Mida pandi ettevõtlus- ja ettevõtlikust distantsõppest edaspidiseks tallele?

Nii nagu ettevõtlik ja ettevõtlusõpe arendab noortes nutikust ja oskust ootamatutes olukordades hakkama saada, arendas distantsõpe ka õpetajaid – õpetas leidma lahendusi uutes oludes oma ainekavaga toime tulla. Järgnevalt räägivadki õpetajad raskustest, mis ettevõtlikkust arendavas õppes ette tulid, aga ka kogemustest, millest seal edaspidi kasu võib olla.

Kristi Pärt, Roosna-Alliku põhikooli majandusõpetuse õpetaja:

Kui alguses oli distantsõpe õpilastele uus ja huvitav ning nad tegutsesid innukalt, siis mida aeg edasi, seda suuremaid pingutusi tuli teha õpilaste ja ka iseenda motiveerimiseks ning kodukontoris olevate ahvatlustega konkureerimiseks. Õppematerjali tuli kohandada, et õpilastel oleks hea ja huvitav distantsilt õppida, ning säilima pidi õpihuvi. Asendasime väljasõidud virtuaaltuuride, tunnid e-tundide ja e-külalistundidega ning rakendasime rohkelt aineüleseid probleemülesandeid. Vähendasime ülesannete hulka, mis eeldasid kindlal kellaajal või aja peale lahendamist.

Tagasiside näitab, et õpilased said hästi hakkama. Neile meeldis planeerida ise enda aega ja tegemisi. Kindlasti soovime ka edaspidi korraldada koolis distantsõpet. Seda eesmärgiga arendada õpilastes eneseregulatsiooni, metatunnetust, loovat mõtlemist ja oma tööde/tegemiste planeerimise oskust. Kodutöid võiks esitada interneti teel. Paljud internetis koostatud ülesanded parandavad vead ise, mis võimaldab anda õpilasele kiiresti tagasisidet õpieesmärkide saavutamise kohta ja hoiab kokku õpetajate aega. Seni toimunud lõimingupäevade kõrvale hakkame julgemini planeerima õpilastele projektinädalaid.

Kristi Suppi, Pärnu Ülejõe põhikooli ja Sindi gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja:

Kõige raskem oli kaasata kõiki õpilasi, sest oli neid, kes ei reageerinud antud ülesannetele. Meie õpilasfirmad said hästi hakkama. Müügivõimalused vähenesid, aga katkestajaid ei olnud.

Külli Hiiemäe-Metsar, Viljandi gümnaasiumi majanduse ja ettevõtluse õpetaja:

Kõige raskem oli koos tegutsemise võimaluse puudumine. Nõrgemates meeskondades langes motivatsioon õpilasfirma ühisteks töödeks väga madalale. Varem oleme kasutanud kutsekooli ruume ja juhendajaid, nüüd polnud see võimalik – toota ei saanud, kuid õppisime raamatupidamist ja koostasime tegevusaruannet vaheandmetega. Ühtki tegevuse katkestajat siiski ei olnud. Kõik jätkavad lootusrikkalt suve ja müügivõimalusi oodates. Viljandis toimub 8. augustil üks õpilasfirmadele mõeldud laat ja paljud on oma müüke juba kavandama hakanud.

Helen Trug, Paide Hammerbecki põhikool:

Minifirmat annab kenasti distantsilt juhendada. Kõik said oma tooted valmis. Õpilastega vestlesin veebis pidevalt. Arutasime, kuidas edasi minna. Minu õpilasfirma liikmed on väga arukad, iseseisvad ja otsustusvõimelised noored neiud, said kenasti hakkama.

