Lõimitud aine- ja võõrkeeleõpe: 1 + 1 on rohkem kui kaks

Mitmekeelsus on nüüdisaegses hariduselus loomulik nähtus nii Eestis kui ka mujal maailmas. Õppimine teises keeles ei ole enam erand, vaid normaalsus, mis on seotud igapäevaelu vajadustega. Mida kõrgemal tasemel õppija haridust omandab, seda vajalikum on oskus aru saada erialastest võõrkeelsetest tekstidest ning väljendada ennast võõrkeeles erialaga seotud teemadel. Selle oskuse arendamisega tuleb alustada võimalikult varakult, juba üldharidust omandades.

Mitmekeelsel haridusel on mitmekesised vormid ja teed, mida kujundab suur hulk faktoreid. Eestis on kõige rohkem tuntud LAK-õppe (lõimitud aine- ja keeleõppe) ja keelekümbluse mõisted ja neid kasutatakse tihti sünonüümidena, kuid rahvusvahelises keeleteadlaste kogukonnas eristuvad need tugevalt. Nimelt võib keelekümblus olla osaline, täielik või ka kahepoolne, kuid see on suunatud kõigepealt keeleõppele, mis seab endale ideaaliks „puhta“ sihtkeele omandamise emakeele rääkija tasemel. Eesti hariduselus seostatakse LAK-õpet ning keelekümblust enamasti keelepoliitilise instrumendiga, mis on põhjustatud riigi demograafilisest olukorrast ja ajaloost. Sellise instrumendi raames pakutakse haridusasutustes eestikeelset õpet vene emakeelega õppijatele. Kuid selline poliitiline käsitlemine peegeldab vaid üht arusaama mitmekeelsest haridusest, kitsendades selle rakendamist ja potentsiaali.

Mis on LAK-õpe?

Lõimitud aine- ja keeleõpe on üks meetoditest, mille puhul aine ja võõrkeele õppimine ja õpetamine toimub käsikäes ja teadmisi omandatakse ainekirjaoskuse arendamise kaudu. Seega ei tähenda teises keeles õppimine või õpetamine pelgalt aine sisu tõlkimist. Võgotski keeleomandamise teooriast lähtudes kujundab keel ka mõtlemist ja maailma mõistmist. LAK-õpe on dünaamiline keeleõppimise vorm, kus ainekirjaoskus eri keeltes ei pruugi dubleerida olemasolevaid oskusi emakeeles, vaid keeleõppijal kujunevad eri valdkondades keeleoskused, mis täiendavad üksteist. Näiteks võib ta ühes keeleruumis osata lugeda luuletusi ja teises keeles luua juturoboti programme. Seetõttu on laiahaardelisem käsitleda LAK-õpet kui mitmekeelsust ja mitmekultuurilisust toetavat meetodit.

Eestis on väga vähe uuritud võõrkeelset LAK-õpet, st aineõpet inglise, saksa, prantsuse või miks mitte ka vene keele kaasabil. On üksikuid uurimistöid õpetajate hoiakute, õppematerjalide ja muude ressursside kohta, millest nähtuvad paraku tihti negatiivsed aspektid: Eesti aineõpetajate tõrjuv hoiak LAK-õppe suhtes, sobiliku õppematerjali ning hindamismudeli puudumine, ebapiisav (täiendus)koolitus, vähene koostöökogemus, aga ka valmidus keele- ja aineõpetajate koostööks, töökoormuse olulise suurenemise pelgus.

Milles seisneb siis mitmekeelne haridus? Kuidas seda planeerida ja käivitada? Millised on tõhusad õpetamismeetodid? Millised on kitsaskohad ja komistuskivid? Need küsimused vajavad käsitlemist ja lahendamist, eriti kui nõustuda vajadusega vastata mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse väljakutsele. Nendele küsimustele üritame vastuseid leida Tallinna ülikooli võõrkeeledidaktikute töörühma poolt 2018. aasta sügisel algatatud projektis „Aine ja võõrkeele lõimitud õpetamine Eestis“.

Projekti eesmärk on analüüsida parimaid lõimitud aine- ja võõrkeeleõppe kogemusi, arendada LAK-õppe didaktikat ning pakkuda välja koolitusi LAK-õppe võimalustega tutvumiseks ning LAK-õppe moodulite väljatöötamiseks ja läbiviimiseks.

