Alushariduse seaduse eelnõu jõuab laiale ringile arutamiseks pärast suvepuhkust
Foto: Tiina Vapper
2018. aastal hakati samal ajal alushariduse õppekava arendusega välja töötama ka uut alushariduse seadust. Kui õppekava tööversioone valmis 2019. aasta sügiseks koguni kaks, siis alushariduse seaduse eelnõu suhtes valitseb teadmatus. Mis seisus see on?
HTM-i hariduskorralduse osakonna juhataja Ingar Dubolazov, kuidas alushariduse seaduse väljatöötamine kulgenud on?
Mina olen selle eelnõuga tegelnud alates eelmise aasta juunist ehk siis aasta aega. Ministeeriumis oli soov sellele tööle veel kellegi kõrvalpilku saada, et asja paremaks teha. Sealt sai koostöös edasi mindud. Me ei alustanud nullist, algusest peale on töörühmas olnud alushariduse peaekspert Tiina Peterson.
Mis praegu kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega võrreldes muutub?
Kõige suurem muudatus seisneb selles, et tahame tuua lastehoiud ja lasteaiad n-ö ühise katuse alla haridusministeeriumi haldusalasse. Erandiks on lastehoiud, kes pakuvad teenust raske ja sügava puudega lastele, neid reguleeriks endiselt sotsiaalhoolekande seadus. See võimaldaks luua ühtsema ja selgema süsteemi kogu koolieelse vanusegrupi osas. Jutt käib nii füüsilisest keskkonnast kui ka sisust. On olnud põhjalikke arutelusid, kuidas seda parimal viisil teha, et hoidudele mitte liiga teha. Meie huvi ei ole kellegi tegutsemist pärast seaduse jõustumist takistada, vaid et lapsed ja pered sellest võidaksid.
Kas seadusemuudatus puudutab ka miinimumkoosseisu?
On arutletud, mida aluseks võtta: laste arvu rühmas, laste arvu täiskasvanu või õpetaja kohta? Praeguses eelnõus on suhtarv jäänud praktiliselt samaks.
Mis saab muusika- ja liikumisõpetajatest? Praegu on nad miinimumkoosseisus kirjas, aga edaspidi?
See on hea küsimus. Kahtlemata on muusika- ja liikumistunnid lapse hariduse oluline osa, mida ilmselt kõik head lasteaiapidajad mõistavad. See on kindlasti üks punkt, mida soovime huvirühmadega veel arutada. Et kas tõesti juhul, kui anname vastutuse omavalitsustele ning eraldi miinimumkoosseisu määrust ei tee, kaoksid lasteaedadest kohe muusika- ja liikumisõpetajad? Mina ei tahaks uskuda, et kui me personali koosseisu seadusega ei reglementeeri, kaovad need inimesed koosseisust. Kindla vastuse teie küsimusele saab anda, kui seaduseelnõu on kooskõlastamised läbinud ja esitatud riigikokku.
Kui palju tugispetsialiste peaks seadusega lasteaias ametis olema?
Tugiteenuste korraldamiseks jätab eelnõu praegu mitmeid võimalusi. Tuge vajavatele lastele tuleb omavalitsusel teenus tagada, ent seda võib korraldada näiteks nii lasteaias ametis olevate tugispetsialistide kui ka sisseostetud teenusena.
Kas eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas pannakse samuti seadusega paika?
Tegu on programmiga, mis sõltub otseselt riigieelarvest. Seda kohustust ei ole me endale seadusega võtmas. Küll aga on alates 2018. aastast programm pidevalt laienenud ja laieneb ka sel sügisel. Taotlusvoor on praeguseks lõppenud ning suure tõenäosusega on meil sügisest lisaks umbes 50 eestikeelset inimest, kes lähevad vene õppekeelega rühmadesse, nii et kokku on rohkem kui 130 rühma kaetud. Tagasiside näitab huvi programmi vastu ning soovi, et see laieneks. Praegu on see loomulik tendents ning tundub, et seda ei ole vaja seadusesse eraldi kirjutada. Ka seaduseta saadakse aru, et see vajalik.
Millised nõuded kehtestatakse lasteaednike haridusele ja kvalifikatsioonile?
Need nõuded on juba praegu seaduses olemas ja plaani latti alla lasta meil ei ole. Pigem on arutelukoht seotud lastehoidudega. Ilmselgelt ei ole neil kõigil kohe õpetajaid võtta ja küsimus on seegi, kas ja kui palju neid hoiu kohta olema peaks. Siin on mitmesuguseid arvamusi ja küllap tulevad sel teemal põnevad arutelud.
Millised seadusepunktid seni kõige enam eriarvamusi on tekitanud?
Laias laastus on palju punkte, kus on nii vastaseid kui ka pooldajaid. Üks neist ongi põhimõtteline küsimus, kas lastehoidude tööd tuleks alushariduse seadusega reguleerida. On hoidude pidajaid, kes on selle vastu, aga ka märkimisväärne grupp inimesi, kes näevad, et selline süsteem muudaks lastehoiud kvaliteetsemaks. Oleme saanud ka tagasisidet, et seda, mida seadusega tahetakse miinimumstandardina hoidudelt nõuda, paljud hoiud juba teevad.
