KOOLIVÕRK: Muudatused on vältimatud! Miks vajab Eesti koolivõrk kohendamist?

28. aug. 2020 - 3 kommentaari

Algab Õpetajate Lehe ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja HTM-i koostööprojekt „Koolivõrk“.

Õpetajate Lehes hakkab ilmuma üks kord kuus artiklite sari piirkondade kaupa koolivõrgu senistest arengutest ja tulevikuvisioonist, kus sõna saavad nii kohaliku kui ka keskvalitsuse eksperdid. Sarja eesmärk on tõsta omavalitsuste teadlikkust koolivõrgu ja haridusvaldkonna küsimustes ning suurendada koostööd koolivõrgu korrastamisel. Kogu sarja ilmumise vältel jõuab Õpetajate Leht 1729 kohaliku omavalitsuse volinikuni, sest just volikogude otsustest sõltub kohaliku koolivõrgu areng.



Robert Lippin.

Koolivõrgu korrastamise ajendid: õpilaste arv ja õppimisvõimalused

ROBERT LIPPIN, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler:

Haridusvõrgu korrastamine peab käima ühte jalga aja ja demograafiliste muudatustega. Seega puudutab teema rohkemal või vähemal määral kõiki omavalitsusi.

  • Majanduslik ja inimkapital koondub Eesti suurematesse linnadesse ja nende ümber, sest enamik töökohti asub suuremates linnades, ja maalt lahkumine, eriti noorema põlvkonna puhul, on muutunud tavaliseks.
  • Eestis on rahvastiku kahanemine haaranud ka maakonnakeskusi ning isegi tugevamaid regioonikeskusi.
  • Üha raskem on tagada elutähtsate teenuste võrdset kättesaadavust kogu riigis, sest ääremaade rahvastik väheneb ja vananeb ning endises mahus teenuseid paljudes kohtades enam ei vajata.

Need on vaid üksikud Eesti viimases inimarengu aruandes, 2019/2020, avaldatud järeldused, mis annavad selge noodi ka haridusvaldkonnas iga päev tegutsevatele ja seda juhtivatele inimestele: kui me soovime tagada kvaliteetse hariduse kättesaadavuse ja kestliku koolivõrgu kogu Eestis, on muudatused vältimatud.

Kuidas tagada kvaliteeti?

Haridusvõrgu korrastamine peab käima ühte jalga aja ja demograafiliste muudatustega. Korrastamist on vaja nii omavalitsustes, kus õppekohti on oluliselt enam kui õpilasi, kui ka seal, kus õppekohti tuleb juurde luua. Seega puudutab teema rohkemal või vähemal määral kõiki omavalitsusi.

Riigikontrolli auditist „Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest“ järeldub, et kolmandiku omavalitsuste hoonete pinnast moodustavad koolihooned. Nende ülalpidamiseks kulub valdadel ja linnadel kõige rohkem raha ja ka nende investeeringuvajadused on omavalitsuste hinnangul kõige suuremad.

81% hoonetest vajab omavalitsuste hinnangul täielikult ja 8% osaliselt viie aasta perspektiivis rekonstrueerimist ning nende korda tegemiseks kulub omavalitsuste arvates kokku 838 mln eurot.

Arvestades asjaoluga, et nii elanike kui õpilaste arv prognooside järgi valdavas osas Eestis kahaneb, teisalt olemasolevate koolihoonete investeeringuvajadusega, ei pääse me mööda otsustest, millistest hoonetest loobuda ja millised korda teha. Sest mida rohkem kulub raha hoonete ülalpidamisele, seda vähem jagub seda õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide jt oluliste töötajate palkadeks ja hariduse sisulise tegevuse rahastamiseks. Kui õpilaste arv kahaneb, kuid koolivõrk püsib muutumatu, on sageli võimatu tagada õpetajatele motiveerivat töötasu ning leida ja hoida kvalifitseeritud õpetajaid. Kui vajaliku ettevalmistusega õpetajat ei ole, langeb hariduse kvaliteet ja kannatab õpilane.

