Digitaalsete õppematerjalide koostamisest E-koolikoti konkursi valguses

Eelmise õppeaasta teises pooles läbi viidud digitaalsete õppematerjalide konkurss tõi Eesti õpetajatelt E-koolikotti hulga eripalgelist õppevara.

Teame, et Eesti õpetajate kriitiline enesehinnang – pidada oma digioskusi pigem kehvapoolseteks – ei vasta tõele. Nagu on paljude teiste seas arutlenud ka Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia dotsent Mario Mäeots, võib õpetajate enesekriitilisust tõlgendada pigem kui soovi saada veelgi paremaks.

Kevadel kuulutas SA Innove (nüüdne haridus- ja noorteamet) välja E-koolikoti digitaalsete õppematerjalide konkursi õpetajatele. Kui 14. juunil kukkus konkursi tähtaeg, oli rõõm tõdeda, et hindamiskomisjonil, kus oli lisaks Innove ekspertidele esindatud ka Eesti haridustehnoloogide liit, on palju eripalgelist materjali, mida hinnata.

Mitme etapiga protsess

Peaaegu kõigile konkursist huvitujatele ja oma kaastööde esitajatele anti juba konkursi ajal personaalset tagasisidet. See on ka mõistetav, kui mõelda kasvõi tavalise õpiku või töövihiku valmimise peale, mis on mitmeetapiline protsess eri aspektidele keskenduvate silmapaaridega. E-koolikoti digitaalsete materjalide konkursil oli esmane tugi ja abi valdavalt kas tehniline või puudutas metaandmeid – milline peab olema õppematerjali kirjeldus keskkonnas, kuidas panna võtmesõnu jne.

Metaandmete lisamise näol on tegemist ühe olulise etapiga digitaalsete õppematerjalide koostamise juures. Selle igapäevaseks ja harjumuspäraseks muutumine võtab ilmselt veel veidi aega. Kuna head otsingut saab sooritada vaid heade andmete pealt, siis on see digimaterjalide maailmas aluseks.

Ka Eesti haridustehnoloogide liidu esindajad tõdevad, et koolis on nende üheks tööks metaandmete vajalikkuse selgitamine. Airi Aavik nendib, et käesolev konkurss andis sellele tööle praktilise väljundi ja oli rõõm, et konkursile esitatud õppematerjalid olid metaandmetega enamasti korrektselt varustatud.

Mida näitavad osalusnumbrid?

E-koolikoti digitaalsete õppematerjalide konkursile kvalifitseerus 109 kaastööd, mis jagunesid kahte kategooriasse: 1) väiksemad terviklikud materjalid, õpiobjektid; 2) õppekava teema põhised või mooduli rakendamist toetavad terviklikud kogumikud. Töid hinnati viie kriteeriumi alusel ning punkte anti iga kriteeriumi raames.

Esitatud materjalide suur arv näitab õpetajate soovi õppematerjale ise koostada. 109 esitatud tööst moodustasid 73% üldhariduse, 22% kutsehariduse ning 5% alushariduse astmesse liigituvad õppematerjalid. Osa esitatud töid oli koostöised, paljud autorid saatsid konkursile ka mitu õppematerjali.

Kutsehariduse valdkonnas olid peaaegu kõik esitatud tööd väikse mahuga ehk kuulusid esimesse kategooriasse, ka üldhariduse materjalidest oli valdav osa väiksemad. See iseloomustab keskmise õpetaja võimekust ja võimalusi õppevara koostamisel ning peegeldab ka kasutamise suunda  – millise tervikliku tüki õpetajad ise enda vajadustest lähtuvalt koostavad.

Lisaks kutsehariduse suurele osalusprotsendile saab positiivsena välja tuua mõningaid valdkondlikke üllatajaid. Võõrkeelte ning vene keele emakeelena esitatud tööde hulk oli rõõmustavalt suur. Keelte valdkond tervikuna, sh eesti keel teise keelena ja vene keel emakeelena, moodustas kõigist konkursi töödest kokku 33%.

Omamoodi üllatas ka sotsiaalainete valdkond, aga just esitatud tööde vähesusega.

Parimaid noppeid kolmest haridusastmest

Järgnevalt on vaatluse all kolme haridusastme sisukamad-terviklikumad õppematerjalid. Avatud õppematerjalidega õppevara valdkonna mitmekesistamise eest tuleb loomulikult kõigile panustajatele tänulik olla. Aitäh, et jagate oma teadmisi nii teiste õpetajate kui ka õpilastega, kes võivad tänu teile E-koolikotist väärt õppevara leida!

