Kutseõpetajatele kinnitati uued nõuded
Hariduse kutsenõukogu kinnitas kutseõpetaja uuendatud kutsestandardid. Loodi ka uus, 8. taseme kutsestandard.
Kutseõpetaja 5., 6. ja 7. taseme kutsestandardid uuendati seoses nende lõppeva kehtivusajaga. Seejuures ajakohastati sõnastust lähtuvalt tänapäevasest õpikäsitusest ja saadud tagasisidest. 5. taseme kutsestandardisse lisati uus osakutse: praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5, ning töötati välja kutseõpetaja 8. taseme kutsestandard.
„Muutused olid vajalikud seoses kutseõpetaja 8. taseme kutsestandardi koostamisega, et eristada see selgelt teistest tasemetest,“ selgitas kutsestandardi töörühma liige, TLÜ kutsekomisjoni esindaja Sirje Rekkor. Kutseõpetajate 6. ja 7. taseme kutsestandardisse lisati valitav pädevus: digipedagoogika rakendamine.
Kutsekoja hariduse kutsenõukogu koordinaator Maris Vaht ütles, et osakutse 5. taseme praktikajuhendaja ettevõttes loodi seetõttu, et oli vaja kokku leppida ettevõtte praktikajuhendajatele vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud, mille alusel saab korraldada neile sobivaid koolitusi.
Rekkor rääkis, et see osakutse lisandus seoses töökohapõhise õppe tähtsuse tõusuga ning praktika kvaliteediarendust silmas pidades. Kuna töökohapõhises õppes läbitakse vähemalt kaks kolmandikku õppekavast töökohas, on juhendajate roll äärmiselt oluline ja vastutus suur ning juhendamise kvaliteet Rekkori sõnul väga tähtis.
Osakutse on mõeldud ettevõttes töötavatele praktikajuhendajatele, kes tegelevad ettevõttes töökohapõhises õppes või praktikal olevate õppijatega. Neil spetsialistidel on eri vanuses kutseõppijate juhendamiseks vaja teatud kutsepedagoogilist kompetentsust. „Loodame, et praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5, kutse aitab kaasa praktika kvaliteedi ja kutseõppe kvaliteedi tõusule,“ soovis Rekkor. Töötaja võib tema sõnul olla väga hea spetsialist, kuid teine asi on olla hea juhendaja, sest praktika puhul on tähtis, mida õppija praktikal omandab.
5. tase võimaldab praktikajuhendajal endal hinnata oma pädevusi ja tõendada neid kutseeksamil TLÜ-s. See annab ettevõttele võimaluse valida oma spetsialistide seast kompetentseid juhendajaid ning koolidel valida ja atesteerida praktikakohti, kus on sellised juhendajad.
Maris Vaht nimetas, et kutseõpetajad olid juba mõnda aega oodanud 8. taseme uut kutsestandardit. Selle puudumise tõttu taotles osa neist meisterõpetaja 8. taseme kutset, mis aga kutseõpetaja töö eripära ei arvesta.
Rekkori sõnul on kutseõpetaja justkui kaks ühes. Ta on oma kutsealal spetsialist, aga ka õpetaja, kes on läbinud kutsepedagoogilise taseme (BA, MA) koolituse või täiendkoolitused. Kutseõpetaja kutse eripära ilmneb õpikeskkonna loomisel, sh on ka õppevara loomine õpetaja õlul.
„Kutseõpetaja arendab ka erialaõpet ning on kutseõppe maine kujundaja,“ sõnas Rekkor. Kutseõpetaja töötab väga erinevate sihtrühmadega ning vajab teadmisi ja oskusi nii pedagoogikast, andragoogikast, geragoogikast kui ka HEV-õppijast. Sageli on ühes õpperühmas koos 17- kuni üle 65-aastased õppijad, eesti- ja venekeelsed, HEV-õppijad, ning on erialasid, kus õpperühmas on kõik pensioniealised. Kutseõpetajate igapäevatöö on ka täiskasvanute täienduskoolituste planeerimine ja läbiviimine. Rekkor lisas, et kutseõpetaja kutsestandardid on ka nende koolituse nii taseme- kui täiendusõppe õppekavade aluseks.
Praegu on tasemeõppes võimalik kutseõpetaja kutset omandada TLÜ-s BA- ja MA- ning TÜ-s BA-tasemel. Lõpetamisel saavad kutseõpetajad vastavalt kas kutseõpetaja 6. taseme (BA-tasemeõppe järel) või kutseõpetaja 7. taseme kutse (MA-tasemeõppe järel).
TLÜ pakub ka kutseõpetaja kohanemisaasta programmi, mille läbimise järel on kutseõpetajal vastavalt eelnevale õpiteele valmisolek omandada kas 5. või 6. taseme kutse. Kutseõpetaja kutset omistab ka EMTA interpretatsioonipedagoogika instituut. Kutseandja on TLÜ.
Rekkor lisas, et Tallinna ülikool ootab väga mitmesuguste erialade spetsialiste ja juba töötavaid kutsepedagoogilise ettevalmistuseta kutseõpetajaid tasemeõppesse.
Uued standardid hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2021.
Nimetatud dokumentide koostajad pole ilmselt kuulnutki meie kutseõpetajate kõrgest vanusest või sellest, et on hulk kutseõpetajaid, kes ise pole kunagi õpetataval erialal töötanud ja õpetavad õpilasi käsiraamat käes ja silme ees.Ka ei oska nad õpilastele töövõtteid ette näidata ja vastata õpilaste spetsiifilistele küsimustele. Väljapääs paistaks nagu olevat slles, et värvata tööstusest suurte kogemustega õpetajaid. Konks on aga selles, et sellised õpetajad, kellel puudub 180 tunnine pedagoogiline koolitus, hakkavad saama tunduvalt väiksemat palka kui need,kellel selline koolitus on.Väidetakse, et ilma sellise koolituseta ei osata suhelda õpilastega jne. Samas unustatakse ära, et nendel suurte kogemustega töötajatel on kõigil olnud oma ettevõtetes juhendatavad ja sellega on reeglina hästi hakkama saadud.Ja lõpuks ütlebki õpetajakandidaat, et kui ma teile sellisena nagu ma olen, ei kõlba, siis minge kus kurat. Ja nii ollaksegi lõhkise küna ees ja kuskil usutakse, et eluvõõraste dokumentide fabritseerimisega saab olukordi kõige paremini lahendada.
Seda teooriat õpetab doktorikraadiga teoreetik ja kutsestandardi töörühma liige, kes ise on praktikas aastast-aastasse Maksuametile võlgu. Õpetaja kui ühiskonna looja ja maine kujundaja.