Usun, et kõik hariduse vallas tegutsevad inimesed soovivad, et iga õpilane saaks tugeva põhihariduse ja jätkaks õppimist järgmistel haridustasemetel; et kõik õpetajad oleksid kvalifitseeritud, noorte õpetajate järelkasv tagatud; et tegusad haridusasutuste juhid kujundaksid koolidest õppivad organisatsioonid, kus püsiv õpihimu on nii õpilastel, õpetajatel, lapsevanematel kui ka koolijuhil endal; et jaguks raha inimeste töö väärtustamiseks ning koolihoonete korda tegemiseks.

Riigi ja omavalitsuste koostöö

Käesolev koolivõrgu sari on neile, kes arvavad, et eelkirjeldatud soovi täitumine on võimalik. Riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös ca kümme aastat tagasi alanud haridusvõrgu ümberkujundamine on pikaajaline protsess, mis on praegu pigem algus- kui lõppjärgus.

On mõistetav, et omavalitsuste haldusreformi ettevalmistamise ja rakendamise käigus jäid suuremad muudatused koolivõrgus tegemata, sest aastal 2017 oli ühinemislepingutes valdavalt kirjas, et koolivõrku aastani 2021 ei muudeta. Seetõttu on äärmiselt oluline, et iga vald ja linn oleks läbi vaielnud ja otsustanud haridusvõrgu ümberkujundamise plaanid aastani 2035.

Põhikoolide, lasteaedade, huvikoolide, noortekeskuste, aga ka raamatukogude ja kultuurikeskuste koondumine ühes struktuuris tegutsevateks elukestva õppe- või hariduskeskuseks on väiksemates piirkondades avalike teenuste ellujäämise ja arendamise võimalus.

Tõsine väljakutse on omavalitsustes kolmanda kooliastmega (7.–9. kl) koolide võrgu kujundamine. Üle Eesti õpib ca 30% koolides selles kooliastmes alla kümne õpilase klassis, mis tähendab, et varem või hiljem tekib raskusi hariduse kvaliteedi hoidmisega. Samas ei ole kolmandas kooliastmes õppe korraldamine liitklassis õpilase huvidest lähtuvalt parim lahendus, kvalifitseeritud õpetajate nappus on suurim just väiksemates koolides, huvitegevuse võimalused on õpilaste vähesuse tõttu piiratud jne. Seetõttu on haridusvaldkonna arengukavas suundumuseks hoida võimalikult kodu lähedal lasteaia ja nooremate klassidega koole (õppekohti) ning kolmanda kooliastme õpilased koondada valla (linna) suurematesse keskustesse.

Tunnustust väärivad kõik omavalitsused, kes on pärast haldusreformi koostanud või koostamas koolivõrgu analüüse ja korrastamise kavu järgmiseks 10–15 aastaks. Neid, kellel vastavad plaanid otsustamiseks olemas, ei ole vähe. Aga napib neid, kes kavadest lähtuvalt on otsused juba langetanud.

Võimekate kohalike omavalitsuste haridusvõrgu plaanides arvestatakse riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ja haridusvaldkonna arengukava 2035 suundumusi. Nende koostamisse on andnud oma panuse ka omavalitsustegelased, koolijuhid, õpetajad ja õpilased. Koostöös suurtele väljakutsetele lahendusi leides on tulemused kindlasti paremad – kooskõla keskvalitsuse ja omavalitsuste haridusvõrgu kavades ja projektides on eeliseks uue perioodi euroraha taotlemisel.

Ka ministeerium pakub tuge omavalitsuste nõustamiseks haridusvõrgu plaanide ettevalmistamisel. Hea näide keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste koostööst on ühiselt kokku lepitud koolivõrguprogramm. Omavalitsused, kes on otsustanud nüüdisajastada koolimaju, arvestades, et õppureid ei ole nüüd ja tulevikus enam nii palju kui 15 aastat tagasi, on saanud riigilt investeeringuid 34 projekti elluviimiseks üle 100 miljoni euro ulatuses. Sellega nüüdisajastatakse ca 104 812 ruutmeetrit põhikoolide pinda, kusjuures moderniseeritud koolipind väheneb senisega võrreldes ca 91 000 ruutmeetri võrra. Rahastati projekte, kus arvestati kõige enam koolivõrgus kavandatavate muudatuste mõjuga (nt õppekohtade realistlik arv, pinna muutus õpilase kohta, ehitatav pind õpilase kohta, ülalpidamiskulude muutus, tuge vajavatele lastele sobiva õppekeskkonna loomine jms).

