„Pilli puudutus“ viib kokku muusika- ja üldhariduskoolid

15. mai 2020 Tiiu Ernits Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi lepinguline õppejõud, Tartu 2. muusikakooli õpetaja - „Pilli puudutus“ viib kokku muusika- ja üldhariduskoolid kommenteerimine on välja lülitatud
„Pilli puudutuse“ viiulilapsed esinemas. Fotod: Imbi Sokolova

Katselise koostööprojektina alguse saanud „Pilli puudutus“ tähistab Tartu üldhariduskoolide ja muusikakooli juba kolmandat aastat kestvat uuelaadset koostööd. „Pilli puudutus“ teenib eesmärki tutvustada mitmesuguseid pille, toetamaks laste arengut ja õppimisvõimet algkoolieas – seega on eri partnereid kaasav koostöö mõeldud eelkõige üldhariduse toestamiseks.

Koostöös osalevad Tartu Hansa kooli ja Tartu Descartes’i kooli algklassid ning Tartu 2. muusikakool, kaasatud on Tartu linnavalitsuse haridusosakond.

Mis on koostöö sisu? Põhikooli 1. klassi õpilased õpivad muusikakoolis ühe aasta jooksul roteeruvalt kolme pilli (nt viiul, klaver, ukulele, väikekannel, akordion või löökpill). Ühe instrumendiga tegeldakse kuus nädalat üks tund (45 minutit) nädalas. Õpperühm koosneb 4–6 õpilasest, instrumendi õppimine lõpeb ühise kontserdiga kuuendal nädalal. Õpe muusikakoolis toimub õuesõppe programmi raames. Tunniplaanis hõlmab muusikakooli külastamine kaht koolitundi (Hansa kooli tunniplaanis 3. ja 4. tund). Nimelt ühe tunni raames liiguvad lapsed muusikakooli ja tagasi ainult jalgsi ja seda mistahes ilmaga. Järgmised 45 minutit toimub pillitund muusikakooli klassiruumis. Sel õppeaastal käis Tartu 2. muusikakoolis hommikupoolikuti õppimas seitse rühma 1. klassi õpilasi. Kahjuks katkes Covid-19 viiruse leviku tõttu viimane õppetsükkel.

Tagasiside saamiseks, arvamuste ja hoiakute väljaselgitamiseks ning kirjeldamiseks projekti tulemuste kohta korraldati uuring – üks õpilastele, teine vanematele ja kolmas projektiga seotud õpetajatele. Küsitluses osales 121 õpilast, sama palju vanemaid ning 13 õpetajat.

Ukuleleõpetaja Jakob Laidus oma õpilastega kontserdil.

„Ukulele õpetaja on lahe“

Uurimusest selgus, et muusikainstrumendi õppimise tunnid meeldisid lastele väga. Küsimusele „Mida tahad öelda pillimängu õpetajale?“ kerkisid esile järgmised mõtted: õpetaja kiitus, tänu – 46% vastanutest. Üks laps on kirjutanud veidi viltuste trükitähtedega: „Klaveriõpetaja on tore. Viiuliõpetaja on hea. Ukulele õpetaja on lahe“. Või lihtsalt „Oled hea“. Oli ka väikese kriitikanoolega soovitusi – 17 last ehk 14% soovisid: „Tunnis võiks olla rohkem mängu. Tunnid võiksid olla natukene pikemad.“

Laste arvates oli toredaim pillide õppimine ja harjutamine; rõhutati eriti mitmesuguste mängude mängimist pilliõppimise käigus; meeldisid ka õpetajad ja tunnid, kindlad pillilood, eriti uued lood, kontserdid ja koos esinemised. Oli ka vastuseid, milles öeldi, et kõik oli tore; väärtustati omaloomingut ja iseseisvust; mõnele lapsele meeldis väga laulmine.

Oli üllatav, kuivõrd hästi suhtusid koostööprojekti vanemad. Nad tunnetasid projekti ajal oma laste meeleolu väga heana. 51 lapsevanemat (42,1%) mainis lakooniliselt väga positiivset tagasisidet. Vanemate vastustes kordusid väljendid: laps oli elevil, laps rääkis suure õhinaga, ootas õhinaga uut tundi; pärast pillitunnis käimist oli laps elevil ja rõõmus, oli indu täis; tund oli äge, osales alati rõõmuga, tuli tunnist rõõmuga, laps oli väga õnnelik, silmad särasid, oli lõbus, oli põnev; oli väga rahul ja uhke omandatud oskuste üle.

Küsimusele „Mis oli teie jaoks projekti juures see, mis rõõmu valmistas?“ vastates mainis 70 vanemat (57,9%), et laps sai õppida/proovida erinevaid pille.

Enamikul lastevanematest (96%) ei tekkinud projekti juures küsitavusi. Vaid kolm tõid välja parema info vajaduse kontsertide toimumise kohta.

