Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Tšau

Priit Põhjala.
2 minutit
1695 vaatamist

Viimatises „Keelekastes“ oli muu hulgas juttu sellest, kuidas mõne keele sõna orja kohta – näiteks inglise slave ja hispaania esclavo – pärineb slaavlaste nimetusest. Huvitaval kombel seostub slaavlaste ja orjadega ka meie igapäevane tervitus- ja hüvastijätuvormel „tšau“.

Alustagem sellest, et eesti „tšau“ on hääldusmugand, mille juured ulatuvad Itaalias Veneto maakonnas kõneldava venetikeelse väljendini sciào vostro ‘(ma olen) teie ori’. Nii inglise ja hispaania kui ka veneti sõna orja kohta (sciào või sciàvo) pärinevad keskladina sõnast sclavus ‘ori’, see omakorda aga slaavlaste nimetusest. Mõeldes keskajal allutatud ja orjusse sunnitud slaavi rahvastele, on mõistetav, miks nende etnonüüm õnnetul kombel ka orja tähenduse külge sai.

Veneti väljendit sciào vostro ei maksa aga võtta sõna-sõnalt; umbes nagu ingliskeelne at your service ja eestikeelne „teie teenistuses“ tänapäeval, oli seegi lihtsalt hea tahte avaldus tuttavaga kohtumisel, mitte otsene ettepanek teist allaheitlikult orjama hakata.

Sageli pruugitavatele vormelitele omaselt lühenes väljend ajapikku, nii et sellest jäi järele üksnes ciào. See sõna kaotas orja tähenduse, jäädes kasutusele neutraalse argise tervitusena – ja sellisena ongi ta jõudnud eesti keelde ja paljudesse teistessegi keeltesse, olles rahvusvaheliselt vaata et sama populaarne nagu Ameerikast pärit okay („okei“) oma muganditega.

Sarnane kujunemislugu on muuseas hulgas Euroopa keeltes, sealhulgas eesti keeles käibival tervitusel „servus“. Tähendab ju seegi ladina keeles orja või teenrit ja on saanud eraldiseisvaks tervitussõnaks pöördumise servus humillimus, domine spectabilis ‘(teie) alandlikem teener, (mu) silmapaistev isand’ lühenemisel.

Aga tulles veel korra „tšau“ juurde – ei tea, kui paljudel slaavlastel on aimu, et too sõna (näiteks horvaadi, bosnia ja serbia keeles ćao ning tšehhi, slovaki ja sloveeni keeles čau) on tegelikult nende endi omanimetus, mis on ajas ja ruumis rännates teinud läbi mõned vormilised ja sisulised muutused ning siis ringiga nende keelde tagasi jõudnud …

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kas me oleme ristiinimesed?

Eestlasi on nimetatud Euroopa kõige usukaugemaks rahvaks, kuid see ei tohiks takistada meid ristiinimeseks olemast. Mu vanaema Frieda-Johanna oli tõsine eesti…

7 minutit

Pildike õpetajaelust

Hommikul enne üheksat olen Mustamäe haiglas. Mind ootab koormustest ja pärast seda pannakse 24 tunniks minu külge aparatuur, mis südametegevust mõõdab. Ma…

4 minutit

Võitlus pärisasjade eest

Minu sügav-sisim ja aina kasvav tunne ütleb mulle kogu aeg, et meie, õpetajate ülesanne on pakkuda, leida ja leiutada õpilastele „pärisasja“,…

8 minutit
Õpetajate Leht