Paljud koolivõrgu programmist toetust saanud omavalitsused saavad algaval õppeaastal avada uksed täielikult rekonstrueeritud või uutes koolimajades Taeblas, Võhmas, Valgas, Järvakandis, Puhjas, Alatskivil, Tabiveres, Türil ja Tallinnas Tondil.

Tulemuslikud on olnud kohalike omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi kokkulepped vastutuse jagamisel ning riigigümnaasiumide rajamisel. Neile kokkulepetele tuginedes saab 2020/2021. õppeaastal õppida 16 riigigümnaasiumis.

Riigigümnaasiumide ehitus jätkub Saaremaal, Tabasalus, Paides ja Laagris. Projekteerimisel on Narva ja Tallinnas Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumid ning pärast arhitektuurikonkursse algavad Tõnismäe, Narva ja Rae riigigümnaasiumide projekteerimistööd. Aastaks 2023 on riigigümnaasiumide võrgustikus kokku 24 kooli, seega suureneb omavalitsustega kokku lepitud riigi vastutus keskhariduse tagamisel.

Haridusvaldkonna arengukava projekti üks suund on keskhariduse tasemel üld- ja kutsehariduse suurem lõimitus. Selle mõtte edasiarendamine on järgmise kümnendi üks suurimaid väljakutseid ja vajab katseprojekte edumeelsete omavalitsuste ja piirkondadega, kes on huvitatud õpilase huvidest lähtuva ühtse keskharidussüsteemi planeerimisest.

Maailmas palju tunnustust pälvinud Kanada haridusteadlane Michael Fullan on oma raamatus „Uudne arusaam haridusmuutustest“ rõhutanud, et haridusreformid on üle maailma vajalikud nähtused. Muudatuste juhtimise edukuses on oluline osalus, initsiatiiv ja motiveeritus. Eduks on vaja nii survet kui toetust. Survel on muutustes positiivne roll, kuigi tavapäraselt peame toetust heaks ja survet halvaks. Muutus leiab aset siis, kui surve tegudele tõukab. Surve ilma toetuseta viib vastupanu ja võõrandumiseni, toetus ilma surveta aga ressursside pillamiseni.

Haridusvõrgu kontekstis avaldab survet õpilaste muutuv arv. Ühine soov tagada parimad õppimisvõimalused on jõud, mis paneb tegutsema.

Omavalitsustel, kelle käes on valdav osa koolivõrgust, on vastutus võtta initsiatiiv otsuste tegemiseks haridusvõrgu kujundamisel. Koostöös riigi jt partneritega ning otsides toetuse ja surve tasakaalu, on võimalik haridusvõrku edukalt muuta.


Tiit Terik. Foto: Ilja Matusihis

Tiit Terik: „Oluline on teha õige otsus“

Küsitles HEIKI RAUDLA

Eesti linnade ja valdade liidu esimees Tiit Terik selgitab, et koolivõrgu korrastamise vajaduse tingivad demograafilised muudatused. „Seejuures on vaja tagada kvaliteetse hariduse – muutunud õpikäsituse rakendamine ja nüüdisaegse õpikeskkonna loomine – ühtlane kättesaadavus kogu Eestis,“ lisab ta.

Mis on Eesti kui terviku seisukohalt koolivõrgu korrastamise peamine eesmärk või võit: majanduslik efektiivsus, hariduse kvaliteet vm?

Aastaid kestnud madal sündimus on paratamatult kaasa toonud õpilaste arvu üldise languse. Kõige enam väheneb gümnaasiumiealiste õpilaste arv. Samuti on õpilaste arvu langusele mõju avaldanud inimeste ränne, suurematesse linnadesse ja maakonnakeskustesse elama suundumine. Näiteks Tartu- ja Harjumaal on õpilaste arv jätkuvalt kasvutrendis.

Varasemalt rajatud suurte koolihoonete ruumiplaneerimine on nüüdseks ajale jalgu jäänud, lisaks suured tegevus- ja majanduskulud ning väike energiatõhusus. Kodulähedased põhikoolid töötavad korrastatud energiasäästlikes koolimajades.

