Õpilased ja profid võistlesid palkmaja tappe tehes

Palkmaja ehitajad ja selle ala õppurid kogunesid tänavu Hiiumaale Suuremõisa, et saare pärandkultuuri nädalal kümnendat korda oma ametioskustes mõõtu võtta. Eraldi võistlesid professionaalsed ehitajad ja Hiiumaa ametikooli (HAK) õpilased. Võistlused avas president Kersti Kaljulaid.

Sel aastal võistlesid omaette kategoorias esmakordselt ka kirvemehed, s.o käsitööpalkmaja ehitajad, kes tegid kogu töö elektrilisi seadmeid kasutamata. Selliselt läbi viidud kutsevõistlus pole ainus omataoline mitte ainult Eestis – seda ei korraldata kusagil mujal maailmas. Kirvega töötas neli meest, neist üks Norrast ja kaks HAK-i õppurit.

Õppima konkursi kaudu

HAK-i palkmajaehitaja juhtõpetaja, kutsevõistluste üks korraldajaid ja eestvedaja Andres Veel, kel on 5. taseme palkmajaehitaja kutse, hakkas seda eriala õpetama Hiiumaal kolme aasta eest. Üks lend on lõpetanud, teine lõpetamas, praegustele õppijatele lisaks võetakse augusti lõpus vastu veel ühe lennu jagu ja seejärel alustatakse vastuvõtuga üle aasta.

Erialale on olnud igal aastal konkurents. Kaheaastasele õppele võetakse vastu 14. Esimese aasta lõpuks on mõni lahkunud, õpetaja sõnul objektiivsetel põhjustel, mis seotud töö- või pereeluga.

„Kui 14 õppijast saab kahe aastaga rohkem kui kaheksa lõpetajat, on see väga hea tulemus,“ arvas Andres Veel. Palkmaja ehitajaks on üsna keeruline õppida – pole päheõppimist ega kontrolltöid, ei anta õpikuid ega muud kirjavara. Õppetöös keskendutakse praktikale ja kogu teooria omandatakse töö käigus. Iga teema kohta koostavad õppijad ise endale käsiraamatu, mis sisaldab muu hulgas tööprotsessi kajastavaid jooniseid, fotosid ja muud materjali. Õppekavas on CAD-joonestamine ja erialaga seotud lisatööd.

„See on päris mahukas töö õppija, aga ka juhendaja jaoks,“ tõdes Veel. Iga õpilase 60–100-leheküljeline käsiraamat tähendab õpetajale läbitöötamist, parandamist, soovituste jagamist. Sellise käsiraamatu koostamisele kulub hulk aega ka õppijal. Paljud ei oskagi algul arvestada aega, mida nõuab iseseisev töö. Sellepärastki kaob õpiajal mõni, kellele selline õpe käib üle jõu.

Praktiline õpe

Praktilise õppe alguses õpitakse käsitsema selliseid riistu nagu kirved, käsisaag, peitlid. „Nendeta ei saa,“ sõnas juhtõpetaja. Seejärel lisandub saega töö oskus. Kahe aastaga õpitakse selgeks palkmaja ehitamine, kuid koolist ei tule meistrit, rõhutas Veel. „Me võtame kõik etapid läbi, ja mitte soovitades linke, kust saab lugeda, et teha kontrolltööd.“

Ühe protsessi omandamine, näiteks sellise tapi tegemine, milles võisteldi, võib olla nädalapikkune töö. Juhtõpetaja sõnul tähendab selle käsiraamatus lahti kirjutamine, et töövõtted peavad selged olema. „Tagasisidestades näen, kuidas õppija on asjast aru saanud,“ rääkis Veel. Arusaamine kinnistatakse tegevusega.

Õppekavas just see, mida vaja

Puitmaja ehitaja õppekava on valminud koostöös Eesti puitmajaliidu ja selle valdkonna kodumaiste juhtivate ettevõtetega. „Õppekava sisaldab seda, mida täna ja homme on Eestis vaja ja mida vajab tööandja,“ ütles Veel, kel on üle kümne aasta palgitöö kogemust.

Eesti puitmajaliit on kaasatud kooli õppeprotsessi alates õpilaste vastuvõtust, kus komisjoni kuuluvad tippettevõtete esindajad. Vastuvõtukomisjonis on Veeli sõnul nii kogenud inimesed, et valiku tulemusena on saadud õiged õppijad. „Me proovime sisseastumisel selgeks teha tõenäosuse, et inimene, kelle õppima võtame, on tulevikus sel erialal töötegija kas ettevõttes või ettevõtjana,“ rääkis Veel. „Õpilaste vastuvõtmine on juba ka personali värbamine,“ tõdes ta. „Kas on nii sattunud või toimib süsteem nii hästi, aga meie õppijad on väga motiveeritud ja heade erialaste eeldustega.“ Vastuvõtul seatakse tingimuseks, et inimesel peab olema tahe seda tööd teha ja võimalik Hiiumaal õppimas käia.

Palkmaja ehitajaks pürgijad ei ole otse koolipingist tulnud, vaid on õpetaja sõnul juba isiksused, kel oma pere- ja tööelu. Paljud on tulnud ümber õppima, paljud on leidnud just selle eriala endale õige olevat.

