Kuidas teha head praktikat?

21. aug. 2020 Anneli Lorenz Tartu ülikooli majandusteaduskonna praktika arendusjuht - Kommenteeri artiklit
Projektipraktika ülesehituse näide.
Illustratsioon: TÜ

Maailma ülikoolides on akadeemilises õppes oluliselt muutunud praktika väärtustamine. Õpitud teadmiste ja oskuste töökohal rakendamise osakaal õppekavas pole veel oluliselt muutunud, kuid siiski on praktika tõusnud üheks näitajaks kõrghariduse kvaliteedi tagamisel. See on tingitud vajadusest viia ülikoolis õpitu lähemale tööturu vajadusele. Kogemuse omamine on ka tööandjate üks tähtis valikukriteeriume. Ei taheta teoreetikuid, vaid töötegijaid.

Tartu ülikool on toetanud praktikavõimaluste arendamist ja praktika ühtse raamistiku ehitamist, mis vastab kvaliteedikriteeriumidele, aga võimaldab kõigi õppekavade sisesest vajadusest lähtuvalt ise tegutseda. Tahame ju tagada kvaliteedi praktika elluviimisel.

Miks, mida ja kuidas oleme siis Tartu ülikoolis ja majandusteaduskonnas teinud? Miks mõtleme praktikast järjest rohkem?

Tööandjate tagasiside õppele on olnud kriitiline viimased 30 aastat, eriti praktiliste oskuste koha pealt. Arvatavasti ei hakka praktilisi oskusi kunagi olema tööandjate jaoks piisavalt, arvestades Eesti väiksust ja ettevõtete vähesust, kuhu vajatakse nišioskustega töötajat. See on unelm, sest nõuab individuaalõpet.

Peame tagama praktika ellurakendamisel kvaliteedi, nagu ka teiste ainete puhul. Praegu koordineerivad praktikat väga erinevate teadmiste ja oskustega inimesed. Osal puuduvad teadmised praktikaprotsessi ülesehitusest ning olulistest komponentidest. Nii mõnigi praktika eest vastutaja on imestanud, et mis seal praktika koordineerimises siis erilist on, tudeng käib ettevõttes ära ja ongi korras. Aga miks näiteks turundust ei õpeta inimene, kes ei tea turundusest midagi, kuid praktikat võib koordineerida igaüks? Praktika on ka teaduses oluline valdkond.

Ülikoolis räägime palju interdistsiplinaarsusest ja tulevikuoskuste omandamisest. Mis saab olla parem selle ellurakendamiseks kui praktika?

Ja kõige olulisem põhjus on ju see, et kui tahame olla tunnistajaks üliõpilase arengule ja iseseisvusele, on just praktika selleks ideaalne võimalus.

Mida ja kuidas teeme?

Praktika ilma raami ja sisuta on nagu puu lehtedeta. Majandusteaduskonnas on selleks raamiks veebileht praktika majandusteaduskonnas ning sisuks Moodle’i kursus koos ülesannetega. Veebileht toetab bakalaureuse- ning magistriõppe praktikale minejaid ning sealt saab eelteadmised praktika edukaks sooritamiseks.

Üks oluline muudatus oli praktikavõimaluste laiendamine. Praeguseks on üliõpilasel võimalus valida praktika ettevõttes, projektipraktika (FUTULAB), ettevõtluspraktika, praktika sTARTUp Labis, uurimisgrupis ning praktika juhendajana.

Suuname üliõpilast valima praktika, kus ta saab õppekavas õpitut rakendada ning leiab seose tulevikuoskustega. Praktika peab üliõpilase jaoks olema väljakutse ning toetama tema arengut. Juhendajana saavad praktikat teha ainult magistritudengid, kellest 98% töötab. Juhendamise praktikaga lahendame ka ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamist. Me anname vajalikud teadmised juhendamisest ning kasvatame niimoodi vajalikke juhendajaid juba magistriõpingute raames.

Väga oluline on ka praktika sisuline pool. Kogemuse põhjal võin öelda, et ülikooli poolt vaadatuna on olulisemad etapid üliõpilase jaoks peale praktika sooritamise ka eesmärkide ja ülesannete seadmine (seotult tulevikuoskustega) ning pärast praktikat eneseanalüüs.

Üliõpilane saab praktika kaudu oskuse eesmärgistada, õpitut rakendada – siduda erialakogemusi tulevikuoskustega ning leida ka enda arenguvajadused.

Oleme praeguseks majandusteaduskonnas saavutanud õppekavaülese praktika raamistiku, mis tähendab, et saame üheselt aru praktika eesmärgist ja sisust. Ka ingliskeelsetel õppekavadel liigume samas suunas.

Tänu majandusteaduskonnas tehtule alustasime ülikoolis projektipraktika sisulise arenguga ning oleme eestvedajad praktika tagasiside väljatöötamises. Saime Moodle’i kursusele HITSA kvaliteedimärgi ja osalesime Innove projekti PRÕM praktika kvaliteedihindamise protsessis, kus pälvisime samuti tunnustuse. Seega on suund õige. Põhjus osalemiseks nendes kahes protsessis oli vajadus saada ülikooliväline hinnang meie tegevustele. On ju väga oluline, et see, mida teeme, oleks kvaliteetne ja arusaadav kõikidele. Väline tagasiside on tähtsam, kui tahame tunnistada.

Tegutsegem koos, teeme ühiselt rohkem kui üksinda. Seni on see jäänud hüüdja hääleks kõrbes.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!