Kolmas faktor on muidugi õpetajate puudus. Ei ole saladus, et õpetajate keskmine vanus on tõusuteel, pedagoogid lähevad pensionile ning mõnede ainete õpetajaid ei jätku – see kõik võib mõjutada ka hariduse kvaliteeti. Õnneks on õpetajaamet üha populaarsem ja seda väärtustatakse aina enam.

Mille alusel me koolivõrku korrastame, nt mis kriteeriumide alusel kool suletakse või jäetakse alles?

Omavalitsused on autonoomsed, nad kavandavad arengukava, strateegiaid ja langetavad nende põhjal otsuseid, sealhulgas koolivõrgu suuruse osas, iseseisvalt. Haldusreformi käigus leppisid liitunud omavalitsused ühinemislepingus kokku ka koolivõrgu teemad, selles, et järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni aastal 2021 koolivõrgus muudatusi ei tehta.

Praegu on näha, et osa omavalitsusi on asunud vaagima, kavandama muudatusi ka koolivõrgu osas. Eespool nimetatud olud ja suundumused tingivad muudatuste vajaduse enamikus kohalikes omavalitsustes. Kriteeriumid omavalitsuste jaoks on olemas ja kättesaadavad, näiteks mitmesugused statistilised andmed, analüüsid, tegelik elu kohapeal. Hoopis raskem on otsuse langetamine. Need võivad olla seotud eri põhjustega.

Millega saab riik omavalitsusi võimestada?

Riigi roll koolivõrgu korrastamisel saab olla omavalitsuste nõustamine: mitmesugused andmebaasid, nt Haridussilm.ee, soovituste jagamine ja koostöö. Samuti on omavalitsustel võimalik kasutada toetusmeedet „Koolivõrgu programm“, mida rahastatakse ka Euroopa Liidu eelarvest – selle põhirõhk on üldhariduskoolide võrgu korrastamisel, et viia koolivõrk vastavusse demograafiliste muutustega ja tagada kvaliteetse hariduse ühtlane kättesaadavus kogu Eestis. „Koolivõrgu programm“ on investeeringute kava, millega suunatakse konsolideerimist raha kaudu. Riik suunab kohalikke omavalitsusi kui koolipidajaid koolivõrku oma otsustega optimeerima, pakkudes selleks finantsstiimuleid investeeringute võimaldamise kaudu.

Kuidas suhtute koolide ja koolimajade koondamisse ühise juhtimise alla teatud piirkonnas või mõne muu kriteeriumi alusel? St koole on mitu, aga juhtkond üks.

Ühise koolijuhtimise kogemusi meil on. Kõik sõltub kasutatavast juhtimismudelist, omavalitsuse ootustest ja kokkulepetest koolijuhiga. Samuti eeldab see tõhusat koostööd koolipersonali ja lapsevanematega. Eks sellegi juures mõjutab poliitilisi otsuseid tugevalt kogukonna tahe.

Teie hinnang koolivõrgu olukorrale praegu, 2020. a sügisel?

Tänu „Koolivõrgu programmile“ algab nii mõneski omavalitsuses õppetöö uutes koolihoonetes. Näiteks võib tuua Türi põhikooli.

Senised õppetunnid koolivõrgu korrastamisel … Mis on toimunud planeeritult, mis läinud n-ö isevoolu teed?

Senised õppetunnid on lähtunud meie põhiseadusest § 37, et riik ja kohalikud omavalitsused peavad üleval piisaval arvul koole. Enne koolivõrgu korrastamist kaasatakse eksperte väljastpoolt, kellel on eelnevalt kogemusi kohalike omavalitsuste nõustamisel koolivõrgu korrastamisel, ning seejärel korraldatakse avalikud arutelud. Enamik koolivõrgus toimuvaid muudatusi on seotud koolide ümberkorraldamise või liitmisega sooviga tagada õpetuse kvaliteet ja parim õpikeskkond.

„Koolivõrgu programmi“ rakendamiseks on eraldatud raha riigieelarvest. Mis selle rahaga tehtud on?