„Asi on väga hästi tööle hakanud,“ hindas Veel oma eriala õpet. Esimene õppaasta kulgeb praktilise töö tähe all. Algul tehakse kõiki etappe käsitöö-, seejärel mootortööriistadega. Et õppijad suudaksid kõik protsessid läbi mõelda ja omandada nii jooniste kui käelise tegevuse kaudu. Nii on esimese kursuse õppurid praktikale minnes niisuguste oskustega, et nad teevad tööd ja saavad hakkama ning neid tahetakse ettevõtetesse. Juhtõpetaja sõnutsi on üsna tavaline, et helistatakse ja küsitakse, millal juba praktikale tullakse. Kui praktikakoha leidmisega pole muret, siis pigem on mureks, et see koht ei pruugi olla samas, kus mehe kodu, ja kodust ning perest tuleb kuu aega eemal olla. HAK-i puitmaja ehituse eriala lõpetanud on leidnud tööd Eestis palkmaja ehituse tippettevõtetes.

Võistlus aina täieneb

Võistluste üks korraldajaid, Eesti puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil rääkis, et nii suurt osalejate arvu pole varem olnud. Peakorraldaja tiitlit väärib tema meelest Andres Veel koos oma meeskonnaga, sest Hiiumaal tehti ära kogu ettevalmistus, näiteks kõik võistlusnurgad valmisid ametikooli õpilaste kätetööna.

Kivil rääkis, et aastatega on võistlus pidevalt täienenud. Algul osalesid vaid profid, kolme aasta eest lisandusid õpilased, nüüd kirvemehed. Need uuendused on tehtud pärast Hiiumaal palkmaja ehitaja õppekava avamist.

Võistlusi peeti esialgu Räpinas, mullu vabaõhumuuseumis. Suuremõisa valiti seekord sellepärast, et tunnustada ametikooli tublit tööd palkmajaehitaja kutsealal. Plaanis on jätkatagi kolmes kohas külakorda, sest sündmus äratab vaatajais huvi ka palkmajade ja nende ehitamise eriala vastu.

Andres Veel rääkis, et nii proffidele kui õpilastele pakub kutsevõistlus võimalust üksteist võrrelda, oskusi esile tuua. „Sel erialal on oma suhtumiselt töösse veidi teistsugused inimesed,“ arutles Veel. „Nad on valmis oma kursusevenna eest väljas olema, arvestavad üksteisega. Sellist juttu, et ei viitsi või kas ma pean seda tõesti tegema, nende suust ei kuule. Terve nädala võistluste ettevalmistamisel abiks olnud, organiseerimisel osalenud õpilastest ei küsinud keegi, miks nad peavad seda tegema.“

Kuus aastat tagasi Hiiumaa ametikooli tööle tulnud, õpetas Veel algul restauraatoreid, kelle seas oli ka põhikooli lõpetanuid. Ka nendega tuleb tegelda, arvas Veel, kuid ideaalseks peab ta täiskasvanud õppijad, kes tahavad õppida.

Õpetajad oma ala tipud

Sel populaarsel erialal pole HAK-il konkurenti, v.a Viljandi kultuuriakadeemia, kus rahvusliku ehituse eriala sisaldab palkehituse praktilist õpet. Hiiumaa ametikooli vilistlasi on läinud Viljandisse edasi õppima. „Mina, kolleeg Ivo Leiaru ja väga paljud, kes meil juhendamas käivad, on Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased,“ rääkis Veel, kes on Viljandis omandanud pärandtehnoloogia rakendusliku kõrghariduse ja kelle kitsam eriala on vahvärkehitus, mida ta õpetab nii Eestis kui Norras. Ivo Leiaru on tema sõnul oma praktilise kogemuse ja juhendajaoskustega maailma paremikku kuuluv erialaõpetaja. „Kõik, kes siin mehi õpetamas käivad, on praktikud ja oma ala tipud,“ lausus Veel, kes on puitmajaehitaja kutsestandardi töörühma ja sama eriala kutseeksami komisjoni liige.

X Palkmaja ehitajate kutsevõistlus

Võistlustöö – valikus neljast tüübist ühe nurgatapi valmistamine – oli proffidel ja õpilastel sama, kuid õppijatele anti töö valmistamiseks 80, proffidele 40 minutit. Käsitsitööks oli aega kolm tundi. Iga viga andis trahvisekundeid. Kokku osales 24 võistlejat, 12 proffi ja 12 õpilast.

Kutsevõistlust korraldavad Eesti puitmajaliit ja -klaster koos Lõuna-Eesti palkmajatootjate ja HAK-iga. Eesmärk on tutvustada palkmajaehitaja ametit ning väärtustada palkmajaehitust ja traditsioone. Võistlust varustab kvaliteetse puiduga RMK.

Tänavune võistlus augusti alguses toimus Hiiu kultuuri, saunu ja puitmaju tutvustava nädala raames. Õpilastest tuli võitjaks Märt Vahtramäe, proffidest kuuendat korda Veiko Palm, käsitööriistadega võistelnutest Märt Jallai HAK-ist.

Saega saab kunsti teha

Samal ajal, kui Suuremõisa lossi pargis võisteldi mootorsaagide ja kirvestega, tegutsesid teisel pool lossi vigursaagijad, nende seas ka üks naine, Maire Põldma.

„See oskus on häda pärast tulnud,“ ütles Põldma oma sae käsitsemise osavuse kohta. Kolinud aastaid tagasi viie lapsega Hiiumaale, tuli välja mõelda, millest elatuda. Hakkaski naine puukujusid tegema, ehkki varem oli vaid küttepuid saaginud.

Et puujupist kuju välja saagida, on vaja oskust selles midagi rohkemat näha. „Kui pakule otsa vaatad, pead selles kuju nägema, tihti see vaatab lausa vastu. See on nagu sünnitamine, et aitad kuju puu seest välja,“ rääkis Põldma, kes on vigursaaginud 22 aastat, kuid pole kokku lugenud, kui palju on selle aja jooksul kujusid puust välja võlunud. Tema taieseid on Hiiumaalt viidud Norrasse ja Inglismaale ning neid leidub koduaedades üle Eesti.