Eriolukorras eesliinil. Lugu sellest, kuidas lasteaiad eriolukorras toime tulid

12. märts 2020. Eesti valitsus kuulutab välja eriolukorra. Rahvahulk suundub kauplustesse, et täiendada toidu- ja tualettpaberivarusid. Apteegid ja tööohutusvahendeid tarnivad firmad ostetakse isikukaitsevahenditest tühjaks. Teatatakse, et esmaspäevast, 16. märtsist suletakse koolid. Nimetatakse ametid, kes jäävad eesliinile: nende seas lasteaiaõpetajad.

Eriolukorra jooksul ja järel kajastati rohkelt, kuidas Eesti koolid ja kodud distantsõppe perioodil hakkama said. Kuidas pakuti igakülgset tuge ja nõu. Kahjuks leidis aga väga vähe kõlapinda eesliinile jäänud koolieelsete lasteasutuste ja sealsete õpetajate toimetulek ja panus. Veelgi enam –  paljudes inimestes tekitas pahameelt, et lasteaiaõpetajad suvel puhkusele jäid, sest neil kahekuine puhkus ju alles lõppes!

Et viga parandada ja müüdid purustada, lasteaiaõpetajate professionaalsust ja toimetulekut eriolukorras tunnustada, suhtlesin juhuvalimi alusel seitsme Eesti lasteaiaga ja panen järgnevalt kirja nende kogemuse. Need seitse lasteaeda on Tallinna Sipsiku, Vesiroosi, Kannikese lasteaed, Kärdla lasteaed, Kohila Sipsiku lasteaed, Valga Buratino ja Raadi Ripsiku lasteaed.

Kuidas õpetada lasteaialapsi distantsilt?

Lasteaednikes tekkinud ehmatus ja segadus vaibus sama kiirelt, kui tekkis, sest meenus koolieelse lasteasutuse seadus, mille kohaselt lasteaed toetab perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist. Just nüüd ju pered enim toetust vajasidki.

Kiirreageerijatena pidid lasteaedade juhid mõtlema välja majasisese kriisiplaani: kuidas korraldada eriolukorras õppe- ja kasvatustööd, mida oleks võimalik pakkuda nii kontaktselt kui ka distantsilt. Kuidas võtta võimalikult ohutult vastu lapsi, kes jäid ka eriolukorra ajal lasteaias käima, ning toetada peresid, kes jäid lastega koju. Kuidas tagada nende õpetajate ohutus, kes pidid tulema lasteaeda, ja võimaldada tööd riskirühma õpetajaile, kes pidid jääma koju.

Uhkusega saan öelda, et mitte üheski nendest seitsmest lasteaiast ei peatatud eriolukorra ajaks õppetööd, vaid see viidi suures mahus üle veebi.

Iga õppeaasta alguses eesmärgistatakse lasteasutustes õppe- ja kasvatustöö. Märtsiks oli enamik eesmärkidest juba täidetud, kuid mõned oskused tuli veel omandada. See tähendas lapsevanemate metoodilist juhendamist, et neil oleks võimalik oma last uue oskuse omandamisel kodus toetada.

Kuu- ja nädalaplaanid koostati nii, et lapsevanematel oleks kerge plaani kasutada, kuid tegevused oleksid jätkuvalt kooskõlas õppeaasta eesmärkidega. Näiteks Kärdla lasteaia eesmärkide seas oli: laps tunneb rõõmu erinevatest liikumisviisidest nii toas kui õues, iga lapse areng on toetatud. Eesmärgid eriolukorra ajal täideti, sest laste päevased toimetused olid suures osas organiseeritud välitingimustesse ning laste vähesuse tõttu sai kohal olnud lastele läheneda individuaalselt.

Valga Buratino lasteaias koostati nädalaplaanid selliselt, et sinna olid lisatud lingid, millelt lapsevanemad sobiva materjali leidsid (lastekirjanduse kuulamise, võimlemise ja tantsimise võimalused koos muusikaga, lastelaulud, käeline tegevus, mänguideed jms).

