Kuu raamat: Joel Fuhrman „Kuulikindlad lapsed: tagage oma lapsele haigusteta elu“
Dr Joel Fuhrman on Ameerika Ühendriikides tegutsev perearst ja toitumisnõustaja. Ta on mitmete tervise- ja toitumisalaste raamatute ning dokumentaalfilmide autor ning omanimelise dieedi koostaja. Joel Fuhrmani dieet baseerub veganlusel, gluteenivabal, madala soola- ja rasvasisaldusega toitumisel. Lisaks püütakse selles vältida töödeldud toite ja keskendutakse toitaineterikkale ehk suure vitamiinide, mineraalide, kiudainete ja antioksüdantide sisaldusega toiduainetele.
Ameerika ühiskonnale omaselt on dr Fuhrman oma tööst kujundanud terve tööstusharu, reklaamides ja müües aktiivselt oma raamatuid, dieeti, soovitatud vitamiine jne, mis reserveeritud eestlastele tundub ehk mõnevõrra võõristav ning automaatselt kahtlust äratav – kui miski vajab palju kiitmist, siis satub selle tegelik väärtus koheselt küsimärgi alla. Lugedes raamatut „Kuulikindlad lapsed“ (millest eesti keeles on juba ilmunud kaks trükki, 2017 ja 2019), koorub aga välja suuremas osas loomulik ja lihtne arusaam toitumisest, mis üllatavalt paljus langeb kokku meile omase terve talupojamõistusega. Lihtsustatult kokku võttes: süüa mitmekesist ja toitaineterikast toitu, mis oleks võimalikult värske ja puhtalt kasvatatud, seejuures kuulata oma sisetunnet ja vältida ülesöömist.
Läbiv idee J. Fuhrmani toitumispõhimõtetes on: tervislikult toitudes saab tagada endale ja oma lastele haigusteta elu. Laste puhul tuleks ideaalis alustada sellega juba enne nende sündi. Ehmatav, sest kõik, kes seda nõuannet loevad, on paratamatult hiljaks jäänud … Samas ütleb autor, et kunagi ei ole liiga hilja, ka paljusid haigusi saab ravida või sümptomeid leevendada pelgalt toitumisharjumusi muutes.
Ta möönab, et tervislik toitumine ei ole siiski hetkega tulemust andev võluvits ja ühelgi toidul iseenesest ravivat toimet ei ole. Küll aga on toitumise abil võimalik tugevdada organismi enda vastupanuvõimet ja sel moel haigestumist vältida. Toitumisharjumusi saab muuta ka järkjärgult ja individuaalsetele vajadustele vastavalt (näide lk 212–214). Iseäranis hoiatab autor laste kasvava organismi loomuliku arengu rikkumise eest vale toitumisega. Teine nähtus, mille vastu ta võitleb, on Ameerika Ühendriikides levinud antibiootikumide liigtarvitamine, mille abil ravitakse haiguste põhjuste asemel sümptomeid ning ühtlasi häiritakse veelgi organismi tasakaalu.
Autor pöörab tähelepanu ka nt ATH ja anoreksia diagnoosimisele ja ravile (lk 78–86, 209–211), mille esinemissagedus koos teiste käitumishäiretega on ka Eestis laste seas tõusuteel. Ta rõhutab, et laste alles arenev organism on eriti tundlik ja vastuvõtlik kahjulikele mõjudele. Päevast päeva tegusalt õppida ja töötada suudavad need lapsed (ja täiskasvanud), kes tunnevad end füüsiliselt hästi, ning seda saab tagada täisväärtusliku toiduga.
Eales varem ajaloos ei ole toit olnud meile nii hõlpsalt kättesaadav kui praegu, värsked puuviljad ja juurviljad on aasta ringi poodides müügil. Sama kehtib paraku ka rämpstoidu kohta. Linnapildis – tänavatel ja ühistranspordis – torkab silma, et Eestiski antakse väikelastele nälja (või hoopis igavuse) leevendamiseks ikka kätte magus küpsis ja värviline mahlajook. Kas meenub ka mõni juhtum, kus lapsele oleks pakutud sel puhul hoopis vett ja leiba?
Joel Fuhrmani raamat mõjub esialgu ehmatavalt, ta räägib palju rasketest haigustest, sealhulgas vähist, kuid paljusõnalisuse alt koorub välja mitmeid vägagi kasulikke ja hästi toimivaid nõuandeid, ülevaatlikke tabeleid. Ka see, et kõigepealt tuleb endale põhjalikult selgeks teha mõisted: mis on veganlus, millised rasvad on kahjulikud jne. Raamatu lugemisel ilmnes huvitav kõrvalmõju: tekkis vastupandamatu isu pähklite, seemnete, puuviljade järele. Suvi ja sügis oma värskete andidega on ees – igati õige aeg asuda kohe tegutsema, et nii suured kui väikesed saaksid sügisel uuele kooliaastale vastu minna tugevama tervisega ja jaksaksid läbi külma aja haigusteperioodi uue kevadeni vastu pidada.