Elbe Metsatalu, Tallinna 21. kooli minifirmade ja Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilasfirmade juhendaja:

Alustasime mõlemas koolis ettevõtlusõppega novembrist ja põhiline praktiline tegevus oli planeeritud kevadpoolaastale, seega jäi kogu tegutsemisperiood lühikeseks ja paljud plaanid teostamata. Tuli kohaneda ja õpilastel rohkem asju endal teoreetiliselt õppida. Kannatas otsest suhtlemist nõudev müügitöö, puudu jäi ostjate tagasisidest ja hinnangutest õpilastele. Sageli on just need heaks õppetunniks ja motivaatoriks õpiettevõtte tegevuste jätkamisel.

Gümnaasiumiõpilased otsisid ise e-müügi võimalusi, kuid põhikooliõpilasi oli väga raske motiveerida ja reegleid õpetada, sest nad ei saanud minifirma jaoks ka pangakontot avada. Pidin varuma palju aega õpilastega suhtlemiseks ja igale tiimile kirjalikult vastamiseks. Mul oli kokku juhendada kolm suurt klassitäit õpilasi ja neist moodustatud 14 mini- ja viis õpilasfirmat. Enamik sai hakkama, aga protsess oli tavalisest vaevalisem ja õpikogemus väiksem. Kõige lihtsam, kuid väga aeganõudev oli aruandluse juhendamine. Õpilaste peamine probleem oli aja planeerimine. Põhikooliõpilastel pole ka piisavalt oskusi tekstidokumentide vormistamiseks, rääkimata kujundusprogrammide võimaluste tundmisest.

Õpilasfirmade suurejooneline võistlus ning üksteiselt õppimise ja võrdlemise võimalus jäi tänavu ära. Õpilased tundsid puudust konkurentsist ja sõbra toest, kuid üle veebi oma toodete tutvustamise ja žüriile vastamisega saadi kenasti hakkama. Mõned olid isegi rahul, et ei pidanud laval esinema.

Maret Ahonen, STARTERtartu eestvedaja, Tartu ülikooli sTARTUp Labi juht:

Nagu kõik teisedki ettevõtlusõppe korraldajad, muutsime ka meie STARTERtartu äriideede arendamise programmi veebipõhiseks, mis andis võimaluse osaleda ka külalistel väljastpoolt programmi. Huvitav kogemus oli, et veebipõhiselt on võimalik ka väga heal tasemel liftikõne treeningut teha. Jaotasime tiimid kahte gruppi, sest väiksemas grupis oli võimalik iga tiimi esitlusele kohe tagasisidet anda. Oleme nüüd veendunud, et edaspidi saame pakkuda lisaväärtust tiimidele veebiseminaride ja veebipõhise nõustamise kujul. Samuti kaalume Kaleidoskoobi eelvooru veebipõhiseks muutmist. Seekord saatsid tiimid lisaks kandideerimisavaldusele videolingi oma esitlusega. Noored on väga leidlikud ja loovad videoesitluste tegijad. Videointervjuusid ja videoesitlusi hakatakse ilmselt varasemast rohkem kasutama ja neid oskusi tuleb õppida, kui tahad silma paista.

Vaili Viirlaid, Kohtla-Järve Järve kooli „Ettevõtliku kooli“ koordinaator:

Kõik, kõik oli uus märtsikuus! Kui esimese nädala ettevõtlikud sammud olid tehtud, sai järgmist nädalat juba uute mõtetega alustada. Ei olnudki midagi rasket, kuna ülesanded pidid olema jõukohased.

Ettevõtlusõppe 7. klassi õpilastel oli tekkinud soov saada rohkem teada linnavalitsuse tööst, õppekäik oli juba planeeritud, kui kõik äkki muutus. Kuid kus on takistus, seal tuleb leida lahendus! Õpilased külastasid omavalitsuse kodulehte iseseisvalt, võrdluseks võeti vaatluse alla naabervalla koduleht ning saadud info põhjal koostati üksteisele viktoriiniküsimused. See oli eeltöö kohtumiseks omavalitsuse töötajaga naaberomavalitsusest.

