Kutseõppuritel tuleb töine suvi

Eriolukord piiras ja takistas paljudel kutseõppeasutustel praktika korraldamist. Seetõttu tuleb neil see osa õppekavast suvel läbi teha. Praegu on koolides peatähelepanu tänavustel lõpetajatel, et eelkõige nemad jõuaksid oma ülesanded täidetud.

„Praktikakorraldus oli kõige suurem mure kutsekoolide jaoks,“ sõnas Ida-Virumaa KHK arendus- ja PR-juht Karén Sukiasyan. Sellepärast läksid mõned koolid lausa puhkusele. Näiteks Ida-Virumaa KHK-s otsustati puhata kaks nädalat ja pikendada õppeaastat kuni 3. juulini. „Et õpilastel oleks võimalik oma praktikat sooritada,“ põhjendas Sukiasyan.

Tema kooli mõned õpilased, nagu IT-õppurid, tulevased kokad ja kondiitrid, said kodus oma ülesannetega hakkama, kuid mitte kõikidel erialadel polnud võimalik oma tööd kodus teha. „Ettevõtetega on probleeme, kuna mõned on kinni pandud, teised ei ole valmis praktikante võtma,“ sedastas Sukiasyan. Olukord on raske ja kool püüab teha kõik, et õpilased saaksid haridustee lõpetatud õigel ajal.

Seevastu Tallinna polütehnikumil läks hästi. „Meie tsükkel oli sellise sammuga, et meil ei olnud tagasilööke ega probleeme eriolukorra tõttu,“ sõnas praktikajuht Lembit Kukk. Need, kes septembris praktikale suundusid, tulid tagasi veebruaris. Neil, kes alustasid jaanuaris, oli osa töödest pandeemia alguseks juba tehtud ja osa jäi mai lõppu. Praktikat tehakse ettevõtetes, praktilisi töid koolis. Teine mure oligi distantsõppe korraldamine, kui koolimaja lukus. Praktilisi töid tehakse praegugi Kuke sõnul distantsilt.

Viljandi kutseõppekeskuse arvuti- ja teenindusõppeosakonna juhi Tiina Tambeti sõnul katkes neil eriolukorra alguses esmakursuse kokkade praktika, mis jätkus alles 18. mail. Distantsõppena toodi vahepeal ettepoole viimane osa õppetööst. Need IT-tugiisikud, kellel praktika katkestati, sooritavad selle suvel.

Raske on leida kohti ehitustel

Pärnumaa KHK-s katkes enamikul tehnikaõppuritel, kes olid enne karantiini väljakuulutamist juba praktikal, see tegevus ettevõtete algatusel kohe eriolukorra alguspäevil. Üksikud said praktika lõpuni teha, teised osaliselt nüüd jätkavad, osa alles ootab tööandjatelt infot.

Oli perekondi, kes ei lubanud oma lapsel praktikat jätkata, kartes nakatumist. Osa ettevõtteid, kellel tekkisid majandusraskused, lõpetasid objektidel praktikalepingu. Nendele õpilastele on püütud leida uued ettevõtted või ootavad nad suviseid võimalusi.

Õppegruppe, kes pidid alustama aprillis praktikat, ei olnud enamik tööandjaid valmis vastu võtma enne, kui eriolukord lõpeb. Üksikutel juhtudel said õpilased alustada, seejärel olid nad kodus ning ootasid tööandja otsust jätkamisvõimaluse kohta. Keevitajad ja ehituspuusepad, kes pidid alustama hiljem, jõudsid tööandjatega kokkuleppele ning nende praktika võis alata.

Pärnumaa KHK turundus- ja kommunikatsioonijuhi Eda Amuri sõnul on kõige raskem leida õpilastele praktikakohti ehituses, sest ettevõtjad hoiavad tööd oma inimestele, tegevus objektidel on edasi lükatud või pole tööd üldse ning inimesed on puhkusele saadetud. „Praegu võib öelda, et kolmveerand meie põhilistest koostööpartneritest on keeldunud praktikante vastu võtmast,“ lausus Amur.

Ehitusviimistluse nooremate kursuste praktikaajad on nihutatud suvesse. Ehituse eriala õpilastest peavad endale praktikakohad veel leidma kivi-, betoon- ja puitkonstruktsioonide ning palkmaja ehitajad.