Raadi Ripsiku lasteaias jätkus õppe- ja kasvatustöö eriolukorra ajal tavapäraselt – teemakuudena. Õpetajad saatsid lastele teemakohaseid ülesandeid ja tegevusi ning lapsevanemad tagasisidestasid toimuvat. Näiteks oli neil õhupalli-autoralli kuu, mille raames õpetajad saatsid rallisõiduga seotud ülesandeid ja materjale.

Tallinna Vesiroosi lasteaia õpetajad koostasid lastele ja peredele igaks nädalaks kalendri „Vesiroos õpib rõõmuga“ advendikalendri põhimõttel – igal päeval avanes uus aken koos ülesandega.

Populaarseks osutus kuuldemängude ja lasteetenduste salvestamine. Etenduse proove tuli teha distantsilt, sest nii mõnigi töötaja kuulus riskirühma. Repertuaaris olid nt „Klaabu“, „Uku süda“, „Tare -tareke“.

Tallinna Sipsiku lasteaias jätkusid igal nädalal veebi vahendusel hommikuringid. Kohila Sipsiku lasteaia lõpurühmas toimusid igal nädalal väikestes gruppides aabitsatunnid ja vestlusringid.

Keerukas olukorras sünnivad loovad lahendused

Kui algul tundus uus olukord keeruline, siis üsna pea vallandus lasteaednikes loovus ning sotsiaalvõrgustikes hakati oma kogemusi kolleegidega jagama. Iga lasteaed leidis endale sobiva lähenemise.

Eriolukorra ajal ei unustatud lasteaedades pisikesi sünnipäevalapsi. Veebi vahendusel edastati videotervitusi, lauldi sünnipäevalaule, jagati sõprade meisterdatud kaarte. Distantsõppe aega jäi ka emadepäev, mis lasteaedades leiab alati erilist tähelepanu ning nõuab ettevalmistust. Valga Buratino lasteaias on see iga-aastane koguperesündmus, kuid sel korral edastati tervitused lasteaia kodulehe ja Valga valla Facebooki-lehe kaudu. Tallinna Vesiroosi lasteaiapere valmistas emadepäevaks videoklipi, kus esinesid teemakohaste lauludega nii lapsed kui ka vahva perebänd, lapsed lugesid ette oma ütlusi emade kohta, mis pärinesid õpetajate varasalvest.

Tallinna Vesiroosi lasteaias on planeeritud rühmade pildistamine aprillikuusse. Kuna sel kevadel ei olnud võimalik pildistamist tavapäraselt läbi viia, üllatas õpetaja Gerdy oma rühma lapsi ja peresid, valmistades vahva vimkaga rühmapildi. Fotolaboris valmis kvaliteetne eriolukorraaegne rühmapilt.

Samal ajal õppe- ja kasvatustöö tavapärasest keerukama korraldamisega jagus jätkuvalt aega ka dokumentatsiooni jaoks – täiendati laste arengumappe, koolivalmiduskaarte, õppeaasta- ja eneseanalüüse. Õpetajatele korraldati eriolukorra ajal rohkelt tasuta veebipõhiseid erialakoolitusi, millest nüüd paljud osa võtta said.

Muidugi jätkati eriolukorra ajal ka laste individuaalsete vajaduste toetamisega. Tallinna Kannikese lasteaed, kus on erirühmad, jagas ülesandeid ja vestles lastevanematega individuaalselt. Logopeed viis Skype’i vahendusel läbi personaalseid videotunde. Kohila Sipsiku lasteaias toimusid individuaalsed logopeeditunnid Zoomi keskkonnas. Raadi Ripsiku lasteaia tugispetsialistid olid kaasatud rühmategevustesse ning suhtlesid tuge vajavate laste vanematega otse, sõltuvalt probleemi spetsiifikast. Kärdla lasteaia logopeed ja eripedagoog jagasid küll näpunäiteid kõnearenduseks ja tajudega tegelemiseks, kuid kahjuks oli järgijaid väga vähe.