Projekti esimeses faasis kirjeldasime olemasolevaid praktikaid ja LAK-õppe temaatikaga seotud probleeme, samuti käsitlesime kriitiliselt erialast kirjandust. Rahvusvahelisel tasandil tehtud uurimistööde tulemused näitavad, et ühelt poolt suurendab LAK-õpe kognitiivset koormust, teisest küljest on see lähenemine aga eriti pikaajalises perspektiivis õppijale väga motiveeriv, kuna toetub tugevalt aktiivõppe meetoditele. LAK-õppe metoodilised võtted on kooskõlas Eestis kasutusele võetud muutunud õpikäsituse (MÕK) põhimõtetega. Fookusgrupi läbi viidud intervjuudes on Eesti LAK-õpetajad esile toonud, et LAK-õpe „annab õpilastele lisaväärtust, midagi tulevikuks“, „annab isegi keeleliselt nõrgematele õppijatele mõtestatud tegevust“, „äratab huvi“ ja „õpilased saavad suure eduelamuse“.

Kui õpetaks tandemis?

Projekti teises faasis kaasasime töörühma kolm võõrkeele- ja aineõpetajast koosnevat tandemit. Idee toetada LAK-õpetajaid koostöö kaudu tandemis tuli Vilniuse Goethe instituudi kaudu, kus selline formaat töötab edukalt juba aastaid. Eesti haridusasutustes on tandemis õpetamine esialgu uudne ja tõeline väljakutse. 2020. a kevadel töötasid kolme eesti kooli aine- ja võõrkeeleõpetajad välja LAK-õppe moodulid vabalt valitud teemade kohta. Võõrkeeltest olid esindatud inglise, saksa ja prantsuse keel ning ainetest bioloogia, muusika ja kunst. Moodulite katsetamine ei läinud küll kevadel koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu päris plaanipäraselt, kuid nii koostöö toimimise kui materjalide koostamise kohta oli võimalik saada olulisi andmeid ja teha järeldusi edaspidiseks. Katsetamisfaasis osalenud õpetajad hindasid saadud koostöökogemust ja nägid, et õpetajate koostöö kaudu on võimalik toetada ka õpilaste koostööd.

Saadud teadmiste põhjal on töörühmal nüüdseks valminud teenuspakett, millega alustame sel sügisel projekti kolmandat faasi. Selles soovime huvitatud õpetajatele pakkuda tuge LAK-õppe läbiviimisel oma koolis.

Koolituse käigus antakse ülevaade LAK-õppe teoreetilistest alustest ja meetoditest, materjalide väljatöötamisest ning koostöisest õpetamisest. Olulise osa koolitusest moodustab tegevusuuringu planeerimine, läbiviimine ja analüüs, samuti kaasame praktiseerivaid LAK-õpetajaid, kes tutvustavad oma kogemusi ja materjale, vastavad küsimustele ning annavad nõu LAK-õppe rakendamisel tekkivate probleemide lahendamiseks.

Koolituse maht on 3 EAP-d, millest kontaktõpe moodustab 32 tundi. Õppeprotsess koosneb kolmest osast: esimeses etapis tutvutakse LAK-õppe teoreetiliste alustega ja töötatakse tandemis välja LAK-õppe moodul. Teises etapis katsetatakse moodulit õppetöös, mille käigus nõustavad ülikooli didaktikud iga aine- ja võõrkeeleõpetaja paari individuaalselt. Kolmandas etapis analüüsitakse saadud LAK-õppe kogemust ja materjale. Valminud materjalid avalikustatakse e-õppe keskkonnas.

Ootame koolitusele LAK-õppest huvitatud aine- ja võõrkeeleõpetajate paare, kes plaanivad seda meetodit oma koolis rakendada. Koostöö aspekt on meile väga oluline, seega soovime, et leiaksite kolleegi, kellega soovite koostööd teha, juba enne koolitusele registreerumist.

Vahel võib 1 + 1 olla rohkem kui kaks, seda eelkõige koostööst tekkiva sünergia efektiivse rakendamise korral. Tulge koolitusele, otsime koos uusi lahendusi ja anname õpilastele hea hariduse kaudu paremad tulevikuväljavaated!

Koolitus algab 24. septembril ja kestab novembri lõpuni.

Rohkem infot koolituse kohta https://www.tlu.ee/koolitused/11-rohkem-kui-kaks-koostoo-volud-loimitud-aine-ja-voorkeeleoppes.

Tegevused on ellu viidud Euroopa sotsiaalfondi ning haridus- ja teadusministeeriumi toel projektist „Haridusuuenduse kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis“.