Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.

Sõnal sabast: Tšau

Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.
2 minutit
1562 vaatamist

Viimatises „Keelekastes“ oli muu hulgas juttu sellest, kuidas mõne keele sõna orja kohta – näiteks inglise slave ja hispaania esclavo – pärineb slaavlaste nimetusest. Huvitaval kombel seostub slaavlaste ja orjadega ka meie igapäevane tervitus- ja hüvastijätuvormel „tšau“.

Alustagem sellest, et eesti „tšau“ on hääldusmugand, mille juured ulatuvad Itaalias Veneto maakonnas kõneldava venetikeelse väljendini sciào vostro ‘(ma olen) teie ori’. Nii inglise ja hispaania kui ka veneti sõna orja kohta (sciào või sciàvo) pärinevad keskladina sõnast sclavus ‘ori’, see omakorda aga slaavlaste nimetusest. Mõeldes keskajal allutatud ja orjusse sunnitud slaavi rahvastele, on mõistetav, miks nende etnonüüm õnnetul kombel ka orja tähenduse külge sai.

Veneti väljendit sciào vostro ei maksa aga võtta sõna-sõnalt; umbes nagu ingliskeelne at your service ja eestikeelne „teie teenistuses“ tänapäeval, oli seegi lihtsalt hea tahte avaldus tuttavaga kohtumisel, mitte otsene ettepanek teist allaheitlikult orjama hakata.

Sageli pruugitavatele vormelitele omaselt lühenes väljend ajapikku, nii et sellest jäi järele üksnes ciào. See sõna kaotas orja tähenduse, jäädes kasutusele neutraalse argise tervitusena – ja sellisena ongi ta jõudnud eesti keelde ja paljudesse teistessegi keeltesse, olles rahvusvaheliselt vaata et sama populaarne nagu Ameerikast pärit okay („okei“) oma muganditega.

Sarnane kujunemislugu on muuseas hulgas Euroopa keeltes, sealhulgas eesti keeles käibival tervitusel „servus“. Tähendab ju seegi ladina keeles orja või teenrit ja on saanud eraldiseisvaks tervitussõnaks pöördumise servus humillimus, domine spectabilis ‘(teie) alandlikem teener, (mu) silmapaistev isand’ lühenemisel.

Aga tulles veel korra „tšau“ juurde – ei tea, kui paljudel slaavlastel on aimu, et too sõna (näiteks horvaadi, bosnia ja serbia keeles ćao ning tšehhi, slovaki ja sloveeni keeles čau) on tegelikult nende endi omanimetus, mis on ajas ja ruumis rännates teinud läbi mõned vormilised ja sisulised muutused ning siis ringiga nende keelde tagasi jõudnud …

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht