Eesti Energia on parim praktikakoht nii tudengeile kui kutseõppuritele

Eesti tööandjate keskliidu (ETKL) parima praktikakoha konkursil valiti tänavu aasta parimaks regionaalseks kõrg- ja kutsekoolide praktika pakkujaks Eesti Energia AS.

Hindamiskomisjoni otsuse kohta ütles ETKL-i tegevjuht Arto Aas, et tunnustuse tõi mitmekülgne praktika korraldamise süsteem. Ta tõstis esile asjaolu, et ettevõte pakub heal tasemel praktikaprogramme paljudele erialadele üle Eesti.

Regionaalselt tublit tööd rõhutas ka keskliidu haridusnõunik Annely Entson, lisades, et mitte ainult regionaalsus ei toonud ettevõtet konkursi võitjaks, vaid Eesti Energia esindajad käivad koolides tutvustamas oma erialasid ning teevad väga suurt tööd infot jagades ja noori koolitades. „See on süstemaatiline läbimõeldud tegevus,“ sõnas Entson.

Hästi läbi mõeldud praktika

„Eesti Energia praktikasüsteem on üles ehitatud pika aja jooksul hästi läbimõeldult, neil on juhendajad ja hea koostöö koolidega,“ lausus Arto Aas, nimetades Eesti Energiat ka üheks kõige suurema regionaalse mõjuga ettevõtteks.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas mainis auhinna üleandmisel Eesti Energia tugevuseks seda, et ettevõte on valmis panustama nii oma valdkonna kui ka piirkonna arendamisse. Taavi Aasa sõnul on oluline, et ettevõtjad panustavad koolist tuleva järelkasvu kogemuste saamisesse ning äärmiselt oluline on teha seda süsteemselt ja läbimõeldult, nagu teeb Eesti Energia, kes ministri sõnul on missiooniga ettevõte ning oluline riigile ka julgeoleku seisukohast.

Suur tähelepanu praktikantide tööl

Möödunud aastal käis Eesti Energias praktikal 179 inimest. Neist 65% tegi oma praktika Ida-Virumaal ja 28% Harjumaal. Viie aasta eest Eesti Energia juhatuse esimeheks asunud Hanno Sutter rääkis, et praktikakohtade pakkumine on olnud ettevõttes sama pikka aega erilise tähelepanu all ning praktikantide juhendamist hinnatakse kõrgelt. Aastas viibib ettevõttes umbes 200 praktikanti, mis on üle Eesti ilmselt tipparv. Iga seitsmes praktikant tuleb hiljem ettevõttesse tööle.

Enamik praktikantidest õpib Ida-Virumaal, kus ettevõttel on kõige suurem tootmine ja enim mitmesuguseid töökohti. 60% Eesti Energia praktikantidest tuleb kõrg- ja 40% kutsekoolidest. Praktikantide keskmine vanus on 25 aastat, noorim on olnud 17- ja vanim 59-aastane. „See on uus trend, et inimesed õpivad ümber ja valivad uue eriala,“ lausus Sutter.

Eesti Energia AS teeb tihedat koostööd kõrgkoolidega, eelkõige TTÜ Virumaa kolledžiga, kes ettevõtte sellele tiitlile esitas, ja Tartu ülikooliga. TalTechiga on ettevõttel loodud koostöösari, kus õppurite tööde tulemusi rakendatakse tootmisse. Ettevõttel on e-lab Tartu ülikooli Delta majas, kust kaasatakse tootmisse nii haridus- kui teadustulemusi. Ettevõtte töötajad käivad üliõpilastele loenguid pidamas ning kutsuvad esinejaid ka väljastpoolt riiki.

Kõige suuremat puudust tuntakse ettevõttes inseneridest ja analüütikutest. „Me töötame intensiivselt ka selle nimel, et informaatika, automaatika ja energeetika, IT- ja majandusüliõpilased saaksid meil läbida praktika ja saaksime tublimad neist endale tööle,“ rääkis Sutter. Ettevõttes alustati eelmisel aastal uut tüüpi praktikameetodit, milleks loodi arendusüksus, kus tegutsevad kuni kuueliikmelised üliõpilaste tiimid. Üliõpilastele-praktikantidele pakutakse kohapeal konkreetseid ülesandeid, mille tulemusi esitatakse kaitstes. Tudengite tegevuse kohta antakse infot blogis ja ettevõtte siseinfo kaudu ning töötajad on kursis noorte tegemistega. Tööde kaitsmiselt tuleb Sutteri sõnul värsket hingamist organisatsiooni.

Energeetikas on praegu põnev ja keeruline aeg. „Energeetika peab meid vedama keskkonnarevolutsioonis. Tehnoloogiad arenevad ülikiiresti, aeg on huvitav,“ lausus Sutter. „Me üritame veel rohkem praktikakohti pakkuda, et neist oleks meile abi ja noortel veel huvitavam,“ lubas juhatuse esimees.

Eesti Energia AS-i värbamisjuht Natalia Horohordina, kes tegeleb järelkasvu ja praktika korraldamisega, rääkis, et ettevõtte koostööpartnereiks on kõik kutse- ja kõrgkoolid, kes õpetavad tehnoloogiaerialasid. Praktika kestab kahest kuust kuni aastani, sõltuvalt valdkonnast ja erialast. Juhendajad saavad selle töö eest eraldi tasu.

Parimal praktikaettevõttel on tootmisobjekte üle Eesti ja ka Lätis ning koostöö koolidega on laienenud üle piiri. Värbamisjuht tõi näiteks Valmiera tehnikumi, kus õpivad tulevased automaatikud ja elektrikud, keda vajatakse koostootmisjaamades.

Virumaa kolledži partner algusest peale

Eesti Energia AS on tänavu 20. sünnipäeva tähistava Virumaa kolledži partner olnud kooli algusest saadik. Kolledži direktor Mare Roosileht ütles, et ettevõtte ja kooli tegevus on läbi põimunud. „Me näeme siin oma lõpetanuid. Meie magistrant on üks praktikajuhendajaid. Eesti Energia töötajad õpivad meil ja meie tudengid on siin praktikal,“ rääkis Roosileht.

Kolledži tudengid käivad paljudes kohtades praktikal, kuid Eesti Energias on see kõige tõsisemalt läbi mõeldud. Igal tudengil on juhendaja, kes mitte ainult juhendab ja toetab noort, vaid tema eesmärk on praktikaga seotud. Igale praktikale järgneb selle kaitsmine, kuhu kutsutakse ka ettevõtte esindajad. „Oleme veendunud, et Eesti Energia on parim praktikakoht just oma süsteemi tõttu,“ lausus koolijuht.

Ta hindas väga oluliseks, et ettevõte võimaldab praktikantidel kirjutada oma tegemistest sotsiaalmeedias, kus suhtlevad noored. Seal jagavad nad oma mõtteid, kirjutavad, mida teevad Eesti Energias, ja nende sõnade kaudu jõuab info eakaaslasteni. Seeläbi hakkavad noored väärtustama nii tehnilist haridust kui ka tööd tööstusettevõttes. „Ma väga loodan, et on piisavalt tarku inimesi, kes mõistavad, et kõige olulisemad väärtused Ida-Virumaal on haridus ja tööstus, mis on siin aastakümnete jooksul loodud. Kui neid ei ole, pole Ida-Virumaal tulevikku,“ sõnas Roosileht.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktori Hannes Metsa sõnul sunnib nende praktikapartner kogu aeg arenedes ka kooli pidevalt muutuma. „Me saame siit ideid, mis annavad meile tugevust paremaks saada,“ sõnas Mets. Ta lisas, et Eesti Energia on kooli ainuke koostööpartner, kes praktikantidele stipendiumi maksab.

HTM-i kantsler Mart Laidmets nimetas, et struktuurimuudatus ministeeriumis, mille järel kadus kutsehariduse osakond, ei tähenda, et kutseharidus pole oluline, vaid vastupidi, eesmärk on, et kõik noored omandaksid kutse või eriala. 30% neist, kes praegu lõpetavad kooli keskharidusega, on kutseta ja vaid üldiste teadmistega. Et seda muuta, on koolide koostöö ettevõtetega Laidmetsa sõnutsi ülioluline.

Parimate konkurss

ETKL on Eesti suurim ettevõtjate ja tööandjate esindusorganisatsioon, kuhu kuulub üle 2000 ettevõtte enam kui 250 000 inimesega. „Oleme väga hariduse usku,“ ütles keskliidu tegevjuht Arto Aas. „Oleme veendunud, et Eesti suur väärtus on haritud, heade oskustega ja motiveeritud inimesed.“ Seda silmas pidades korraldas keskliit tänavu viiendat aastat koostöös Euroopa Liiduga parima praktikakoha konkurssi, et teadvustada ja väärtustada head haridust ja haritud inimesi, keda on tööturul väga vaja. Ja väärtustada ka mõtteviisi, et hea haridus tähendab häid teoreetilisi teadmisi ning praktilisi oskusi. Keskliit püüab väärtustada ka ettevõtete tihedat koostööd ülikoolide ja kutsekoolidega. Konkursil osalejad on Arto Aasa sõnul Eesti ettevõtete koorekiht ja väga väärikas seltskond.

Parima praktikakoha konkurss kuulutati välja veebruaris. Kandidaate said esitada ettevõtted, ka iseennast, kutse- ja kõrgkoolid. Üles võis seada neid, kes on eelneva kalendriaasta jooksul läbi viinud praktikat või õpipoisiõpet kutseõppuritele või üliõpilastele. Tähtaega 31. märts pikendati eriolukorra tõttu 4. maini. Tähtajaks laekus 33 avaldust.

Võitjad kuulutati välja kolmes põhi- ja ühes täiendavas kategoorias. Üldvõitjaks nimetati Magnetic MRO AS. Parima regionaalse praktikakoha tiitli võitis Eesti Energia AS, parima väikeettevõttest praktikakoha nimetuse pälvis 38 töötajaga PCC Projekt AS. Eriauhinna, parima välisüliõpilasi toetava tööandja tiitel anti SEB Pank AS-ile. Hindamiskomisjon tunnustas ka OÜ Gurmeeklubi läbimõeldud ja oskusliku praktikakohtade pakkumise eest erivajadustega õpilastele.