Rahaoskuste olümpiaadil selgitati stipendiumisaajad
Osavõturohke Eesti rahaoskuste olümpiaadi pani tänavu proovile 132 koolinoore majandus- ja finantsteadmised. Väärika ajalooga olümpiaadil osutus sedapuhku parimaks Võru gümnaasiumi õpilane Tõnis Jäädmaa, kes pälvis lisaks karikale ligi 700-eurose stipendiumi.
„Olümpiaadil osalemise idee tekkis siis, kui kooli lehel jagati infot olümpiaadi kohta. Otsustasin osaleda, sest finantsvaldkond on ainus, mis mulle meeldib ja olümpiaade antud valdkonnast on väga vähe või polegi,“ meenutas Jäädmaa.
Võrulane alustas kaasvõistlejatega mõõduvõtmist juba möödunud aasta novembris, kui interaktiivne olümpiaad sai alguse ennustusküsimustele vastamisega. Muu hulgas pidid õpilased ennustama nii riikide majanduskasvu kui ka ministrite ametissejäämist. Seejärel said osalejad näidata oma teadmisi majandusmatemaatikast, lahendades valuutaturgude, laenude ja maksundusega seotud ülesandeid.
Võidukad investeeringud
Olümpiaadi võidu ja rahastipendiumi kindlustas Jäädmaa aga võistluse kolmandas etapis, kus tuli osalejatel virtuaalraha kasutades teha tehinguid aktsiaturgudel. „Kuna osalejaid oli palju, siis pidin mõtlema välja teistsuguse viisi punktide teenimiseks kui lihtsalt aktsiatesse investeerides ja viktoriinis punkte kogudes,“ sõnas noormees.
„Otsustasin, et pean rohkem riske võtma, ja otsisin aktsiate nimekirjast kõige volatiilsemad üles. Seejärel hakkasin neid jälgima ja üritasin nende liikumisest aru saada. Samuti ei tahtnud ma aktsiad osta pikaajaliselt, sest arvasin, et tulemas on mingisugune krahh,“ kirjeldas ta võidukat strateegiat.
Võistluse korraldaja Heinar Tuulbergi sõnul jäi noormees tänu erilistele oskustele silma olümpiaadi kõigis etappides. „Tõnis alustas väga edukalt ülesannete lahendamise ja ennustusvastustega. Seejärel investeeris ta paarikuulise pausi järel Aafrika ettevõtetesse ja saavutas kiirelt ülekaaluka juhtpositsiooni,“ rääkis Tuulberg.
Rohkelt noori osalejaid
Põhikooli-, gümnaasiumi- ja ülikooliõpilastele suunatud olümpiaadil tuli Jäädmaa järel teisele kohale Kevin Kuhi Eesti maaülikoolist. Kolmandana lõpetas kuue kuu pikkuse võistluse Saku gümnaasiumi abiturient Henrik Jõesalu.
Tuulberg tunneb rõõmu, et gümnasistide seas populaarsel olümpiaadil on aina enam osalejaid ka põhikoolidest. Tänavu oli põhikoolide arvestuses parim Marc Marcel Schwindt Haapsalu põhikoolist, kellele järgnesid koolikaaslane Kert Kallas ja Kadri Pahtma Tartu Forseliuse koolist.
„Ennustuste täppiminek oli õnnelik juhus ja ülesannetega sain abi vanemalt õelt, kes on ka sellel olümpiaadil osalenud,“ rääkis Schwindt teest võiduni. 8. klassi õpilane julgustab kõiki noori võistlusel osalema. „Väga põnev on otsida vastuseid internetis surfates. See laiendab silmaringi ja rahaga seotud teemad on üldse huvitavad,“ lisas ta.
Korraldanud aastaid
Rahaoskuste olümpiaadi korraldav Tuulberg Index OÜ juhatuse liige tunneb ka seitseteist aastat pärast võistluse algatamist selle iga-aastasest korraldamisest rõõmu. „Kuna olümpiaadil on väga andekas osalejate ring, siis on huvitav näha noorte arengut. Veel huvitavam on näha samade noorte arengut 10‒15 aastat hiljem. Näha, kuhu nad on oma koolide ja ametitega välja jõudnud, motiveerib mind kõige rohkem võistlust korraldama,“ sõnas mees.
Kaks aastakümmet Läänemaal majandusõpetajana töötanud Tuulberg soovis algselt koolielu elavdada majandusolümpiaadidega, tehes seda koolisiseselt ning hiljem juba üle maakonna. 2003. aastal kasvas olümpiaad aga juba üleriigiliseks ühiskonnaolümpiaadiks, kuhu toodi sisse ka majandustehingute sooritamise ülesanne.
„2009. aastal soovis Eesti ajalooõpetajate selts korraldada ühiskonnaõpetuse olümpiaadi elektrooniliselt ja me läksime puhtalt rahaoskuste olümpiaadile välja. Kuna paralleelselt oli tekkinud koos endiste majandusõpilastega firma Tuulberg Index OÜ, siis hakkasime auhindade osas koostööd tegema,“ meenutas Tuulberg olümpiaadi ajalugu.
Hinnatud võistlus „Rahatarkuse olümpiaad on pika ajalooga ainus omataoline võistlus Eestis, kuna see kestab pea terve õppeaasta vältel. Kindlasti tuleks sellega jätkata ning mida rohkem tekib õpilastes huvi, seda enam nõuavad nad temaatilist õpetust ka oma õpetajatelt,“ on haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ arendusjuht Heidi Uustalu arvamusel.
Ka Tuulberg usub, et rahaoskuste valdkond vajab koolides senisest suuremat kajastatust. „Ega õpetajad just eriti aktiivselt seda olümpiaadi propageeri, noored ise on suurt huvi võistluse vastu üles näidanud,“ sõnas korraldaja, kutsudes õpetajaid üles olümpiaadi õpilastele tutvustama.
Aastate vältel on olümpiaadil osalenud mitu tuhat noort, kelle hulgast on parimaid tunnustatud karikate, meenete ja rahastipendiumitega. 18. rahaoskuste olümpiaad saab alguse 1. novembril 2020.