Ajaloo suurim „Noored kooli“ lend on stardiks valmis

21. aug. 2020 Sirje Pärismaa toimetaja - Ajaloo suurim „Noored kooli“ lend on stardiks valmis kommenteerimine on välja lülitatud
„Noored kooli“ 14. lend (mõned osalejad puuduvad). Foto: Mattias Malk

„Noored kooli“ 14. lennul tuli eriolukorra tõttu osa kolmekuisest ettevalmistuskoolitusest veebis läbida. Linnalaagris Narvas kohtuti õpilastega aga ikka näost näkku.

Programmi „Noored kooli“ koolitusjuhi Joosep Norma sõnul möödus linnalaager sujuvalt, intensiivselt, optimistlikult ja mühiseva arengu foonil. Päeva esimeses pooles toimus eestikeelne projektõpe kohalike õpilastega, järgnesid vestlused tunde külastanud mentoritega, järgmise päeva ettevalmistamine ja õhtused teemaseminarid, kus osalejad olid ise õppijate rollis.

„Sel aastal ei saanud kuidagi mööda terviseohutuse temaatikast, mis pani proovile meie korraldusmeeskonna logistilised võimed,“ märkis Norma. Grupid tulid kooli eri ajal, õpilased sööklat ei kasutanud, haigussümptomite esinedes korraldati testimisi ning teema kajastus ka õpetajate-õpilaste dialoogides.

Linnalaagrit korraldati Narvas juba kolmandat aastat ja laste tagasiside on olnud alati kiitev: õppida on huvitav ja pingutust nõudev, saab eesti keeles suhelda ja koostööd teha. Suur osa tahab ka järgmisel aastal osaleda.

Millised olid kõige suuremad laagris omandatud tarkused?

„Sain laagris kinnitust sellele, et kõik õpilased suudavad ja tahavad õppida ning kõigil on tunnis võrdsed õigused saada hea haridus,“ vastas Hanna-Liina Einard. „Enne kui hakkan õpetama aineteadmisi, tuleb õpetada õppima. Koostöö kolleegide ja kogukonnaga viib edasi ning aitab nii nõu kui jõuga.“

Einard on elanud üle seitsme aasta Londonis, õppinud ja töötanud muusikaagentuuris. Sügisest õpetab inglise keelt Tallinna kunstigümnaasiumis.

„Minu Narva õpilased olid õpihimulised ja entusiastlikud 9-aastased. Mida rohkem oli neil võimalus kuulata ja näha eesti keelt enda ümber, seda julgemalt nad ka rääkisid,“ rääkis Einard. „Laager andis mulle kindlasti indu ja julgust juurde. Sain aru, et olen leidnud just selle õige koha ja inimesed, kellega seda kogemust jagada ja kasvada. Suur tänutunne ja turvaline keskkond, kus ise õppida saan, annab veel rohkem indu juurde minna kooli, panustada kogukonda ja õpilaste tulevikku.“ 

Vist esimest korda programmi ajaloos on õpetajaameti kasuks otsustanud ka tohter – Priit Välja lõpetas arstiteaduskonna, jõudis teha mõne kuu tööd Soomes ja mõne nädala Saaremaal ning nüüd ootab teda Kohila gümnaasiumis 20 füüsikatundi.

Narva laagris koges Välja, et igas õpilases on potentsiaali. Ta nägi, kuidas vaiksemad õpilased, kes ei julgenud palju eesti keeles rääkida, avasid end ning lõpupäevaks küsisid ja vastasid julgelt. Tore oli näha progressi ja arengut. Kui õpilasel on huvi, õpib ta ükskõik kui raske teema ära. Välja võttis oma õpilastega läbi materjali, mis on mõeldud paar aastat vanematele, kuid kõik püüdsid ja pingutasid ning said teemast aru.

„Laagri alguses küsisin, kas nad on kasutanud eesti keelt koolist väljaspool. Osa vastas eitavalt,“ meenutas Välja. „Laager andis võimaluse praktiseerida eesti keelt ja ilmselt seetõttu nad olidki nõus tulema suvel nädalaks koolimajja. Teine positiivne üllatus oli õpilaste abivalmidus. Nad aitasid tundi läbi viia, korda hoida ja isegi pärast tunde, ilma palumata, koristada! Selliseks õpetaja toetuseks ei olnud ma enne Narvat valmis.“

Välja koges sedagi, et kollektiivne aju liigub kindlamalt eesmärgi suunas kui üks pea. Kolleegid pakkusid palju tuge ja nõu, kui oli raske päev.

„Kuigi igal hommikul oli tunne, nagu oleks teerulliga üle sõidetud, ei olnud hetkegi, kus ma oleks soovinud olla kuskil mujal või teha midagi muud,“ muheles Välja. „Loodan, et seda tunnet jätkub veel kuudeks, aastateks. Sarnaseid emotsioone nägin pidevalt ka kaasõpetajate nägudel. Õpetajaamet on mind kõnetanud keskkoolist saadik. Tundsin juba siis, et head õpetajad annavad õpilastele tulevikuks palju võimalusi. Mitu sõpra oli läbinud sama programmi ja nägin nende ja õpilaste arengut. Nüüd soovin ise anda õpilastele samu võimalusi tulevikuks.“

38 osalejaga „Noored kooli“ 14. lend on ajaloo suurim. Kolmandik asub tööle Harjumaal või Tallinnas, ülejäänud paiknevad üle Eesti, sealhulgas Ida-Viru-, Põlva-, Rapla-, Pärnu- ja Tartumaal.

„14. lennu osalejad on täpselt sama palju kooliks valmis kui varasemate aastate omad,“ lausus Joosep Norma. „Ega vist ükski alustaja ole veel päris valmis õpetaja, küll on nad valmis pingutama, õppima, lennukaaslasi toetama, aga ka õigel ajal nõu ja abi küsima ning vastu võtma. Alustavad õpetajad on vägagi kohanemisvõimelised. Meie kõigi – õpetajakoolituse, kolleegide, mentorite, lastevanemate, kogu ühiskonna toetada ja mõjutada on see, millisesse suunda nad arenevad.“

„Noored kooli“ vilistlasena on Norma jaganud alustajatele ka hulga oma õpetajakogemusi. Tähtsaimaks peab ta õpipädevuse arendamist, kodu ja kooli koostööd ning seda, et iga õpilane väärib ja suudab omandada hea hariduse. Sekka on tulnud ka proosalisemaid nõuandeid. Näiteks see, et kaheksa tundi maganud õpetaja toetab õpilaste õppimist tunduvalt paremini kui öösel kella kaheni tunde ette valmistanud pedagoog.