Nutikad õpilased teevad puidust isegi hambaharju

Kooliaasta lõpp läheneb ja seetõttu saab selleks aastaks otsa ka Võrumaa KHK kompetentsikeskuse Tsenter edukas koostöö õpilasfirmadega.

Kompetentsikeskus Tsenter on suuresti suunatud ettevõtjate tegevuse arendamisele. Õpilasfirmasid toetama hakkas keskus 2017. a sügisel. Kui koolinoortel tekib mõni tooteidee, mis seotud puiduga ja mille teostust nad soovivad asjatundjatega arutada, siis on see kompetentsikeskuse alustava ettevõtluse konsultandi Kaido Mäesalu sõnul suurepärane algus startimiseks Tsentris. „On juhuseid, kus esmasest ideest on valminud toode, millest alguses aimugi polnud,“ ütles Mäesalu. Keskuse tootearendusvõimalus ongi tema sõnul selleks loodud, et ideid edasi arendada.

Konsultandi roll on tutvustada keskuse teenuseid õpetajatele, kes tegelevad koolides õpilasfirmadega. „Kui õpilasfirma tunneb, et võiks meie juurest abi saada, olen alates esimesest kontaktist kuni projekti lõpuni õpilastele kättesaadav,“ lausus Mäesalu.

Huvilisi kaugemaltki kui Võrust

Tsenter on oma tegevusega Võrus ja kaugemalgi Lõuna-Eestis tuntuks saanud. Mäesalu ütleb, et teeb selle nimel iga päev tööd, et õpetajad ja õpilasfirmad Tsentri üles leiaksid ning kasutaksid Võrumaa KHK pakutavaid võimalusi. Kompetentsikeskuse tegevusse on haaratud mitte ainult Võru, vaid ka Värska ja Valga gümnaasiumi õppurid. Tartumaa koolidega aga pole keskusel veel kontakte tekkinud. „Üks põhjusi on vahemaa, sest firmadel on oma toote prototüübi valmistamise käigus vaja Tsentris kohal käia,“ põhjendas Mäesalu.

Keskus on avatud kõigile huvilistele ja puidutööga seotud õpilasfirmadele üle Eesti, seda enam, et lõppenud eriolukord õpetas konsultandi sõnul nüüdisaegseid töövahendeid paremini kasutama ja tööd üle interneti korraldama.

Õpilased, kes oma plaanidega Tsentrisse tee leiavad, on kas põhikooliõppurid, kel minifirma ideed, või gümnasistid, kes on õpilasfirma loonud. Neile pakutakse abi tootearenduses ja prototüübi valmistamisel. Esimene prototüüp ja kümnest ühikust koosnev proovipartii valmib kohapeal noorte loojate jaoks tasuta. Järgmised partiid tellivad firmad Tsentrilt turuhinnaga. Kõik Tsentrisse pöördunud noored ettevõtjad on Mäesalu sõnutsi tellinud sealt oma tooteid rohkem kui ühe korra.

Tooteid kotist prügikastini

Lõppeval õppeaastal sai Tsentrist tuge seitse õpilasfirmat. Neist mõni osutus kompetentsikeskuse turundusjuhi Hille Lillemägi sõnul väga edukaks. Lillemägi tõi näiteks firma Taleio, kelle koti kinkis õpilasfirma Taleio president Kersti Kaljulaidile sünnipäevaks.

Tsentrist saavad õpilasfirmade kõrval abi ka need projektimeeskonnad, kes teevad põnevaid asju selleks firmat loomata.

Praegu on keskuses tellimustööna Võru Kesklinna kooli noorte projekt, mille tulemusena valmivad prügikastid.

Õpilasfirmad on vaid osa Võrumaa KHK puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse tegevustest, mis hõlmavad tootearendust ja -disaini, projekte, koostööd, koolitust jm. Tööks õpilastega keskusel eraldi eelarvet pole, kuid Mäesalu sõnul hoitakse kuludel silma peal. „Kuna õpilasfirmade tooted ei ole eriti materjalimahukad, siis nendega suuri kulusid ei kaasne,“ selgitas konsultant, „küll aga panustavad meie inimesed üsna arvestatavalt oma aega.“

Kuna Tsenter on osa kutsehariduskeskusest, siis on tema sõnul töötajate kohus hoolitseda selle eest, et noored leiaksid tee ettevõtlusse. „Kui mõnest õpilasfirmast kasvab välja edukas tegija, saame öelda: oleme koolina sellesse oma panuse andnud,“ lausus Mäesalu.

