On lihtsam, kui üks võti avab maja kõik uksed
Mõni õpilane on pidanud distantsõppes osaledes meeles pidama koguni 35 digikeskkonna parooli. Tallinna 21. kooli robootikaõpetaja Rasmus Kits selgitab, kuidas saaks hakkama üheainsaga.
Rasmus Kits toob näiteks maja, kus kõik uksed avanevad ühe võtmega. Digiõppes pakub ta selliseks majaks Microsoft Teamsi. See on e-õpihalduskeskkond, kus saab läbi viia väga palju tegevusi – näiteks ühisdokumentide loomine, videokoosolekud, vestlused nii individuaalselt kui ka gruppides, saab kasutada ühiskalendrit, e-posti teenust ja palju muud. Logid oma parooliga Teamsi sisse ja kõik need teenused on ilma paroolideta sinu päralt.
Rasmus Kits: „Kujutage ette õpilast, kes peab õpiülesande täitmiseks valima 35 maja uste vahel. Osal neist majadest on uksed lukus ja igal uksel muidugi erinev võti. Teine osa majadest lukku ei käi või puuduvad neil uksed hoopis, mis ei ole ju kuigi turvaline. Palju mõistlikum on avada turvaliselt ainult üks uks – Microsoft Teamsi oma – ja liikuda tubade vahel võtmeteta. Jah, täielikult teistesse „majadesse“ minekut vältida ei saa, sest mõnda digiõppe ülesannet lahendatakse väga spetsiifilises keskkonnas, kuid „majade“ arvu saab vähendada küll.“
Õpetajad räägivad siiski Zoomist palju rohkem kui Teamsist.
Need on kaks põhimõtteliselt erinevat asja. Zoom on videokoosolekute korraldamise tööriist, Microsoft Teams aga väga paljude funktsioonidega digitaalne õppekeskkond. Kui Teams on võrreldav majaga, siis Zoom ühe toaga.
Üldjoontes on videokoosolekute keskkonnad olemuselt üsna sarnased, kuid Eesti haridustehnoloogide liidu videokeskkondade lahingust tuli ekspertide hinnangul võitjana välja Microsoft Teamsi oma. Samas on kasutajad eelistanud pigem Zoomi.
Kas Teamsi videokeskkonnas saab õpetaja jälgida, mida õpilased väikestes rühmades teevad. Zoomi puhul pole see veel võimalik.
Jah, Teamsis saab õpetaja jagada oma töörühma ehk klassi väiksemateks gruppideks ehk kanaliteks ja õpilased saavad seal omaette tegutseda. Nendes väiksemates kanalites saab korraldada näiteks eraldi videokoosolekuid, luua ja jagada faile ja palju muud. Erienvalt Zoomist saab õpetaja ka nendes väikestes kanalites tegutsevate õpilaste tegevust jälgida, vajadusel ise sinna midagi luua, välja jagada, osaleda vestlustes ja palju muud.
Zoomil on korraldus „jaga“, mille abil saab õpilane klassikaaslastele oma joonistusi, tekste jms näidata.
Teamsi on lõimitud Microsoft 365 OneDrive’i teenused ja Teamsis saab samuti üksteisele oma töid näidata. Kui aga mõni kasutaja Teamsi töörühmast (klassist) eemaldatakse, siis säilivad kõik tema jagamise käigus loodud dokumendid ja failid. Seega ei ole ohtu, et mõni oluline asi, mida teised hiljem kasutada soovivad, kaotsi läheb.
Tööde jagamise puhul on loomulikult oluline ka turvalisus. Teamsi töörühmas ehk klassis loodud failidele pääsevad vaikimisi ligi ainult töörühma liikmed. Kui tõesti on soovi midagi väljapoole jagada, siis tuleb seda teha iga faili või kataloogi kohta eraldi.
Mille poolest erineb Teams Google Meetist?
Kui Teams on maja, mis pakub väga palju võimalusi, siis Google Meet on tuba videokoosolekute võimaldamiseks. Lähim vaste Microsoft Teamsile on Google Classroom, mida saab samuti võrrelda majaga, millel on mitmesuguste teenustega toad.
Kas Teamsil on Padleti-taoline keskkond, kus õpilased saavad üksteise tekste ja pilte ka kommenteerida?
Microsoft Teamsis on selliseks väga laiade kasutusvõimalustega tööriistaks OneNote Class Notebook. Sisuliselt on see justkui digitaalne riiul, millesse on võimalik luua oma „vihikuid“. Igal õpilasel on oma individuaalne vihik, millele pääsevad ligi vaid õpetaja ja õpilane ise, kuid on võimalik luua ka ühiseid vihikuid, millele pääsevad ligi kõik ja kõik saavad sinna ka sisu luua – tekste, joonistusi, lisada faile ja pilte jpm. Õpetaja saab sinna samuti luua iga ainetunni jaoks „vihiku“, mida on õpilasel võimalik iseseisvalt kasutada, et õpiülesandeid täita.
Õpilaste privaatsust austava õpetajana pean ma oluliseks, et kõik, mis toimub MS Teamsi „klassiruumis“, jääbki sinna. Tööde avalikustamiseks peab muidugi olema õpilase selge arusaamine ja luba.
Kuidas saab Teamsi videotunnis korrale kutsuda õpilasi, kes teevad oma aknas nägusid ja räägivad õpetajale vahele?
Õpetajal on võimalik sellise õpilase mikrofon vaigistada, ja karmima meetmena ta videokõnest välja visata, kuid tõenäoliselt on parim lahendus ikkagi õpilase enda distsipliin. Teamsis on võimalik videotunde ka salvestada, et puudujaid saaksid neid hiljem järele vaadata. Rumalusi tegev õpilane peab arvestama sellega, et tema tempe saavad inimesed samuti järele vaadata.
Kui õpetaja saadab õpilastele Zoomi kutse, siis pole ju parooli vajagi?
Kui pole õpilase kontot, siis me ei tea, kes ülesandeid tegelikult lahendab. Tihti saadab õpetaja õpilasele e-postiga lingi osalemiseks ja kohati on lingi sisse kirjutatud ka parool. See ei ole samuti just väga turvaline. On spetsiaalsed robotid ehk botid, mis otsivad selliseid linke, kus saab videokõnega liituda. Üks juutuber otsis just selliseid avatud videokõnesid ja sattus nii ühe Eesti kooli keemiatundi, hakkas tundi segama, nii et isegi klassijuhataja pidi sekkuma. Osa õpilasi oli sellest häiritud, teistele tegi see kõik nalja. Teamsis on asi lihtne – videokõnes saavad osaleda ainult selle töörühma ehk klassi õpilased ja ootamatute külaliste osalemine on administraatoril võimalik ära keelata.
Tihti saab sisse logida näiteks Facebooki kaudu? Miks see ei võiks olla üks võti?
Facebook ei luba alla 13-aastastel kontot luuagi. Sama lugu on Google’i isikliku kontoga. Pahatihti lihtsalt valetatakse oma vanust, aga sellist käitumist ei tohiks soosida, et lapsevanem ei imestaks, miks tema „25-aastasele“ lapsele näidatakse sotsiaalmeedias kohatuid ja sobimatuid reklaame ja videoid.
Olete märkinud, et Microsoftil on kõik asjad pilves, ja et see on hea.
Õpilane ja õpetaja saavad salvestada Microsoft OneDrive’i abil oma tööd pilve ja see on väga turvaline. Kui su arvuti läheb katki, siis saad pilvest oma materjalid ikkagi kätte ja tõmbad need oma uude arvutisse. Ka sõprade telefoninumbrid jäävad pilves alles, juhtugu nutitelefoniga mis tahes. Niisugust olukorda enam ei ole, kus sa ei saa oma e-kirju lugeda, sest „arvuti jäi töö juurde ja kirjad on ainult seal“.
Te toote välja Microsoft Teamsi eeliseid, kuid Google’il on samuti see kõik ju olemas?
Jah, Microsoft 365 Education ja Google G-Suite Education on üsna sarnased suurte tarkvarahiidude pakutavad tooted. Leian, et konkurents nende vahel on igati tervitatav ja aitab keskkondadel areneda. Kõige suurem võitja on ikkagi kasutaja. Tegelikkuses on neid keskkondi kindlasti veelgi. Näiteks paljudes koolides on kasutusel ka tuntud õpikeskkond Moodle.
Miks ei võiks e-kool saada kõigi Eesti koolide ühiseks õppekeskkonnaks?
Kui e-kool sajandivahetuse paiku alustas, siis sooviti asendada paberimajandus digitaalsega. Nüüdseks on kasutajate ootused kasvanud ja on aeg õpiplatvormide tootjad ühe laua taha kutsuda ja arendada välja üks korralik keskne tööriist, mis täidaks meie koolide vajadusi. Uuteks suundadeks peaksid olema individuaalne õpitee, tehisintellekti ja masinõppe süsteemide rakendamine õppija toetamiseks ja õpianalüüsiks, laiapõhjaline lõiming eri keskkondadega õppesisu osas, õppija tagasisidestamine, lõiming riiklike infosüsteemide ja palju muu vajalikuga. Ehk alles siis saaks hakata rääkima digitaalsest õppest ja ehk kunagi jõuame ka olukorda, kus tõesti on võimalik loobuda töövihikutest, milles pooled ülesanded täitmata jäävad. Neid teemasid on HTM-i kokku kutsutud digipöörde nõukogus ka arutatud, kuid viimasel ajal ei ole ma sellest enam väga palju kuulnud. Ehk oleks nüüd aeg sellega jälle rohkem tegelema hakata?
Millised lahendused on veendunud “õunasõpradele”?
Õunasõpradele on Apple K-12 Education. Apple School Manager tehnika haldamiseks.