Suvesse tõsteti ka elektroonikaõpilaste 1. ja 2. kursuse praktikad. Kuid Pärnu kolm elektroonikaettevõtet on oma töö ümber korraldanud ja erinõuded kehtestanud ega saa praktikante võtta. Võimalus minna selleks puhuks mõnda teise linna on õnnestunud vaid üksikutel, kes on tulnud teisest maakonnast. Seetõttu on praegu selles valdkonnas olukord keeruline ja käimas uued läbirääkimised tööandjatega. Väga paljud õpilased jätkavad või alustavad oma praktikat suvel, kuna tehnikaõppeosakonna erialadel pole võimalik seda osa programmist kodus sooritada.

„Praegu on põhirõhk lõpukursustel,“ nentis Amur, „sest mitmed õpilasrühmad, kelle praktika pidi mais või juuni alguses lõppema, alles jätkavad seda.“

Töine tegevus katkes ka paljudel teenindusõppeosakonna õpilastel. Mitmel erialal, nagu kokad, pagarid, laotöölised, turismiteenindajad, hooldustöötajad jt, lükkus see edasi. Teenindajate osa praktikast nihkus juunikuusse. Koolis ei saanud keegi ettevõttepraktikat teha, sest maja oli suletud.

Amur rääkis, et nendel erialadel, kus sai praktikat sooritada kodukontoris, suuri probleeme polnud. Need olid sekretärid, raamatupidajad, ärikorraldajad ja väikeettevõtjad. Ka osa juuksureid ja kosmeetikuid sai jätkata, kuigi vähendatud võimalusega. Kuid toitlustuses ja majutuses on praegu keeruline praktikakohti leida, sest mõned ettevõtted ei taha võõraid inimesi võtta.

Keeruline on kokkadel ja teenindajatel

Nagu mujal nii pidid ka Haapsalu KHK õpperühmad, kelle praktika eriolukorra ajal katkes, jääma ootama eriolukorra lõppu. Kõige keerulisem oli kooli praktikakoordinaatori Annika Armipaik-Nukki sõnul majutusteeninduse ja koka erialal, sest kõik majutus- ja söögiasutused sulgesid uksed. Paljud noored said ettevõtetega kokkuleppele, et niipea kui asutused tohivad need taas avada, saavad õpilased oma praktikat jätkata. Kuna õppeaasta lõpeb akadeemilise kalendri järgi augusti lõpus, lükkus jätkukursuste praktikaaeg suveperioodi.

Kokaõpilased, kelle pool praktikat olnuks kooli köögis, ei saanud seda teha, kuna kool oli suletud. Ehituse ja tisleriõppe praktikad tõsteti võimalusel järgmisesse aastasse. Kuid osa IT- ja bürootöö õpilasi jätkas kodukontoris ja eriolukord nende tegevust palju ei mõjutanud.

Kõige suurem mure oli koolil lõpukursustega, tõdes Armipaik-Nukki, sest nende praktikat polnud võimalik edasi lükata. Lõpetajate puhul hinnati eraldi õpilasest ja praktikakohast lähtuvalt, kui palju ja millisel hulgal jõudsid õppurid enne eriolukorda praktikat sooritada ja kui palju oli vaja veel teha, et kõik õpiväljundid saaks saavutatud ja õppekava täidetud.

Kuressaares mindi eesliinile

Kuressaare ametikool lähtus eriolukorra saabudes põhimõttest, et kui tööandja on nõus õppijat praktikale võtma ja õppija nõus sinna minema, siis ametikool toetab ja täiendavaid piiranguid ei sea. Kooli teabejuht Taavi Tuisk tõdes, et üksikud ettevõtted ei julgenud praktikante võtta, sest polnud kindlad, kuidas õppijad reeglitest kinni peavad. Mõned õppijad aga ei julgenud viirusehirmu tõttu praktikale minna. Oli ka selliseid, kes ei saanud praktikale minna, sest kodus oli haige ning õpilanegi pidi jääma karantiini.

„Praktika on osa õppekavast ning selle sooritamine ettenähtud mahus on erialaste vilumuste saavutamiseks väga oluline,“ rõhutas Taavi Tuisk. Seetõttu ei ole kool praktika sooritamises saanud ega tahtnudki hinnaalandusi teha.

Kuna Kuressaares AK-s saab õppida paljusid erialasid, oli valdkonniti ettevõtete seis väga erinev. Ehitajate ja väikelaevaehitajate praktikad algasid ja jätkusid suuremate tõrgeteta. Sõiduautotehnikutel vähenes ettevõtetes töömaht mõnel määral, kuid kokkadel ja kondiitritel palju ja neil oli raskem praktikat sooritada nii nagu tulevastel ametikaaslastel teisteski kutsekoolides.

