Ilm sai raamatu. Aga miks?

21. aug. 2020 Marju Konrad TLÜ üliõpilane - Kommenteeri artiklit

Kui vanemale põlvkonnale on ilmaütlused tuttavad, siis tänapäeva noored pole neist ehk kuulnudki. Nende ettekujutus ilma ennustamisest piirdub rakendusega telefonis. Me oskame ilmaga seostada selliseid nähtusi nagu vihm, tuul, pakane, kuid halo, kaste ja hall võivad olla paljudele tundmatud. Tallinna ülikooli erialasid lõimiva uuenduse projekti raames valminud kogumiku „Ilmaraamat” eesmärk ongi seda unustusse vajuvat maailma tutvustada ja alal hoida.

Me laulame, et ring on ümber kahvatu kuu, aga meile ei tule pähegi, et see on seotud ilmastikunähtusega. Kui aga kirjutada sõna „hall“, siis hakkame esmalt mõtlema, mida nüüd mõeldakse, kas värvi või hoonet. Ilmastikunähtus ei tule küll esimesena mõttesse. Kui aga keegi ütleb halla kohta kahu, jääb meie teadmistest väheseks ja peame pöörduma seletava sõnaraamatu poole.

Ilmselt teab igaüks meist ka mõnda vanarahva tarkust ilmast. Näiteks arvati, et kui päikesetõus on veidi punane ja tema esimesed kiired madalalt tulles selgelt paistavad, tähendab see selget ilma. Kui kolmandal noorkuu päeval on kuusirbi harud teravad, püsib kuu aja jooksul ilus ilm. Kui kevadel toomingad kaks nädalat õitsevad, kestab sügis kaks kuud, õitsevad nad kolm päeva, siis on sügisel lumi maas. Aegade jooksul on sarnaseid ütlusi ja ennustusi rahvapärimusse kogunenud üksjagu ning on oluline, et need unustusse ei vajuks.

Raamatusse on koondatud 22 ilmastikunähtuse kirjeldust koos autorite tehtud illustreerivate fotode ja joonistustega. Iga nähtust ilmestavad ilukirjandusest kokku kogutud vanasõnad, mõistatused ja uskumused. Koostajad on leidnud ka ilukirjandusnäiteid, luuletusi ning jutte.

Üllatav on aga see, et ka laulusõnades leidub palju ilmastikunähtusi kajastavat: käpikutesse päikese kudumist, kuuvalged ööd, mil ei tohiks kaua väljas olla, väikene sinilinnupaar, kes jõuab vikerkaareni lennata, ja uduloor, mis varjas järveveed. See võiks raamatu juurde tuua vanemaealise lugeja või soodustada noorte ja vanade ühistegevusi. „Ilmaraamatu“ lugeja aktiivsuse tõstmiseks on iga teema juurde lisatud kasulikke soovitusi, põnevaid ülesandeid ja meisterdamisnippe.

„Ilmaraamat“ on suunatud lasteaia- ja klassiõpetajatele ilmateemade õpetamiseks ning sobib kasutada nii muusika-, loodusõpetuse, eesti keele kui ka kunstiõpetuse tundides lisamaterjalina. Loodetavasti tärkab ja ärkab selle raamatu abil meie noortes huvi ilma ja sellega seotu vastu ning läbi aegade eestlastele oluliseks saanud ilmaended elavad edasi.

Ilmaraamatu materjali kogusid kokku ja seadsid raamatuks tulevane klassiõpetaja Marju Konrad, eripedagoogiks õppivad Tiiu Lootus, Signe Parve ja Kairi Sepp ning eripedagoogiks-nõustajaks õppivad Kristin Mäesalu ja Maarja Sündema.

Projekti juhendasid humanitaarteaduste instituudi prantsuse keele lektor Merilyn Meristo ning lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla.

„Ilmaraamat“ on leitav ja tasuta allalaaditav lingil https://ilmaraamat.webador.com/.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!