Väärtused ja distantsõpe 2: Distantsõpe tõstis koolis esile kõige olulisemad väärtused

Kui varem oli klassis liidripositsioonil viieline tüdruk, kellel on uued teksad, siis distantsõppe ajal on hinnatud neid, kes oskavad koostööd teha, on taiplikud, kiired, hea võrgustikuga.

Niisugust nihet suhtumises on märgatud Kilingi-Nõmme gümnaasiumis. Ka õpetajate käitumine muutus – moodustusid väikesed mitteformaalsed n-ö õpirakukesed, kus tehti tihedalt koostööd ja aidati üksteist, kirjeldab Erli Aasamets, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor.

Kui teade eriolukorrast ja distantsõppele üleminekust tuli, millest alustasite?

Juba esimesel koosolekul toonitasime, et ei võetaks kasutusele kümneid uusi programme, vaid kasutataks neid, mida on seni kasutatud. Tulevärgi soovitasime ära jätta. Õpetajad tulid sellega kaasa. Me oma digitöörühmaga ei saanud kuue kuuga ka nii palju e-õppematerjale kokku kui õpetajad esimese nädalaga. Ma olin kunagi arvutiõpetaja, nii et oskasin sõna sekka öelda.

Me tunneme oma kogukonda – palusime õpetajatel arvestada, et kõigil õpilastel ei pruugi suurte failide allalaadimiseks arvutis mahtu olla. Sõnum oli: oleme mõõdukad igas asjas, otsime tasakaalu.

Väga oluline oli arvestada jõukohase mahuga, et lapsevanemat ära ei ehmataks ja last kohe maa sisse ei tambiks. Esimesed 2–3 nädalat oli õpetajatel iga päev võimalik e-kooli vahendusel üles kirjutada päeva jooksul tehtud tähelepanekud. Vaatasime õppejuhiga need igal õhtul üle ja püüdsime õpetajatele nende põhjal koostada juhise või algoritmi, mis neid järgmisel päeval toetaks. Näiteks: jälgige, mitut kanalit ja keskkonda te kasutate, pange paika raamid. Te ei pea olema 12 tundi online: teatage oma õpilastele, et töötate kl 8.30 – 15.15. Koostame lühemad juhendid, kasutame selgemat suunamist jne.

Kuidas te meeleolu üleval hoidsite?

Mis ehk kõige olulisem, hoidsime omavahel sidet. Pühapäeval, päev enne distantsõppe algust helistasin kõik 35 õpetajat läbi ja tegin väikese motivatsioonikõne, püüdsin optimismi sisendada. Tagasiside, huumor, koormuse jälgimine olidki kõige olulisemad.

• Küsisime tagasisidet. Esimese, teise ja viienda nädala lõpus said koolile tagasisidet anda nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad.
• Leevendasime pingeid huumoriga. Panime käima kinnise FB-grupi „Kodukontori eelised“ – sealt hakkas nalju tulema. Üks õpetaja saatis kohe pildi „miljonivaatega kodukontorist”, teine rõõmustas, et sukkpükse kulub vähem. Üks õpetaja kirjutas näiteks: „Lapsevanemate õigekiri on oluliselt paranenud. Lapsel ka pisut.“ Huvijuht pani käima fotokonkursi „Kool kolib koju“, kuhu tuli üks vahva pilt koduõppest. Nimelt oli ühes kodus elektrikatkestus, aga lapsel oli vaja veebitunnis olla. Mida teha? Lapse arvuti sai voolu autoakust, kapotikaas oli üles tõstetud ja juhe jooksis tuppa! Kes tahab, otsib põhjendusi ja vabandusi, ja kes tahab, otsib lahendusi.
• Jälgisime mahtu ja koormust. Arvestasime sellega, et 20 minutile klassis vastab 40 minutit kodus. Korrutasime kõik mahud kahega. Esimese kuu lõpus tegime küsitluse ja selgus, et 2.–4. klassini kulus õpilasel õppimisele kolm tundi päevas. Täiesti normaalne. 6. klassis kulus neli tundi, 8. klassis 4,7.

Laste koormus läheb suureks siis, kui õpetaja tõstab ainekava mehaaniliselt klassiruumist veebi, aga me ei saa kogu vastutust õpilase ja kodu õlgadele panna. Kui õpetaja oma rolli ümber mõtestab ja arvestab olukorraga, siis koormus suureks ei lähe. Viskame siin omavahel nalja, et no kuulge, kui Eesti üldharidus pandi distantsõppele kolmepäevase etteteatamisega, mis me veel siis teeksime, kui meil oleks pool kuud etteteatamisaega.

