Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Spunk

Priit Põhjala.
2 minutit
373 vaatamist

Inglise keeles tähendab spunk vahvust, vaprust, südikust või särtsakust, harvem tuletaela või -hakatist, slängis vulgaarkeelendina ka spermat, seemnevedelikku. Eesti, rootsi ja paljudes teistes keeltes tekitab „spunk“ aga hoopis muid mõtteseoseid – seda mõistagi tänu Astrid Lindgrenile ja tema „Pipi Pikksukale“, mille ühes peatükis Pipi selle sõna leiutab, teadmata samas, mida see tähistada võiks. Nii asutaksegi sõnale sobivat tähistatavat otsima, leides lõpuks, et „spunk“ on väike ja roheline tiibadega putukas.

Eeskätt on „spunk“ aga jäänud just selliseks maruvahvaks sõnaks, mis ei tähenda mitte midagi või siis tähendab ükskõik mida; ta on ühtaegu tähendusetu ja kõiketähendav. Nõnda meenutab ta pisut Lewis Carrolli kuulsast nonsensspoeemist „Snargijaht“ pärit Snarki, kelle või mille tähendust on püütud ära mõistatada juba ligi poolteist sajandit. Autor ise vastanud pidevatele pärimistele, keda või mida Snark õieti tähendab, enamasti ikka ühtviisi: „Ma ei tea.“

Aga kust Lindgren sõna „spunk“ võttis? 1975. aasta „Sõnasõelast“ leiab Paul Ariste artikli „Uusi sõeliseid“ (taasavaldatud kogumikus „Sõnalaenulõbu“, Ilmamaa, 2010), kus keeleteadlane meenutab, et saatis 1971. aasta suvel Lindgrenile kirja just sellesama küsimusega. Mõned kuud hiljem tuli ka vastus, millest ilmnes, et „spunk“ on kirjaniku enda leiutis, puhtakujuline tehissõna, mida rootsi keeles varem ei eksisteerinud ja „mis võis seega tähendada täiesti ükskõik mida“. Inglise spunk’ist ja selle tähendustest polevat Lindgren oma sõna luues teadlik olnud.

Nagu paljudes teistes „Pipi Pikksuka“ tõlgetes, on sõna „spunk“ säilitatud ka ingliskeelses „Pipis“; selle lugejatele, kui pidada silmas sõna tähendust inglise slängis, võib see küllap palju nalja teha. Aga veel naljakam võib neil olla siis, kui nad sattuvad Taanis sööma kummikomme, millele tootjad on „Pipi Pikksukast“ inspireerituna andnud samuti nime Spunk.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Riigistamine gümnaasiumi ei päästa

Kui riik tahab gümnaasiumid enda kätte võtta, siis peab ta kõigepealt tõestama, et ta ei tule sinna ainult korda…

7 minutit

Olgu lõbus meie kool, olgu huvitavad meie tunnid, olgu motiveerivad me õpetajad!

Kunagi viiendikke õpetades tegin terve aasta üksnes n-ö huvitavaid tunde. Tulemus: aasta…

7 minutit

Filosoofiaõpingute vajalikkusest Eesti koolides

Kui soovime, et Eesti riik säiliks ja areneks, peab filosoofia olema haridussüsteemi osa, mitte marginaalne valikaine. Eesti…

5 minutit
Õpetajate Leht