Pärandivaderite talgud kontaktõppena ja kontaktivabalt
Saaremaal on sirgumas pühendunud arhitektuuriajaloolane – Uku Vesberg Saaremaa ühisgümnaasiumi 3.a klassist inventeeris Kuressaares kaheksa akent.
Pärandivaderite algatus on alates 2015. aastast kooliõpilasi kutsunud üles kodukohas kultuuriloolistele paikadele vaderiks olema. Talgute korras pärandipaikade korrastamisel, hooldamisel ja tutvustamisel saavad lapsed ja noored aktiivselt käed külge panna ning õpivad kohalikku ajalugu vahetult, luues paigaga isiklikku sidet.
Sel kevadel kuulutasime koostöös Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskusega välja akende inventeerimise talgud „Mida aken peegeldab?“. Ettevõtmisel on kaks eesmärki. Esiteks õpivad lapsed oma kodukanti ja selle arhitektuuriloolist kujunemist tundma (neile teeb kogutud materjalist kokkuvõtte ajalooekspert). Talgute laiem siht on aga kooliõpilaste abiga koguda teavet akende kohta Eesti eri piirkondades. Kogutud pildimaterjali põhjal saame teada, millised aknatüübid on eri paikkondadele ja asumitele kõige iseloomulikumad. Samuti on eesmärk kõige väärtuslikumaid aknaid märgata ja jäädvustada.
Talguid saab vajadusel läbi viia kontaktivaba distantsõppe raames. Iga õpilane käib inventeerimisretkel üksi, seejärel liidetakse õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Esimesed tulemused olid põneval kombel oma aja nägu – koroonaviirusest tulenenud distantsõppe ajal ulatus „klassiruum“ Püha Miikaeli kooli 5.t klassis üle Eesti põhjast lõunasse ja läände. Õpilased pildistasid aknaid Tallinna vanalinnas, Peetri alevikus Harjumaal, aga ka väiksemates külades Viljandimaal ja Saaremaal, sest iga õpilane asus ise kohas.
Mõnest piirkonnast aga õnnestus kokku panna väga põhjalik uurimistöö. Tänavate kaupa on dokumenteeritud Tallinnas Kalamaja asumi mõned kvartalid, mida inventeerisid Kalamaja põhikooli 4.a ja 4.b klass. Kokku jäädvustati 146 hoone aknad (nendest 112 Kalamajas).
Saaremaa ühisgümnaasiumi 3.a klass inventeeris Kuressaares ja Saaremaa vallas 76 hoone aknad. Pooled aknad olid valimisse võetud muinsuskaitseameti Saaremaa nõuniku Keidi Saksi soovitusel, et talletada eri ajalookihistusi, ning teise poole valisid lapsed oma äranägemise järgi. Keidi Saks viis läbi ka virtuaalse ajalootunni. Esitluse slaididel olid õpilaste tehtud fotod, Keidi Saks paigutas need ajalisse ja stiililisse järjestusse ning avas nende põhjal linna ehituse kujunemise loo. Selline õpilaste ja eksperdi ühiselt kokku pandud ajalootund oli kindlasti väga meeldejääv ja lapsed oskavad edaspidi rohkem ajalugu märgata.
Oli ka koole, kes otsisid võimalusi, et pärandivaderite igal aastal korrastatud paigad tänavu unarusse ei jääks. Valgamaal Hargla pastoraadi ümbruses ja Lääne-Virumaal Kiltsi lossi pargis toimetasid õpilaste asemel 2+2-reeglit järgides koolitöötajad. Mai lõpus ja juunis, kui avanes võimalus taastada osaline kontaktõpe, toimusid ka väga väikeste meeskondadega korrastustalgud Jõgevamaal Esku-Kamari kooli ja Järvamaal Vodja kooli õpilastega. Valjala põhikooli 8. klassi õpilane Roomet Kaljuste valmistas juhendaja toel loovtööna vastupidava kaanega prügikasti Valjala vanale kalmistule.
Ootame uusi pärandivadereid nii heakorratalgutel kui akende inventeerimises kaasa lööma! Täpsemat infot leiab veebilehelt http://pärandivaderid.ee.
Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus.
Mida üldse tähendab sõna ’inventeerima’? Arvele võtma, loetlema. Mida tegi õpilane? Kus on see arve, kuhu ta võttis? Tegelikult ta kas kaardistas või tegi akende teemal uurimistöö.
Võõrsõnadega võiks ettevaatlikum olla. Need ei tähenda alati seda, mis esimese hooga tundub.