Kuidas käis suhtlus lapsevanematega?

Siin oligi teine märksõna: tagasiside, tagasiside, tagasiside. Lapsevanemate tagasiside oli julgustav: 96% neist hindas info liikumist heaks ja väga heaks. Kooli toetust kodudele hindas heaks ja väga heaks 97%. Õpetaja toetus lapse tööle: hea ja väga hea 94%. Olime õppejuhiga meeldivalt üllatunud.

Kui aga õpetajate tagasisidet vaatasime, siis õpetajad tõmbasid ennast kahe nädalaga hingetuks. Meil oli nimelt selline reegel, et ühtegi kodust ülesannet ei anta, kui sa ei anna sellele tagasisidet. Sellega jooksime ise natuke kahvlisse. Nii et teise nädala lõpuks orienteerusime jällegi ümber: õpetajatele antud juhistes rõhutasime, et leidke üles sellised ülesanded, kus laps saab ise ennast hinnata, paarilise käest tagasisidet küsida, rühmatööd teha jne.

Mida te distantsõppest õppisite?

• Info olgu selge. Meil on juhtkonnas reegel: infos, mida antakse, on kõige rohkem seitse punkti ja seitse sõna lauses. Viskame siin omavahel nalja, et kasutame USA sõjaväe metoodikat, mille järgi võib lauses olla kuni viis sõna: lahingu ajal pole aega pikki juhendeid lugeda. Me oleme õppinud kriisi ajal olema konkreetsemad, selgemad, täpsemad, sõnastama lühemalt. Kui sellisel moel infot lihvida, ühte lehekülge võib-olla kaks päeva, ja kui see info on hästi läbi mõeldud ja loogilises süsteemis, ei tekita see segadust, vaid pakub kindlustunnet ja küsimusi tuleb palju vähem.
• Tee õiget asja õigel ajal. Ma ei tea, kui paljud koolid on püüdnud enda jaoks läbi mõelda, millises etapis mida teha. Meil käis see nii. Esimene etapp: kuidas käivitada distantsõpet? Me ei käivitanud seda mitte 16., vaid juba 12. märtsil, kui saime esimese info. Sel ajal oli väga tähtis teavitamine. Teine etapp: kuidas üksteist toetada ning motivatsiooni tõsta? Info liikumise tasakaal hakkas muutuma: välise info olulisus vähenes, sisemise infovahetuse tähtsus kasvas. Kolmas etapp: kuidas stabiilsust hoida? Kuidas mitte ämbrisse astuda? Siin on abi selgest tegevusplaanist. Me panime juba 16. aprillil õpetajatele välja õppekorralduse muudatused kuni 1. detsembrini 2020. Arutasime kõik läbi: kas on reaalne 8. klassi lastelt kätte saada loovtööd ja 11. klassilt uurimistööd? Kui suure tõenäosusega teeme koolieksamid? Miks me ei võiks võtta 12. klassi koolieksamite tulemuseks õpilase gümnaasiumiaja tööd, kursuste hinnete keskmist? See stabiliseerimine ja kindlustunde andmine hakkas meil küllalt vara pihta. Meil on praegu kuni augusti lõpuni tehtud kavad ja muudatused, lõpupidude info on hoolekogule saadetud.

Kilingi-Nõmme gümnaasium on mitu aastat osalenud Tartu ülikooli eetikakeskuse tunnustusprogrammis „Hea kool – väärtuspõhine kool“ ning viimati saite hea kooli ekspertkooli tiitli. Kuidas saadud eneseanalüüsi kogemus kriisiajal toimetada aitas?

Läbi analüüsitud, mõtestatud ja kokkulepitud väärtused on elu lihtsamaks teinud. Näiteks on kooli üks väärtusi hoolivus. Esimesel nädalal viis kooli töömees autoga lastele õppematerjali koju. Läks aga jälle, 17 ja 22 kilomeetrit ots, kodudesse, kus internetiühendust ei olnud – mitte kedagi ei jäetud üksi. Enne vaheaega tegin kõigile õpetajatele koju kiirvisiidi. Viisin kriisiabipaki, kus oli pühademuna, WC-paber, tatar, desovahend. Kes tuli väravale vastu, kes uksele – näitasin, et olen ise elus, ja nägin, et õpetajatega oli kõik korras.

