Tudengid uurisid noorte ettevõtlikke lugusid
Erialasid lõimiv uuendus ehk ELU on üleülikooliline õppeaine, mille eesmärk on tuua kokku eri õppekavadel õppivad üliõpilased uurima mõnda aktuaalset probleemi ning leidma sellele ka lahendusi. Nii sai kokku ka meie meeskond, millele panime nimeks Kärmed Tegutsejad. Meie ülesanne oli uurida noorte ettevõtlikke lugusid, et mõista, kuidas väljendub neis ettevõtlikkuspädevus. Meie eesmärk oli leida viis, kuidas saaksid need edulood aidata kaasa teiste edulugude sünnile.
Oma uuringu käigus tegime üheksa intervjuud, kus palusime noortel jutustada oma edulugu just nii, nagu nemad on seda kogenud. Soovisime leida mõtteid, mis enamikus intervjuudes kõlama jäävad, eeldades, et neid teemasid peaksid teadma ka teised noored, kes alles mõtlevad mõne ettevõtliku tegevuse algatamisele või liitumisele. Eesmärk oli näidata, et takistusi on olnud kõigi teel, kuid saadud kogemus on pingutust väärt.
Esimene ühine teema, mille kohta kõik vastajad oma kogemust jagasid, oli algatamine. Meie intervjuudes selgus, et noortel puudusid esialgu oma tegevust puudutava valdkonna kohta teadmised. Ideed tekkisid spontaanselt, tunti hirmu, kuid olulise märksõnana jäi kõlama julgus. Julgust andis ka oma idee jagamine kaaslastega, kes sellega kaasa tulid. Üks vastanutest andis algatamise kohta kõige lihtsama soovituse: „Minu soovitus on olla julge ja kindlasti proovida, eriti nooremas eas.“
Ettevõtlikke lugusid ilmestasid nii positiivsed kui ka negatiivsed emotsioonid. Positiivsed emotsioonid olid peamiselt tingitud tundest, et tehakse midagi, mis on „enda oma“. Oma algatust ei nähtud kui kohustust, vaid loomulikku tegutsemist huvitava tegevuse kallal. Negatiivsed emotsioonid tekkisid peamiselt takistusi kohates või muude kohustuste suurenemisega. Huvitav oli ka ühe vastaja tähelepanek seoses oma rolliga meeskonnas. Ta tõi välja, et oma halbu emotsioone ei saanud ta teistega jagada, sest oli meeskonna juht. Peamise lahendusena leiti, et korraks tuli tegutsemises teha paus, et puhata.
Ettevõtlikkuslugude uurimisel selgus, et noored peavad koos tegutsemisel väga oluliseks omavahelist suhtlemist. Algusfaasis on suhtlemise peamine roll selgitada välja iga meeskonnaliikme huvid ja tugevused – milliste teadmiste või oskustega keegi saab panustada. Kuid noored tõid välja ka pideva tagasiside andmise vajaduse. See näitab, et noored tegelesid refleksiooniga, mis andis sisendit edasiseks tegutsemiseks ja aitas näiteks aega planeerida, koostööd paremaks muuta või luua veelgi toetavamat atmosfääri koos tegutsemiseks. Pideva suhtlemise ühe suure plussina tõid noored välja, et nad hakkasid üksteist paremini mõistma ning arvestama.
Kuid kõige huvitavamaks teemaks, mis intervjuudest välja tuli, oli rahvuslik läbisaamine ja integratsioon. Viis intervjueeritavat noort olid venelased, kes tõid välja, et just oma tegevusega said nad kokku tuua eesti ja vene noored ja tundsid selle üle uhkust. Lisaks paranes vene noorte eesti keele oskus. Üks oluline märksõna, mis meie jaoks kahest intervjuust kõlama jäi, oli kogukonna loomine või kokku toomine, mille põhjal me eeldame, et noortel on huvi leida ühised tegevusi, kus saaksid tegutseda eesti ja vene noored koos.
Oma meeskonnaga tahame anda ka panuse noorte ettevõtlikkusse ning oleme küsinud intervjueeritud noortelt luba luua nende edulugudest plakatid, mille teeme kättesaadavaks kõikidele koolidele E-koolikoti kaudu. Nende plakatite eesmärk on anda ehedalt edasi nende noorte lugusid, mis võivad olla tõukeks järgmiste noorte ettevõtlike lugude sünnile.