Õpetajate Leht 12. juunil
Mailis Reps: „Meie haridussüsteemi suurim tugevus on kooli ja õpetaja autonoomia“
Minister leiab, et kogu kriisiperioodi jooksul oli meil võimalik nii kenasti hakkama saada vaid tänu väga tugevale vundamendile, mida on laotud aastakümnete jooksul. „Kui kooliaasta eel ütlesin, et tuleb digipöörane õppeaasta, siis ma muidugi ei arvanud, et digipööre tuleb nii dramaatiliselt,“ nendib ta. Õppeaasta lõpul räägib minister Õpetajate Lehe lugejatele nii kriisiaegsest kogemusest kui paljust muust.
Kes võidab koolis käimisest, kui koolis ei käida?
„Koolide sulgemine ja distantsõppele jäämine toob endaga kaasa ebavõrdsuse suurenemise,“ leiab Miina Härma gümnaasiumi õpetaja Martin Pent. „Kui igaühe koolimajaks jääkski tema enda kodu, paisuksid kõikvõimalikud lõhed ühiskonnas aina suuremaks.“ Samas arvab ta, et distantsõpe pole midagi sellist, mida ajaloo prügikasti visata. „See tõestas end kui elupäästev õlekõrs ebaharilike elujuhtumite tarbeks, ja miks mitte pühendadagi nädal või paar õppeaastast sellele ka edaspidi,“ nendib ta.
Peidan oma arvuti ära, kui puhkus käes
Koolirahvas on maha astumas peadpööritava kiirusega tiirelnud distantsõppe karussellilt. Õpetajate Leht palus neil viie lausega õppeaasta kokku võtta ja rääkida oma suveplaanidest.
Elu pärast Kiviõli kooli kriisi
Õiglus sai küll jalule seatud, kuid võidujoovastust ei ole, kirjutab Kiviõli 1. keskkooli endine direktor Heidi Uustalu, kelle vallandamise kohus ebaseaduslikuks tunnistas.
Tartu liitis eriolukorras lapsevanemad, koolid ja lasteaiad
Eriolukorra ajal alustasid Tartu lasteaiad ja põhikoolid koostööprojekti „Koduõpetaja distantsõppel olevatele lastele“, milles said vajalikku tuge need lapsed, kes seda kõige rohkem vajasid.
Millest sõltub HEV-lapse toetamine tavarühmas?
Teoorias tähendab kaasav haridus seda, et erivajadusega lapsel on õigus käia kodulähedases lasteaias ja saada seal oma arenguks parimat vajalikku tuge. Praktikas siiski kõik nii lihtne ei ole ning toimib ainult siis, kui tingimused on loodud ja kõik asjaosalised selleks valmis.
Alushariduse seaduse eelnõu jõuab laiale ringile arutamiseks pärast suvepuhkust
2018. aastal hakati samal ajal alushariduse õppekava arendusega välja töötama ka uut alushariduse seadust. Kui õppekava tööversioone valmis 2019. aasta sügiseks koguni kaks, siis alushariduse seaduse eelnõu suhtes valitseb teadmatus. Mis seisus see on?
Ülikooliõppe andragoogiline mudel pakub lahendusi täiskasvanud õppija toetamiseks
Täiskasvanud õppijad peavad vastuoluliseks olukordi, kus õpetatakse vaid slaidide mahalugemise, eksperdi dikteerimise või arusaamade pealesurumisena, sest nii jäädakse passiivse vastuvõtja rolli ja pelgalt sooritajateks, selgub TLÜ haridusteaduste instituudi lektori Katrin Karu doktoritööst.
Mida pandi ettevõtlus- ja ettevõtlikust distantsõppest edaspidiseks tallele?
Nii nagu ettevõtlik ja ettevõtlusõpe arendab noortes nutikust ja oskust ootamatutes olukordades hakkama saada, arendas distantsõpe ka õpetajaid ‒ õpetas leidma lahendusi uutes oludes oma ainekavaga toime tulla. Õpetajad vahendasid Õpetajate Lehele raskusi, mis ettevõtlikkust arendavas õppes ette tulid, aga ka kogemusi, millest edaspidi võiks kasu olla.
Iisraeli tee innovaatiliseks start-up-riigiks algas haridusest ja unistamisest
Õppereis Iisraeli jättis ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ tegijaile oma kontrastsusega kustumatu mulje ‒ ühest küljest riik, mis paistab silma sügava usu ja ajaloo, tugevalt juurdunud patriarhaalse kultuuri ja jäikade tõekspidamistega, teisalt uuendusmeelne ja idufirmade loomise arvult maailmas eririnnas, hoolimata ressursivaesest asukohast keset kõrbe. Hariduses on kaks poolt osavalt kokku lõimitud.
Millest kirjutab Soome Opettaja enne suvepuhkust?
Soome õpetajate häälekandja toob lugejani mitu lugu silmapaistvatest välismaalastest, kes Soome hariduselus toimetavad. Valikus on näiteks Eestis kasvanud Katrin Kankkonen ja BBC poolt Soomest ainsana maailma saja mõjukama naise hulka valitud saam Sara Wesslin. Õppeaastale paneb punkti õpetajate koroonahuumor.
Õpetajad ühitasid oma töö- ja pereelu
Lõppenud eriolukord annab võimalusi mitmesugusteks uuringuteks, sh töö- ja pereelu ühitamisest. Uues olukorras tõusis ka aktuaalseks naiste ja meeste ajakasutus. Sel teemal vastasid küsimustele pedagoogid.
Õpilased kujundavad Pärnu linnaruumi
Pärnu ühisgümnaasiumi õpilased kuulasid kooliaasta jooksul loenguid aiakujundusest ja koostasid seejärel oma kooli ees asuvale pargile uued kavandid. Lõplik versioon õpilaste loodud projektist anti kooliaasta lõpus üle linnavalitsusele.