Palju on arutatud ka nõudeid lasteaia füüsilisele keskkonnale, mis praegu on väga täpselt reguleeritud sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluvate määrustega. Lasteaiapidajad peavad mõistlikumaks variandiks, et omavalitsus võtab füüsilise keskkonnaga seotud küsimustes rohkem vastutust, sest vastava pädevusega inimesed – lasteaiajuht, majandusala ja heakorra eest seisvad töötajad omavalitsuses – on neil olemas.
Omavalitsuste võimekus on erinev. Kui jätta liiga palju küsimusi omavalitsuste enda otsustada, kas ei või juhtuda, et ebavõrdsus suureneb?
Selles osas, kas riik peaks kuskil rohkem sekkuma, on nii pooldajaid kui ka vastaseid. Lasteaia pidamise kohustus on seadusega pandud omavalitsustele. Praegu saab öelda, et omavalitsused on pädevad ja ka valmis ise otsustama ja vaatama, kuidas on oma lasteaiavõrku kõige parem ja mõistlikum ülal pidada. Kodanikuaktiivsuse kasvuga on ühiskonnas suurenenud hoolekogude roll, kes eriti just koolides soovivad võtta rohkem vastutust. Lasteaiaõpetajate töötasus on olemas ka riigi ja omavalitsuste selged kokkulepped.
Seadust on tehtud pikka aega, kuid sellest ole ei midagi kuulda olnud. Teadmatus on tekitanud inimestes küsimusi ja nõutust.
Jah, kui korraldasime sügisel osapoolte kohtumisi, et oma mõtteid põrgatada ja sihtrühmadelt vastukaja saada, oli samuti tuntav, et neid kohtumisi oodati ja taheti teada, millega oleme tegelnud ja kuhu jõudnud. Partnereid, kellega oleme koos istunud ja arutelusid pidanud, on olnud palju: omavalitsuste inimesed, alusharidusjuhtide ühendus, lasteaednike liit, eralasteaedade liit, lasteaednike kutseliit, lastevanemate liit. Minu hinnangul on tehtud ära juba suur töö ka ametkondade ja ministeeriumidega, keda teatud punktid puudutavad. Seaduseelnõu ei ole tehtud kabinetivaikuses kahe-kolmekesi, vaid oleme aasta jooksul püüdnud seda lihvida selliseks, et kui see kooskõlastusringile läheb, tunnevad osapooled sealt oma mõtted ära. Loodame, et laialdane kaasamine aitab kooskõlastusringe mõnevõrra kiiremini läbi teha.
Millal eelnõu kooskõlastusringile läheb?
Järgmine suurem arutelu HTM-is on 17. juunil. Tahame püsida vabariigi valitsuse tööplaanis, mis näeb ette, et seadus peab jõudma valitsusse jaanuari lõpuks. See omakorda tähendab, et kooskõlastusringid peavad olema sügise jooksul tehtud. Algselt pidi seaduse jõustumise tähtaeg olema septembris, aga see nihkub aasta lõppu, et jääks piisavalt aega ka tagasiside kogumiseks ning sellega arvestamiseks.
Nii et laiemale ringile arutamiseks jõuab eelnõu pärast suvepuhkust?
Jah, tundub realistlik, et see jääb uude õppeaastasse.
Kas siis on veel võimalik arvamust avaldada ja ettepanekuid teha?
Kindlasti. Tahakski anda kooskõlastusringiks rohkem aega, kui hea õigusloome tava ette näeb. Just selle eesmärgiga, et kõigil oleks aega süveneda ning oma ettepanekud ja mõtted välja öelda.
Räägime pisut ka alushariduse õppekavast. Kaks paralleelselt valminud ja eri töörühmade loodud õppekava ehmatas paljusid. Millises tööjärgus õppekava praegu on?
Viimane kohtumine, kus osales ka valdkonna asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, toimus 8. juuni hommikul. Tartu ja Tallinna ülikooli eksperdid on jõud ühendanud ja analüüsivad praegu mõlema töörühma varasemalt tehtud tööd, viivad tagasiside käigus saadud ettepanekud õppekavasse sisse ning esitavad oma töö tulemuse ministeeriumile septembri keskpaigaks. Edasi järgnevad arutelud huvigruppidega, parandusettepanekute tegemine ja kooskõlastusringid. Oleme planeerinud nii, et õppekava võiks valmis saada hilissügisel.
Eelnõu töögruppi olid kaasatud kõik seaduse nn rakendajad (KOV esindajad, juhtide-, lasteaednike-,hoidude-,lapsevanemate esindajad), samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna Ülikooli ning Tartu Ülikooli esindajad. Tööd tehti laiapõhjaliselt, avalikult – konsulteerides esindatava organisatsiooni liikmetega, viies läbi tebepäevi/arutelusid (näiteks Kiilis). Seaduse eelnõu sai esitatud ministeeriumile tähtaegselt nagu ka õppekava eelnõu.
Väga huvitab, kelle “kõrvalpilku” eelnõule oli vaja saada?
Suur tänu Tiina Vapper´ile järjekindluse eest, mille tulemusel lõpuks õnnestus saada kommentaar lasteaednikke erutavas küsimuses – mis toimub alushariduse seaduse ja riikliku õppekava eelnõuga.