Suureneb käeline osavus

Õpetajatest osales küsitluses kaheksa põhikooli- ja viis muusikaõpetajat. Väga vajalikuks hindasid koostööd 11 õpetajat, sealhulgas kõik üldhariduskooli õpetajad ning kolm muusikaõpetajat. Õpetajad rõhutasid, et pilliõpe annab palju juurde lapse käelise osavuse suurenemisele. Mõnevõrra erinesid arvamused õppegrupi suuruse osas, tulemuslikumana näevad grupitunni vormi üldhariduskooli õpetajad ja üks muusikaõpetaja.

Õpetajate hinnangul arendas „Pilli puudutuses“ läbitud rühmapilliõpe laste mälu, kuulamisoskust, mõtlemist, arutluseoskust, oli „kindlasti väga silmaringi arendav“ – sai tundma õppida eri pillide ehitust, kuulata ja tekitada helisid, vaadata nooti, mängida koos „orkestris“. Iga muusikariista eripärast lähtuvalt said lapsed uusi teadmisi, neil arenes loovus, rütmitunne, emotsionaalsus, koordinatsioon, sotsiaalsus, nad õppisid koos instrumenti mängima ja üksteist sel ajal kuulama, jagasid üksteisega saadud teadmisi, aitasid üksteist ja tekkis ühtne meeskonnavaim.

Õpetajad rõhutasid püsivuse ja vastutuse arenemist, sest järjekindlalt tuli mistahes ilmaga liikuda koos kaaslastega jalgsi muusikakooli, rõhutati ühtehoidva grupi tekkimist. Lapsed õppisid ka pingutama ja vastutama, neil paranes esinemisoskus ja -julgus. Kasvas eneseusk. Õpetajad täheldasid laste seas suuremat rahulikkust ja ühtehoidmist. Nad kirjeldasid, et taoline koostööprojekt toob lastes esile rõõmu nii mängimisest, kaaslastega koos musitseerimisest kui vanematega koos üritusel osalemisest, paremaid omavahelisi suhteid, vaimustust, elevil olekut, entusiasmi, uudishimu, hirmu vähenemist mitteoskamise ees, motivatsiooni tekkimist. Ka hariduslike erivajadustega laps võttis pillitunnis tööst särasilmi osa, õpetajad väärtustasid soojalt positiivsete emotsioonide lisamist ja loomist koolipäeva.

Paar väljavõtet: toob esile rahulikkust, rõõmu, uudishimu, hirmu kaotust mitteoskamise ees; eriti tore sündmus oli iga pilli mängimisele järgnev KONTSERT, kus kõik said oma oskusi näidata ka vanematele.

Küsimusele „Millised olid teie meelest koostööprojekti head küljed?“ loetleti õpetajate vastustes järgmisi punkte: huvi tekitamine muusika/pillimängu vastu, erinevate pillide õppimine, silmaringi laiendamine / teadmiste kasv, kontserdid – koostöö vanematega – sotsiaalsete oskuste kasv, tsüklilisus, hirmu kaotamine / isiksuse areng, positiivne emotsioon, rutiinist eemaldumine.

Seitse õpetajat ei leidnud projektis mingeid kitsaskohti. Kaks muusikaõpetajat mainisid kitsaskohana grupi suurust. Üks õpetaja tõi sellega seos välja abiõpetaja vajaduse. Kaks üldhariduskooli õpetajat pidasid probleemiks kuuenädalase perioodi lühidust.

Küsimusele „Kas teie arvates on vaja projektiga jätkata?“ vastasid 12 õpetajat kindlalt jaatavalt. Üks neist täiendas: „Kahe käega olen jätkamise poolt, ei jõua kiitust anda.“ Vaid üks muusikaõpetaja vastas: „Sellele küsimusele oskab vastata klassijuhataja.“ Ühe õpetaja vastuses selgines koolitusvajadus grupitunni läbiviimiseks, mis on ilmselt oluline projekti õnnestumiseks laiemalt, eriti kui koostööd tahetakse laiendada edaspidi ka teistele koolidele: „Kui on tegemist käitumishäiretega lastega, siis võiks õpetajal olla [läbitud] mõni kursus või koolitus, et kuidas nendega grupitundi läbi viia.“

Kokkuvõtteks

Küsitluse tulemused näitasid, et nii vanemad kui ka lapsed suhtusid projekti väga hästi. Vanemad rõõmustasid oma laste rõõmu ja entusiasmi üle, mida projektis osalemine neile valmistas. Isegi need, kes ei pidanud eri põhjustel vajalikuks lastega pillimängu jätkamist, soovisid koostööprojektile jätku. Uuringu tulemused näitavad, et vastavalt isiksuse struktuuri klassikalisele jaotusele saavutati laste arengus edusamme kõigil kolmel tasandil: nii kognitiivsetes protsessides, afektiivsete komponentide osas kui tegevustes psühhomotoorsel tasandil. Küsitluses osalenute arvamustele ja hoiakutele toetudes võib öelda, et tunnetatav oli koostööprojekti kasulik mõju lapse arengule ja õppimisvõimele. Projekt aitab kindlasti suurendada ühiskonna sotsiaalset sidusust ja toob esile muusikahariduse ja -koolide vajalikkuse ja tähtsuse ühiskonnas.