Viiruse tõttu ei võtnud lasteaiad lapsehoidjaks õppijaid praktikale. Spaateenindajate, juuksurite ja küünetehnikute praktikaettevõtetes jäi kogu tegevus seisma. Seevastu hooldustöötaja eriala õppijad said töökogemust täie raha eest ja olid pea kõik viiruse tippajal eesliinil.

Tuisk nimetas, et kool on praktikate sooritamist paindlikumaks muutnud: aegu on pikendatud, eelkõige suvesse. Mõnel rühmal, kellel oli lühike vaatluspraktika, tõsteti üldõpinguid ettepoole distantstegevusse ja praktika viidi juunisse.

Uute võimaluste otsimisel oli mõnel erialal leiutamist palju. Näiteks õmblejatele tuli n-ö koju kätte pakkumine Kuressaare haiglalt maske õmmelda ja see tegevus läks arvesse praktikana. Maske tehti ka Saaremaa valla hoolekandeasutustele. Keraamikud valmistasid tootedisaini ülesandena kalatoitude vaagnaid restoranile KuKuu.

Mõnel rühmal läks hoopis õnnelikult. Näiteks kolmanda kursuse kokaõpilased tegid oma viimase praktika juba detsembris ja saavad juunis lõpetada. Sama lennu majutusteenindajate hotelliadministraatori praktika oli planeeritud aprilli, mil turismihooaeg tavaliselt hoogu kogub. Nemad peavad oma tööd tegema suvel ja saavad kooli lõpetada augustis.

Lõpukursused lõpetavad nii praktikast kui praktilisest õppetööst tulenevalt kooli eri aegadel, rääkis Tuisk. Osa õpperühmi jõuab lõpetada juunis, osa jääb augusti. „Ühe täiendava asjaoluna, millest sõltub lõpetamine, lisandub kutse andjate valmisolek kutseeksameid korraldada,“ nimetas Tuisk. Mitmel erialal on need eksamid augusti lükatud.

Põldudele mindi ikka

Olustvere TMK-s kulges kriisiaeg optimistlikult. Lepingud olid eriolukorra algusajaks juba sõlmitud ja noored olid praktikal. „Põllumajandustööd ei tehta ju suure massiga koos,“ sõnas direktor Arnold Pastak. Vaid Saaremaa poisid pidid olema karantiinis, enne kui ettevõtted oli nõus neid vastu võtma.

Tööd ei jäänud Olustveres tegemata – uuendati kooli metsa ja töötati kooli õppetalus. Toiduainete töötlemise erialadel õpivad praegu ainult täiskasvanud ja nende õppesessioonid lükati suve peale. Kuid paraku just pandeemia tõttu jääb tänavu ära Olustveres traditsiooniks saanud rahvusvaheline künnivõistlus.

Tallinna ehituskoolis õpe ei katkenud

Tallinna ehituskooli arendusdirektori Tõnu Armuliku sõnul on kool suhteliselt heal positsioonil. Eriolukorrast põhjustatud tagasilöögid ei ole ehitussektorit oluliselt mõjutanud ja võrdlemisi lihtne oli leida praktikakohti ettevõtetes. Ka distantsõppeks oli kool valmis. „Tänu õpetajate pingutustele õnnestus õppetöö ümber korraldada nii, et suudeti vältida katkestusi õppeprotsessis,“ tõdes Armulik. Piirangud on aga põhjustanud vajaduse ajastada õppetöö selliselt, et mõned kevadesse kavandatud lõpetamised nihkuvad kooliaasta lõppu – augustisse.

Õppedirektor Lya Männiste lisas, et kelle puhul oli võimalik, need suunati ettevõtetesse. Kelle eriala võimaldas praktilist harjutamist kodus, täitsid seal oma ülesandeid õpetaja juhendamisel. Kui oli võimalik, tõsteti järgmiste õppeaastate teoreetilisemaid mooduleid ettepoole.

Praktikakorralduse juht Ulvi Noor ütles, et ettevõtetesse kohtade leidmine oli erialati erinev, kuid see sujus ja enamik õpilasi sai praktika sooritada. Noor mainis, et mõni ettevõte seadis tingimusi, näiteks, et praktikale ei saanud minna ühistranspordiga. Nii pikenes või lükkus mõnel õpilasel praktikaperiood edasi ja nemad saavad seda teha suvel.