Kuuldused levivad, et Tsenter on valmis õpilaste ideedele õla alla panema. „Mis muu saab meie tegemistele parem reklaam olla kui see, et õpilasfirmad ise soovitavad teistel omasugustel firmadel meie poole pöörduda,“ rõõmustas konsultant.

Toodete väljamõtlejad osalevad ka ise oma loomingu teostamises, mis on osa ettevõtluskoolitusest. „Idee autorid peavad ise selgusele jõudma oma väljapakutu konkurentsivõimes,“ rääkis Mäesalu, kelle sõnul on isetegemine üks põnevamaid momente selles protsessis. Konsultant ütles, et talle ei meenu ühtki sellist noorte ideed, mida pole olnud võimalik ellu viia.

Õpilastega seotud info on Tsentris kogutud veebilehele digiliblikas.ee.

Sel hooajal Tsentriga koostööd teinud õpilasfirmad (ÕF) ja nende tooted

• ÕF Klapo, Võru gümnaasium – kõrvaklapi hoidjad.
• ÕF Taleio, Võru gümnaasium – puidust teatrikotid.
• ÕF Slick, Võru gümnaasium – vineerist rahakoti kaaned.
• ÕF Bresh, Võru gümnaasium – disainhambaharjad.
• ÕF Epowood, Värska gümnaasium – EPO baasil meened.
• ÕF Remenber, Valga gümnaasium – seinale riputatav tahvel.
• ÕF AegWood, Valga gümnaasium – kellad.

Patareide pesa

13-aastane Elerin Mia Maripuu mõtles välja patareide pesa, mis valmis Tsentris.

Taust. Kui patarei saab tühjaks, siis on kodus alati küsimus, kuhu see panna – prügikasti visata ei ole keskkonnasõbralik, aga head kogumise kohta ka ei ole. Lisaks on mure, et seisma jäävad patareid võivad „tilkuma“ hakata.

Toote idee. Ilusa välimusega vineerkarp, kuhu saab koguda patareid, kuni need kogumispunkti viiakse. „Tilkumise“ lahendamiseks on vineerkarbi sees plastämbrike, mis võimalikku tekkivat vedelikku välja ei lase. Ühtlasi saab ämbrikesega patareisid mugavalt transportida.

Toode on suunatud kodumajapidamistele. Praegu kasutatakse seda majandusõppe aines mitmesuguste ülesannete tegemiseks. Võib-olla mõnel järgmisel õppeaastal saab sellest ka õpilasfirma toode. Tsentri leidsime kodulehe järgi ja vaatasime sealseid toodete näidiseid. Tsentri inimesed olid väga abivalmis ja aitasid kiirelt teha joonise ja prototüübi.

Võru Kesklinna kooli õpilaste idee

Meie idee on prügikastid. See projekt seisneb prügi sorteerimises. Idee tekkis noorte päeval ,,Idee starter“. Algul oli meil mõte teha täiesti midagi muud, kuid lõplik idee oli kahekohaline prügikast. Selle peale tulid kolm Võru Kesklinna kooli õpilast.

Meie projektis on prügikast, kuhu on võimalik visata taara ja paberid. Algne idee oli lihtsalt prügikastid, kuid tundus, et see jääb veidi igavaks, nii et tegime hoopis kahekohalise prügikasti. Sellise idee peale tulime, kuna prügi sorteerimine on kuum teema ning meie kool tahab muuta maailma puhtamaks. Selletõttu mõtlesimegi hakata prügi sorteerima.

Näiteks kui inimesel on tundidest üle mingisuguseid pabereid, siis ta saab need visata meie prügikasti, või kui tunnist on mingi pudel üle jäänud, saab ta oma pudeli taaskasutatavasse prügikasti visata. See raha, mida kool teenib prügikasti visatud pudelite pealt, läheb kooli toetuseks ega lähe niisama raisku. Need prügikastid on inimestele, kes käivad Võru Kesklinna koolis või külastavad meie kooli, ning see aitab meie koolis prügi sorteerimisele kaasa.

Olime varemgi Tsentri kohta palju head kuulnud ning ühel päeval tuligi meil mõte helistada ja küsida, kas neil on võimalik meid aidata. Saime jaatava vastuse. Tsentrilt oleme saanud materjali, tööriistad ning ka moraalset tuge ja nad on aidanud viia meie mõtte ellu.