Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Tšau

Priit Põhjala.
2 minutit
1903 vaatamist

Viimatises „Keelekastes“ oli muu hulgas juttu sellest, kuidas mõne keele sõna orja kohta – näiteks inglise slave ja hispaania esclavo – pärineb slaavlaste nimetusest. Huvitaval kombel seostub slaavlaste ja orjadega ka meie igapäevane tervitus- ja hüvastijätuvormel „tšau“.

Alustagem sellest, et eesti „tšau“ on hääldusmugand, mille juured ulatuvad Itaalias Veneto maakonnas kõneldava venetikeelse väljendini sciào vostro ‘(ma olen) teie ori’. Nii inglise ja hispaania kui ka veneti sõna orja kohta (sciào või sciàvo) pärinevad keskladina sõnast sclavus ‘ori’, see omakorda aga slaavlaste nimetusest. Mõeldes keskajal allutatud ja orjusse sunnitud slaavi rahvastele, on mõistetav, miks nende etnonüüm õnnetul kombel ka orja tähenduse külge sai.

Veneti väljendit sciào vostro ei maksa aga võtta sõna-sõnalt; umbes nagu ingliskeelne at your service ja eestikeelne „teie teenistuses“ tänapäeval, oli seegi lihtsalt hea tahte avaldus tuttavaga kohtumisel, mitte otsene ettepanek teist allaheitlikult orjama hakata.

Sageli pruugitavatele vormelitele omaselt lühenes väljend ajapikku, nii et sellest jäi järele üksnes ciào. See sõna kaotas orja tähenduse, jäädes kasutusele neutraalse argise tervitusena – ja sellisena ongi ta jõudnud eesti keelde ja paljudesse teistessegi keeltesse, olles rahvusvaheliselt vaata et sama populaarne nagu Ameerikast pärit okay („okei“) oma muganditega.

Sarnane kujunemislugu on muuseas hulgas Euroopa keeltes, sealhulgas eesti keeles käibival tervitusel „servus“. Tähendab ju seegi ladina keeles orja või teenrit ja on saanud eraldiseisvaks tervitussõnaks pöördumise servus humillimus, domine spectabilis ‘(teie) alandlikem teener, (mu) silmapaistev isand’ lühenemisel.

Aga tulles veel korra „tšau“ juurde – ei tea, kui paljudel slaavlastel on aimu, et too sõna (näiteks horvaadi, bosnia ja serbia keeles ćao ning tšehhi, slovaki ja sloveeni keeles čau) on tegelikult nende endi omanimetus, mis on ajas ja ruumis rännates teinud läbi mõned vormilised ja sisulised muutused ning siis ringiga nende keelde tagasi jõudnud …

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Noorus ei ole hukas

Euroopa tänavatel haridusteemadel alanud noorte protestid näitavad, kui kiiresti võib õigustatud rahulolematus muutuda äärmuslaste tööriistaks. Eesti peaks seda hoiatust tõsiselt võtma: noortele…

6 minutit

Kõrgkoolide klaas pole ikka veel täis

Kõrgkoolide rahastamisest on saanud lõpuks kõneaine nii meedias kui riigikogus. Ent see ei tähenda, et õppejõududel ja teadlastel oleks…

3 minutit

Zombid, tehisaru ja kriitiline mõtlemine

Tehisintellekti valdkonnas valitsevad hype ja suured ootused. Selle kõige keskel üritatakse tehisintellekti rakendada ka hariduses. Kas see aga lahendab…

4 minutit
Õpetajate Leht