Need õpilased, kes vajasid erimeetmeid, näiteks restaureerimise erialal, said võimalusel teha praktikat eraobjektidel. Neid nõustas ja juhendas õpetaja ning neile jagati ka töövahendeid. Ehitus- ja viimistlustöid tehti kutseõpetaja juhendamisel ka erakorterit remontides või kodu renoveerides ning need tegevused dokumenteeriti.

„Eriolukorra alguses tundus veidi kahtlane, kas ja kuidas praktika toimima jääb. Aga paari nädala möödudes muutus olukord lootusrikkamaks,“ rääkis puidu ja restaureerimise õppesuuna juhtõpetaja Heli Allikas. Kõik õppijad, kes olid praktikaks valmis ja kellel ettevõte jätkas tegutsemist, said oma tööd tehtud. Näiteks enamik tisleriõpilasi, kelle praktika toimus suuremates ettevõtetes, kus tööprotsess ei katkenud, sai oma ülesanded tehtud. Need noored, kes ise või kelle lähedased kuuluvad riskirühma, saavad praktika läbida suvel. Suvepraktika võimalus on teistelgi. Näiteks lükkus mööblirestauraatorite kutseeksam augustisse, et anda õpilastele võimalus lõpetada praktilised tööd ja sooritada praktika.

Elektri õppesuuna juhtõpetaja Ingrid Knuut täpsustas, et kui keskkoolijärgsed õpilased sooritasid kõik praktika probleemideta, siis põhikoolijärgsetest sai seda teha vaid osa, sest mõni ettevõte ütles eriolukorra reeglitele viidates praktikakoha üles. Nii nihkub paljudel see õppeetapp suvele. Kellel aga tekib siis tõrkeid, neile plaanitakse anda uus võimalus järgmise õppeaasta jooksul.

Ehituse lõpukursuse õpilased said kõik praktikale probleemideta. Juhtõpetaja Meeta Heinaste teatel on enamikul juba välja kujunenud n-ö oma ettevõtted, kus praktikal käiakse ja kus meeldimine on vastastikune. Nooremate kursuste puhul lahenes probleem, kus ettevõttel polnud piisavalt tööd pakkuda, ja praktika viidi lõpule eramaja ehitamisel.

Viimistluse juhtõpetaja Terje Jaksengi nentis, et valdav osa tema õpilasi sai praktika sooritatud. Osal lükkus see edasi tervislikel kaalutlustel – enda või lähedase riskigruppi kuulumise tõttu. Lõpurühmade õpilastel, kes ei saanud eri põhjustel praktikat ettevõtetes lõpule viia, võimaldati osa sellest sooritada koolis. Õppeaasta lõpeb 31. augustil ja selleks ajaks saavad nemadki kõik tehtud, et kool lõpetada. „Oleme olnud paindlikud ning lähtunud eelkõige õpilaste ja ühiskonna tervise huvidest,“ sõnas Jaksen. Mõnel õpperühmal toimub praktika kaitsmine neil päevil.

Tallinna ehituskooli kommunikatsioonijuht Liisi Tomingas lisas, et oluline osa õppe läbimisel ja praktika sooritamisel on õppematerjalidel, mida õpetajad distantsõppe ajal õpilastele edastasid. Selle kohta on koolil häid näiteid, millest Tomingas tõi esile kaks, mis pälvisid suuremat tähelepanu. Need on müüritöö ja elektri valdkonnast, kus müüritööde digitunni õppematerjal pälvis HITSA auhinna.

Parima praktikakoha konkurss

Äsja lõppes tänavu viiendat korda Eesti tööandjate keskliidu korraldatud parima praktikakoha konkurss, mille tähtaega kevadel pikendati pandeemia tõttu. Võitjad avalikustatakse 10. juunil.

Konkursi eesmärk on tõsta esile ettevõtteid, kes pakuvad parimal võimalikul moel üliõpilastele ja kutseõppuritele praktikakohti ja õpipoisiõppe võimalusi.

Keskliidu haridusnõuniku Anneli Entsoni sõnul on konkurss näidanud, et praktikakohtade pakkumine on tööandjatele oluline ja kasulik nii õpilasele kui ettevõttele. Praktikakohtade pakkumine on noortele oluline karjäärivalikul ning tööandjale annab võimaluse leida tulevasi töötajaid.

Eelnevatel aastatel on parima praktikakoha tiitli saanud tööandjad: Radisson Blu Hotel Olümpia, Velvet AS, Wermo AS, Pärnu haigla, Swedbank AS, HANZA Mechanics Tartu OÜ, Top Marine OÜ, Ericsson Eesti, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Naudingumaitse OÜ, Wendre AS, ABB AS, Fortaco Estonia OÜ ja Gurmeeklubi OÜ.