Kohtumine Zoomis üllatas õpilasi, nad said teada, mida kujutab endast abivallavanema töö, millega tegelevad eri valdkonnad, kuidas noortel on võimalus kaasa rääkida omavalitsuse töös ja miks on hea oma piirkonda jääda või tagasi tulla.

Traditsiooniline sajasõnaline tagasiside tuli positiivne, neile väga meeldis sellise formaadiga tund. Tõestuseks olid täiendavad küsimused külalisele, ettepanekud omavalitsusele. Eriti toredaks pidasid noored võimalust veeta järgmise õppeaasta töövarjupäev omavalitsuses. Õpetajana teeb kõige rohkem rõõmu, et tehti uusi ettepanekuid, keda veel tundi kutsuda. Näiteks soovis üks noormees kutsuda külla mesiniku, et saada teada, kuidas temast sai väiketootja, kuidas valmivad tooted ja millised oskused on vajalikud. Ettevõtlikult tegutsedes on kõik võimalik, ka distantsõppel.

Käesoleva õppeaasta eesmärgiks oli seatud õpetajate vahetus ja distantsõpe lõi selleks ootamatult põneva võimaluse. Vahetasime Zoomis õpetajaid Rocca al Mare Hispaania õppekeskusega, mis on eesti õppekeelega kool Hispaanias. Oli tõeliselt põnev kogemus olla oma kodus, kuid samas teha tundi Hispaanias. Tänapäeva reaalsus!

Tööõpetuse tunnis voltisime liblikaid, kelle lapsed viisid enda tehtud lugudes rändama, lood põimiti raamatuks. Vanemad õpilased aga otsisid infot taimedest, mis on liblikatele eluks olulised. Seega sündis õppeainete lõiming.

Teisel korral kohtusin noortega Zoomi vahendusel juba minu kööginurgas, et koos segada kokku pannkoogitainas. Eelnevalt saatsin õpilastele juhise. Tore oli näha arvutiaknast, kuidas igaüks oma köögis ootusärevalt tegutsemist ootas.

Ilme Hallik, Kohtla-Järve Järve kooli õpetaja:

Distantsõpe sundis ka õpetajat oma tööd ümber mõtestama. Distantsõppe juurde sobivad väga hästi teemanädalad (meil oli teatrinädal, keskkonnanädal). Teemanädalad võimaldavad teha lõimingutunde, mis muudavad õppeprotsessi huvitavamaks.

Zoomi tunnid loovad hea võimaluse mängida lastega rollimänge tele- või raadiosaadete põhjal. Kirjandustunnis mängisime rollimängu, kus jäljendasime raadiosaadet „Loetud ja kirjutatud”. Seda saab mängida loetud teose analüüsimisel.

Materjali kinnistamiseks sobivad mitmesugused digimängud, nagu Quizizz.

Kõike eespool mainitut saab kasutada ka klassiruumis tavapärases tööolukorras.

Koidu Raidma, Kohtla-Järve Järve kooli õpetaja:

Kasutasin loodusmuuseumi virtuaalset keskkonda ja paljusid loodusega seotud lehekülgi, Tallinna Vee õppematerjale jms. Laps külastas loodusmuuseumi ja esitas seal nähtu-loetu põhjal õpetajale ühe küsimuse, millele pidin siis muuseumist vastuse otsima. Lastele vastasin PowerPointis ja lugesin ise häälega vastused peale.

Aprillis hakkasime tegema paaristunde – päev ei olnud enam eri õppeainete vahel killustatud. Lapsed said kogu nädala tööd korraga kätte. Nii oli kergem oma aega planeerida nii õpetajatel kui õpilastel. Õpetajatele olid abiks tugispetsialistid ja nemad suhtlesid abi vajavate laste peredega.

Loe pikemalt õpetajate kogemustest https://ettevotlusope.edu.ee/.

Aitäh õpetajaile, kes jagasid oma kogemusi!

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.