PISA näitab rohkem kui vaid head haridustaset

15. mai 2020 Jaan Mikk TÜ emeriitprofessor - 2 kommentaari
Jaan Mikk.

Mõnes sõnavõtus on kuulda olnud mõtet „Mis see PISA ikka tähendab, mõned muud hariduse aspektid on tähtsad“. Usun, et meie tulemus PISA testis on Eestimaa rahva suursaavutus, milleni oleme jõudnud õpilaste, õpetajate, lastevanemate jt tubli tööga. Meie väga hea haridustase loob aluse tulevaseks arenguks.

PISA eesmärk on võrrelda haridustaset eri riikides. PISA ei ole suunatud õpilaste faktiteadmiste kontrollimisele, PISA mõõdab, kuivõrd on õpilased võimelised rakendama koolis õpitut eluliste ülesannete lahendamisel. PISA ülesanded suunavad õpilasi analüüsima, sünteesima, hindama ja loovalt rakendama koolis õpitut kolmes valdkonnas: lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes.

2018. aastal tegid PISA testi õpilased 79 riigist, mille haridussüsteemid on üsna erinevad, ja nii on suuri erinevusi ka PISA testi tulemustes. Kõige edukamate riikide õpilased saavutasid PISA testis üle 550 punkti ja kõige vähem edukate riikide õpilased alla 350 punkti. Üks aasta kooliharidust lisab PISA testi tulemusele keskmiselt 39 punkti. Seega võib õpilaste PISA tulemus mõnes riigis olla kuni viis aastat ees õpilaste PISA testi tulemusest mõnes teises riigis.

Vaatame nüüd, milliste arengunäitajatega PISA tulemus seostub.

Riikide arengu kokkuvõtlikuks näitajaks on inimarengu indeks, mille järgi Eesti on maailma riikide seas 30. kohal. Inimarengu indeks seostub tugevalt rahva haridustasemega – kõrgema haridustasemega riigis on ka üldine inimareng parem. Rahva inimarengu indeks langeb koguni kahe kolmandiku ulatuses kokku PISA testi tulemustega.

Nii suur kokkulangevus on osaliselt seletatav sellega, et haridustase on inimarengu indeksi üks osa, teised kaks osa on oodatav eluiga ja elatustase. Oodatav eluiga seostub samuti oluliselt haridusega – haridus ja eluiga tõusevad käsikäes. See on ka arusaadav, paremini haritud riigis oskavad inimesed rohkem hoolitseda oma tervise eest.

Väga tähtis on majanduse seos haridusega. Me teame, et majanduse arendamiseks on tarvis hästi haritud töötajaid. Ühe uuringu kohaselt langeb riikide PISA testi tulemus kahe kolmandiku ulatuses kokku nende riikide sisemajanduse kogutoodanguga inimese kohta. Peaaegu sama tugev on olnud PISA testi tulemuse seos korruptsiooni puudumise indeksiga. Haritud inimesed kalduvad vähem korruptsioonile. Ka majandusvabadus on suurem riikides, kus on parem haridus.

Psühholoogid on poolteise sajandi jooksul uurinud inimeste vaimset võimekust ehk intelligentsust. Kõrgemate võimetega inimesed õpivad kiiremini, nad on töös edukamad ja elavad paremini. Vaimset võimekust mõõdetakse spetsiaalsete testidega, milles on nii sõnalisi kui ka kujundite abil esitatud ülesandeid. Kuna neid teste on üsna palju tehtud, siis on leitud ka riikide elanike keskmine vaimne võimekus ehk rahvuslik intelligentsus. Riigi elanike rahvuslik intelligentsus on analoogne ühe inimese intelligentsusega.

Riikide PISA testi tulemused on väga tugevalt seotud nende rahvusliku intelligentsusega. Nende koosmuutumise määr on kuni 80% üldisest muutuvusest. Seetõttu võib riigi keskmist PISA testi tulemust vaadelda ka kui selle riigi rahvusliku intelligentsuse näitajat.