Valitsus on kinnitanud põhikoolivõrgu korrastamise meetme kahe vooru investeeringute kava, mille kogumaht on 100,8 miljonit eurot. Esimeses voorus toetas riik 22 kohaliku omavalitsuse projekti ja teises voorus 12 projekti.

Põhikooli meetme tulemusel on rekonstrueeritud näiteks Pärnu Vanalinna põhikool, Tartu Raatuse kooli õppehoone, Võru Kesklinna kool, Jõhvi vene põhikool, ajakohastatud Pärnu-Jaagupi põhikool, rekonstrueeritud Tallinna Pääsküla kool. Valmimas on Tartu Variku, Pärnu Tammsaare, Paide Hillar Hanssoo põhikool.

Algaval õppeaastal saavad lisaks kümme kooli alustada õppetööd nüüdisaegsetes tingimustes. Riigi toetusega renoveeriti või ehitati ümber Taebla kool, Võhma kool, Valga Priimetsa kool, Järvakandi kool, Puhja kool, Juhan Liivi nimeline Alatskivi kool, Haapsalu põhikool, Tabivere põhikool, Türi põhikool ja Tallinna Tondi põhikool.

Viimased toetust saavad koolid peaksid valmima aastaks 2022. Seega oleks nende plaanide realiseerudes võimalik „Koolivõrgu programmi“ toel täita üldhariduskoolide pinna nüüdisajastamise eesmärk. Nimetud põhikoolide taristu nüüdisajastamise meede on linnade ja valdade jaoks väga oluline ja toetab koolivõrgu korrastamist üle Eesti.

Kindlasti soovib Eesti linnade ja valdade liit 2021. aasta riigieelarve läbirääkimistel ning „Riigi eelarvestrateegia 2021–2024“ osas põhikoolide koolivõrgu kaasajastamise meetme jätkumist uuel Euroopa Liidu finantsperioodil 2021–2027.

Kas oleme olnud targad nn euroraha kasutamisel?

Senised õppetunnid on näidanud, et kohalikud omavalitsused on koolivõrgus toimuvaid muudatusi teinud väga kaalutletult ja volikogud on lähtunud koolide ümberkorraldamisel või liitmisel valdade ja linnade arengukavadest, eelarvestrateegiast ja ka kogukonna argumenteeritud seisukohtadest.


3 kommentaari teemale “KOOLIVÕRK: Muudatused on vältimatud! Miks vajab Eesti koolivõrk kohendamist?”

  1. […] ja Teadusministeerium saatis augusti kuu lõpus 1729 kohalikele omavalitsuse volinikule üle Eesti Õpetajate Lehe, milles propageeritakse koolivõrgu kokkutõmbamist. HTM-i eesmärk on väidetavalt tõsta […]

  2. Tudeng ütleb:

    Argument, et “mida rohkem kulub raha hoonete ülalpidamisele, seda vähem jagub seda õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide jt oluliste töötajate palkadeks ja hariduse sisulise tegevuse rahastamiseks” on naeruväärne. Selle asemel, et reasursse n-ö ühest potist teise tõsta, tuleks tegeleda küsimusega, kuidas haridusvaldkonda ressursse juurde saada. See on hulga keerulisem küsimus, kuid võtmetähtsusega. Olen täiesti nõus eelmise kommenteerijaga, et üksnes majanduslikest argumentidest lähtudes süvendame ääremaastumist ning pikas perspektiivis ei too see kasu kellelegi.

  3. Peep Leppik ütleb:

    Kolleegid (ja tudeng)!

    Küsimus haridusrahade kulutamisest nn betooni on Eestis siiski teisteski valdkondades tõsine – meil meeldib eputada kõige välisega… Kordan, kuis minu kolleegid (rikkalt) Saksamaalt meie uute koolimajade üle imestasid – kuidas teil lubatakse ehitada selliseid klaaspaleesid?

    Koolimaja on tõsise töö koht – see olgu lihtne, puhas ja otstarbekas. Meil on (moodsaid!) koolimaju, kus tõsist õppetööd on raske läbi viia, sest klaasseinte taga toimuv segab tähelepanu koondamist! Hakakem elama säästlikumalt (ja arukamalt)!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!