Meil on kaks arvutiklassi ja nii saime abistada peresid, kus arvuteid oli puudu. Mõnel puhul, kui võimsust jäi väheks, laenutasime ka ruuteri, näiteks kui peres oli kaks õpetajat ja kaks koolilast. Mõnikord said lapsed aru, et lauahiirega on mõistlikum töötada, selleks puhuks panime hiired kooli välisukse juurde lauale. Ka klaviatuure, kõrvaklappe, ID-kaardi lugejaid oleme jaganud. Mingeid üleandmise ja vastuvõtuakte me täitma ei hakanud, tagatiseks on lapse käitumishinne! Kui laps käitub normaalselt, ausa inimesena, toob ta arvuti kooli tagasi.

Teie kooli põhiväärtuste hulka kuuluvad ka autonoomia ja vastutus?

Personali puhul raudselt. Lastega tahame sinna jõuda. Viienda nädala tagasisides uurisime, kuidas lapsed, vanemad ja õpetajad vastutust ja iseseisvust tajuvad. Sealt selgus huvitav asi: nooremad õpilased tajusid vastutuse, vanemad õpilased aga iseseisvuse suurenemist distantsõppe ajal.

Kas mõni kooli väärtus tuli kriisi ajal ka tagaplaanile jätta?

Kindlasti oleme au sees hoidnud hoolivust: püüame ise terveks jääda, katsume lapsed terveks jätta, ja kui see kontrolltöö hinne ei tule kuidagimoodi, no mis siis ikka. Individuaalne suhtlemine – klassijuhatajad suhtlevad oma lastega iga päev.

Aga mis on tagaplaanile jäänud? Võib-olla materiaalsed väärtused ei ole nii tähtsad olnud. Kolmekümnest arvutist on üks katki läinud, õpilase väike õde tõmbas selle laualt maha. No mis seal ikka, ostame uue. Tuleb koolitoidu avaldus – mis seal ikka. Hoiame praegu kütte, vee ja kanalisatsiooni pealt kokku. Koolil, kes tunneb oma kogukonda, kes on lastele esitatavad nõuded ja ootused läbi mõelnud, on palju lihtsam kui kuskil suures linnas toime tulla.

Milliseid muutusi koolis või ka mõtteviisis on distantsõpe endaga veel kaasa toonud?

Grupisuhted klassis on kujunenud hoopis teiseks. Kui varem oli liidripositsioonil viieline tüdruk, kellel uued teksad jalas, siis distantsõppe ajal hinnatakse pigem neid, kes oskavad koostööd teha, on taiplikud, kiired, hea võrgustikuga.

Õpetaja roll tuleks ümber sõnastada. Õpetaja ei anna enam õpetust, vaid loob võimaluse, jagab materjali, toetab. Võib-olla oligi meie eelis distantsõppe ajal see, et 13 meie õpetajat on coaching’uprogrammi läbinud. Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur kirjutas Facebookis, et praegune olukord on unikaalne võimalus kasvatada ennastjuhtivat õppijat. RAM-kooli kauaaegne direktor Rein Rebane on öelnud, et kontaktõpe – see on kallis, see on elitaarne, see on käsitöö. Temaga tuleb nõustuda.

Kas Kilingi-Nõmme gümnaasiumis tuleb 2020. aasta suvel lõpuaktus?

Kui vabariigi valitsuselt ei tule otsest keeldu, siis jah, meil on lõpuaktused kavandatud kooli aulas, kutsetega kinnise üritusena ja alla 50 inimese.

Me arutasime, kas muuta aktused virtuaalseks või mitte, kuid leidsime, et kohtumine on ikkagi parem. Eranditult kõik Pärnumaa koolijuhid püüavad aktuse teha mingilgi kujul, et lõpetaja saaks tulla pidukleidi või ülikonnaga ja teha ühispildi. Kas lõputunnistus füüsiliselt üle anda, ei oma nii suurt tähtsust – seda saab ka hiljem ja teisiti teha.

Haridusministeeriumi kiituseks tuleb öelda, et nad on jätnud koolijuhtidele vabadust. Ma mõistan linnakoolide olukorda, kus lõpetajaid on palju rohkem. Kuid on hea, et koolijuhtidele on jäetud otsustusvabadus, sest koolid on väga erinevad.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Väärtused ja distantsõpe 2: Distantsõpe tõstis koolis esile kõige olulisemad väärtused”

1. Henno ütleb:

   9. juuni 2020, 11:51

   Meie koolis olid asjad oluliselt paremini korraldatud.