Alushariduses esitatud õppematerjalide hulk ei olnud küll suur, see-eest leidus esitatute hulgas silmatorkavalt just mahukaid töid. Näiteks Merilin Karelini ja Sandra Ermo toetav ja eri raskusastmetega õppematerjal kohandatud õppe läbiviimiseks 6–7-aastaste rühmas. Karin Kaugeranna tervisliku toitumise teemalised töölehed, mängud ja animatsioonid 4–7-aastastele haaravad aga oma mitmekesisusega. Rõõmustav oli näha, et kõikides alushariduse valdkonna töödes olid ainevaldkonnad loovalt ja oskuslikult lõimitud.

Üldhariduse materjalide puhul on keeruline õpetajaid nimeliselt välja tuua, sest suur hulk materjali tähendab, et ka väärt materjali on rohkem. Sirje Nootre tervikliku veebileheküljena esitatud digitaalse õppematerjali „Teksti mustrid. Stilistika“ puhul on lisaks sisule kvaliteetne ka tehniline teostus ja kujundus: materjal on hästi liigendatud, ühtse kujundusega, tehniliselt toimiv ning visuaalselt haarav.

Marika Anissimovi matemaatika õppematerjalid on koostatud selliselt, et Desmose keskkonnas loodud töölehtede kasutamine oleks nii õpetajale kui ka õpilasele võimalikult arusaadav. Eraldi on olemas juhendvideod õpetajale ning ka õpilastele on Desmose töölehtede täitmiseks vajalikud juhendid. Suurepärane distantsõppes kasutatav õppematerjal. Ka Kristel Terepingi kunstiõpetuse kogumik on koostatud õpilastele iseseisvaks loominguliseks tööks olukorras, kus kõigil ei pruugi olla kunstivahendeid, aga on muud tavapärased asjad, nagu ruuduline paber ja telefon pildistamiseks.

Kutsehariduse õppematerjalide puhul saab heaks näiteks tuua Tartu kunstikooli kõikide erialade õpilastele õpetamiseks mõeldud, kuid ka eraldiseisvana kasutatava õppematerjali „Eesti rahvakunsti mustrid“. Selle sisult kompaktse, visuaalselt haarava ja inspireerivate ülesannetega materjali autorid on Tiina Unt ja Kristiina Krüspan.

Kaasa aitab koostöö

Valdav osa üldhariduskoolide õpetajatest kasutab tundides digilahendusi ja eelmise õppeaasta distantsõpe arendas omajagu õpetajate digioskusi. Kel huvi, võib näiteks õpetajate digipädevusmudeli raames enda oskuste ja võimete kohta uue, adekvaatsema hinnangu kujundada (praeguse, liigselt enesekriitilise asemel).

Kui digipädevuse arendamise raames digitaalsete õppematerjalide loomisest rääkida, siis ühe „abivahendina“ võiks toimida näiteks koostöisus. Koostöö oma kooli teiste õpetajatega, õpetatava aine raames tekkinud koostöövõrgustikuga või oma kooli haridustehnoloogiga. Loodetavasti näitas E-koolikoti konkursil osalemine õpetajatele, et õppematerjali luues ei pea jääma üksi.

Hea õppematerjali teekond ei lõpe hetkel, kui see ära trükitakse või muud moodi kättesaadavaks tehakse. Digitaalsed õppematerjalid elavad edasi – täienevad ja muutuvad ajas vastavalt vajadusele.

KOMMENTAAR

Airi Aavik, Eesti haridustehnoloogide liit:

Õppematerjalide loomise konkursse viimasel ajal väga palju ei ole, mistõttu võtsid sellise väljakutse rõõmuga vastu need, kes õppematerjale loonud on. Mitmed õpetajad said konkursist innustust uute materjalide loomiseks, aga ka olemasolevaid avaldamata õppematerjale muudeti selliseks, et teisedki võiksid neid kasutada. Selle konkursita paljusid materjale ilmselt sündinud ei oleks.

Konkursi korraldus oli samuti lihtne ja arusaadav, pikad keerulised juhendid võtavad mõnelgi autoril avaldamise isu ära. Nii mõneski koolis, kust osalejaid oli, küsitakse juba haridustehnoloogi käest: „Millal uus konkurss tuleb, ma tahaks ka nüüd osaleda, esimesel korral veel ei julgenud.“