Vaimsete võimete uurijad on veendunud, et kõrgem intelligentsus viib parematele õpitulemustele. Kas aga õige on ka vastupidi? Kas parem kooliharidus tõstab õpilaste vaimseid võimeid? Selle kohta on tehtud kümneid uuringuid ja tulemused kokku võetud. Selgub, et kooliharidus tõstab õpilase intelligentsust tuntavalt. Haridus on koguni võimsaim vahend rahva intelligentsuse tõstmiseks.

Näeme, et PISA testi tulemustel on palju tugevaid seoseid riigi elanike elatustaseme ja heaoluga. Tekib küsimus, kas hea haridustase viib heaolule või hoopis kõrge elatustase soodustab tugevasti haridust.

Riigi hea majanduslik areng võimaldab maksta õpetajatele väärilist palka. Tekib konkurents õpetaja ametikohtadele ja see tõstab hariduse taset. Tänapäeva majandusareng ilmselt soodustab PISA testide kõrget taset paljudes riikides.

Raskem on aga mõista, kuidas võiksid tänaste õpilaste head PISA tulemused tõsta tänapäeva majanduse taset. Üks võimalik selgitus on järgmine. Praeguste õpilaste hea haridustase näitab, et ilmselt on ka nende vanematel hea haridus ja nemad on praegu majanduses põhitegijad. Seega võib PISA tulemustel olla kaudne seos tänapäeva majandusega. Teine võimalik selgitus on ilmne: head PISA tulemused avaldavad soodsat mõju majandusele 30 aasta pärast, kui praegused õpilased on majanduses ja muudes eluvaldkondades juhtijad.

Kui haridus mõjutab majandust, siis miks me hariduse tippriigina ei ole majanduslikult Euroopa tipus? Sest seda tuleb oodata 30 aastat. Koolides laotakse praegu tuleviku heaolu vundamenti.

Kui majandus mõjutab haridust, kuidas me siis oma tagasihoidliku majandusega saime hariduse tippriigiks? Sest kogu meie rahvas hindab haridust ja töötab selle heaks.

PISA testiga mõõdetav haridustase on inimarengu näitajate seas kesksel kohal. Veel kord, suur tänu meie õpetajatele!


2 kommentaari teemale “PISA näitab rohkem kui vaid head haridustaset”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Prof. Mikk,
    aga miks soome professorid (näiteks Osmo Kivinen ja Jarkko Hautamäki) on jõudnud seisukohale, et PISA ei näita midagi koolis toimuva kohta? Nad seovad taseme (ka IQ) üldise languse uute õppemeetodite “tungimisega” kooli.

    Miks TÜ Psühholoogia Instituudi juures läbi viidud uurimus (N=1328) näitas meie gümnaasiumite lõpetajate ARUKUSE (IQ) langust 21. sajandi
    algul (2001-2012) tervelt 8 (!) standartpunkti? Sama toimub ka mujal maailmas (erandid vaid Aasias).

    Ja muidugi näitas Müncheni ülikooli uuring aastal 2000 PISA kontingendis, et just arvutite taga istunud õpilastel oli ka PISA-tulemus kõige viletsam!

    Ning küsimuste küsimus – miks meil Eestis ei taheta viia läbi tõsiseid teaduspõhiseid uuringuid meie noorte IQ MUUTUMISE kohta? Kaua me vihjame (siiski teaduskaugetele) PISA tulemustele?

  2. valdar parve ütleb:

    PISA näitab seda, mida varem tavatseti nimetada nutikuseks.
    EV tekkimise eelduseks olid nutikad kolm-neli talve koolis käinud talude päriseks ostjad, kes hiljem saatsid mõne oma poja suurkooli.
    Nutikuse hindamine eri ajajärkudel peab olema ja ka on erinev.
    On aeg uurida, milline on nutikuse ja süstemaatilise teadmise vahekord õpiasrühmades. Et haritumad on ka nutikamad kui vähem haritud, see ei ole küsimus. Küsimuseks on, millist haridusõpet on mõtet pakkuda vähemnutikatele. On selge, et isegi mitte kõik nutikad ei ole ühteviisi haridusevõimelised. Kuid ühiskonnatervikule on kasulik, et igaüks leiab rakenduse, nii et teised teda üleval pidama ei pea.
    Ning kas on üldse teada, kui palju haridusevõimetuid igal maa PISA testist eemale on jäänud?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!