Keskliit on valinud parimaid praktikakohti kolmes kategoorias. Sel aastal on kavas välja anda ka eriauhind.

Parima praktikakohana tunnustatakse tööandjat, kes paistab silma süsteemse ja järjepideva lähenemisega praktika- ja/või töökohapõhise õppe kohtade pakkumisel ning panustab kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu tähelepanuväärsel moel, kasutades praktikasüsteeme ja -mudeleid, millest teistel on võimalik õppida.

Parima regionaalse praktikakohana tunnustatakse tööandjat, kelle tegevus praktika- ja/või töökohapõhise õppe kohtade pakkumisel edendab tähelepanuväärsel moel regionaalset koostööd kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu koolitamisel.

Parima väikeettevõttest praktikakohana tunnustatakse üht kuni 49 töötajaga tööandjat, kelle tegevus praktika- ja/või töökohapõhise õppe kohtade pakkumisel paistab silma süsteemse ja järjepideva lähenemisega.

Eriauhinnaga tunnustatakse tööandjat, kes on silmapaistval moel toetanud välisüliõpilaste praktikat.

Konkursi korraldab Eesti tööandjate keskliit koostöös SA Innove ja HTM-iga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa sotsiaalfond ja Eesti tööandjate keskliit

Praktikaprotsessi kvaliteedimärk Haapsalu KHK-le

Annika Armipaik-Nukki, Haapsalu KHK praktika koordinaator:

HKHK osales SA Innove projektis „Praktikaprotsessi tunnustamine kutse- ja kõrghariduses“, mille eesmärk on ühtlustada koolide praktikaprotsessi toimimist kooli enese- ja välishindamise kaudu, tuginedes hindamiskriteeriumidele.

Selleks pidi kool koostama praktikasüsteemi enesehindamisraporti ja edastama selle Innove määratud assessoritele, kes peale raportiga tutvumist käisid koolis kohapeal vestlemas kõigi kolme praktika osapoolega – õpilaste, ettevõtte ja kooli praktikajuhendajatega.

Eneseanalüüsi raporti ja välishindamise tulemusena esitati koolile tagasisideraport, mille kohaselt saime assessoritelt väga positiivse tagasiside ning kinnituse, et kõik HKHK praktikaprotsessi hinnatavad põhikriteeriumid vastavad nõuetele ja omavad kvaliteedimärki.

Kuna HKHK õppeprotsessi üks olulisemaid eesmärke on, et meie õpe oleks võimalikult praktiline ja vastaks tööturu vajadustele, siis oleme viimastel aastatel võtnud suuna praktika arendusele, millega oleme püüdnud kogu kooli praktikat ühtlustada, tõhustada koostööd praktikabaasidega ja koolitada juhendajaid, et kõigil oleks ühtne arusaam õpiväljundite saavutamisest õpilaste praktikasoorituse käigus. 

Selleks, et meil endal oleks kindlus ja teadmine, et oleme teinud enda praktikakorralduses õigeid ja olulisi otsuseid, vajasime välisekspertide hinnangut. Selles projektis osalemise tulemusena saime teadmise ja kinnituse, et tehtud töö on olnud tulemuslik ja kvaliteetne.

Meie jaoks on kvaliteedimärgise ja tunnustuse osaliseks saamise juures kõige olulisem just see, et tekitame sellega suurema usalduse oma kooli praktikabaasidele. Samuti on suur privileeg olla eeskujuks teistele koolidele, et õhutada neis motivatsiooni praktikaga seotud arendustegevuse kavandamisel ja elluviimisel.

Tähelepanu pälvinud distantsõppe materjalid

Tallinna ehituskooli erialaõpetaja Mikk Mänd mõtiskles selle üle, kuidas näidata mitmesuguseid müüriseotisi lego klotsidega. Idee sai ta kodust, vaadates tütreid nende klotsidega mängimas. Müüritöö digiõppematerjal tõi autorile HITSA auhinna. Rohkem on selle kohta lugeda kooli kodulehelt. 

Sama kooli elektri juhtõpetaja Ingrid Knuut lõi distantsõppe käigus kodulehe, kuhu on koondanud hariva sisuga materjalid, 1–15 minuti pikkused videod ja artiklid energeetika ja mehaanika tehnoloogilistest lahendustest. Seda kodulehte planeerib juhtõpetaja täiendada ja arendada ka edaspidi. Rohkem infot saab kooli kodulehe kaudu.