on 2019. aastast lasteaiaõpetaja alampalk 90% kooliõpetaja miinimumpalgast ning magistriharidusega õpetajal sellega võrdne. Siiski erineb endiselt piirkonniti puhkuse pikkus ja õpetaja abide töötasu. Samuti, nagu praegune eriolukord selgelt välja tõi, sõltub omavalitsusest ka palgakärpe tegemise otsus.

Valdav osa meie lasteaiaõpetajaid teeb oma tööd professionaalselt ja väga hästi. Kõik nad tegid oma tööd ka kriisi ajal: mõtlesid välja ja postitasid lastele arendavaid tegevusi ja mänge; valmistasid töövahendeid toas ja õuesõppeks; täitsid koolivalmiduskaarte, pidasid peredega veebi teel arenguvestlusi jne.

On kaheldav, kas kõik omavalitsusjuhid ikka jõudsid seda märgata. Ilmselt mitte, sest muidu ei oleks nad ehk palgakärbetega kiirustanud. See, mis majanduslikus mõttes võib olla ainuõige, ei pruugi seda olla inimlikus plaanis. Ka oma inimestesse ja headesse suhetesse tasub investeerida. Igatahes on ühe omavalitsusjuhi hinnang, et lasteaiaõpetajad on töötanud kriisi ajal kõigest viiendiku koormusega mitte ainult vale, vaid ka äärmiselt ülekohtune.