Suhete hoidmine sotsiaalse distantseerumise ajal

Sotsiaalsust piiraval ajal toimus lasteaiaõpetajate ja perede suhtlus veebi vahendusel. Uueks ja koduseks keskkonnaks sai Zoom, millega paljudel polnud eelnevalt mingit kokkupuudet. Selle vahendusel peeti arenguvestlusi ja toimusid vestlusringid. Kohila Sipsiku lasteaia kõik rühmad pidasid ka kevadise lastevanemate koosoleku ära veebi teel. Tallinna Sipsiku lasteaias olid lastele mõeldud Zoomi vestlustunnid väga populaarsed ning õpetajad pidid selle tarbeks moodustama väiksemad alagrupid. Infovahetus lastevanematega toimus veel meililistide ja Eliisi vahendusel, ära ei kadunud ka võimalus suhelda telefonitsi. Eelneval kokkuleppel lapsevanemaga käisid Kohila Sipsiku lasteaia õpetajad lastele suisa nende kodude akende all lehvitamas!

Üldjoontes tulid lapsevanemad kõikides lasteaedades õpetajate pakutavaga kaasa. Kodus valminud töid ja tegemisi jagati rõõmsasti teiste rühmakaaslastega. Arvestada tuli, et paljudes peredes olid koduses distantsõppes ka koolilapsed, kes vajasid täiskasvanu suuremat tähelepanu ja toetust.

Stressirohkel ajal, mil paljud lasteaiatöötajad pidid riskigruppi kuulumise tõttu viibima isolatsioonis, oli vaja hoida personali motivatsiooni – turgutada vaimu ja maandada stressi. Tallinna Vesiroosi lasteaia kinnises FB-grupis toimusid selle tarbeks mitmed väljakutsed, mille korraldajateks olid õpetajad. Näiteks fotoväljakutse, kus haridustehnoloog postitas igal hommikul teema ja personal sai kommentaarides teemaga haakuvaid fotosid jagada. Maja tervisetiim üllatas töötajaid südamenädala raames kalendriga, kuhu oli igaks päevaks kogutud põnevaid, südamenädalale vastavaid tegevusi. Liikumisväljakutsel koguti kilomeetreid.

Tallinna Kannikese lasteaia töötajatele pakuti võimalust mõelda välja ja viia ellu uuendusi oma töökeskkonnas. See tekitas fantaasiarikkaid plaane – näiteks maalisid õpetajad majaseinale toredad maalingud planeetidest, värskendasid lasteaia koridori ilmet ning lõid uue süsteemi laste tööde eksponeerimiseks. Valga Buratino lasteaias oli juba eelnevalt plaanis meisterdada teepinnale liikumisrada – nüüd tekkis võimalus plaani teostamiseks. Kena kevadine ilm aitas omalt poolt kaasa.

Väljakutse, millest väljuti võitjana

Keerulisel ajal arenes kõige rohkem lasteaiaõpetajate digipädevus. Tutvuti uute veebiplatvormide ja rakendustega. Kui algul tundus veebipõhise suhtluse ja koosolekute korraldamine keerukas, siis tegelikkuses sujus kõik ladusalt. Raadi Ripsiku lasteaiapere märkis, et eriolukorras õpiti end paremini analüüsima ja täpsemalt väljendama.

Samas tunti puudust tasuta veebikeskkonnast, kus segamatult vestlusi ja tegevusi läbi viia. Lasteaedades jäi väheseks ka distantsõppeks vajalik sülearvutite hulk. Puudust tunti konkreetsematest juhistest, kuidas seesuguses olukorras tööd korraldada – kasvõi piirkondlikest kokkulepetest. 

Teadmatuses, kui kaua olukord kestab, oli keeruline saada igal nädalal tagasisidet laste plaanitavast kohalkäimisest. Õpetajad tundsid end ebamugavalt, et pidid iga uue nädala eel uurima, kes rühma lastest kohta vajab.

Distantsõppe perioodi lõpuks leidsid kõik lasteaiad, et tulid keeruka perioodiga hästi toime, kuid enam oleks oodatud avalikkuse tunnustust lasteaiaõpetajatele kui eesliinitöötajatele.

Nende seitsme lastaia kogemusele tuginedes võib tõdeda, et Eesti lasteaiaõpetajad on loovad ja innovaatilised professionaalid, kes suudavad pöörata keeruka olukorra väljakutseks, millest targema ja kogenumana välja tulla.