Tallinna koolijuhid töötasid kolm kuud ettevõtetes

Edukates ettevõtetes kolmekuulisel praktikal olnud Tallinna koolijuhid kogesid seal paljut, mida saab kooliski kasutusele võtta.

Heateo haridusfond ja Tallinna haridusamet käivitasid veebruaris haridusjuhtide praktikaprogrammi, milles töötasid Tallinna kunstigümnaasiumi, Kuristiku gümnaasiumi, Mustamäe reaalgümnaasiumi, Nõmme põhikooli ja Südalinna kooli koolijuhid kolm kuud ettevõtetes Ericsson Eesti AS, Pipedrive, SEB, Swedbank ja TransferWise, et õppida lähedalt tundma eraettevõtluse töömeetodeid ja keskkonda.

TransferWise

TransferWise’is praktikal olnud Tallinna kunstigümnaasiumi direktori Mari-Liis Sultsi sõnul näitas seal oldud aeg talle veel kord, kui palju on koolijuhid sunnitud tegelema asjadega, mida võiks teha keegi teine. „Näiteks projektide kirjutamise ja sotsiaalmeedia haldamise jaoks on eraettevõttes tööl eraldi inimesed. Kui rääkisin TransferWise’is, et tegin neid töid kuni viimase ajani ise, imestati selle üle väga,“ rääkis Sults. Kindlasti ei tegele suuremates ettevõtetes juhatuse esimees sotsiaalmeediaga, vaid selleks on vähemalt eraldi inimene, kui mitte terve osakond.

Ericsson

Ericsson Eestis praktiseerinud Tallinna Kuristiku gümnaasiumi juht Raino Liblik ütles, et programm oli väga hea võimalus näha ettevõtte siseelu, sest haridusjuhtidel selliseid võimalusi palju pole. Liblik rõhutas, et kool on samasugune organisatsioon nagu iga teine. Ta on küll oma eripäradega, kuid konkureerib eraettevõtetega inimeste värbamisel, hoidmisel ja motiveerimisel. „Eraettevõttes on selle kõige jaoks terve eraldi osakond, koolis aga tegeleb sellega pahatihti ainult direktor, ja seda ka siis, kui aega on,“ nentis Liblik. „Praegu teeme kõike tööandja branding’usse puutuvat põlve otsas ise ja meie käed jäävad selle töö kvaliteetseks tegemiseks sageli lühikeseks. Ka Tallinna linn võiks ise rohkem panustada koolide maine tõstmisse.“

Nagu mitmetes erafirmades, nii võiks kasutada ka haridussüsteemis rotatsiooni haridusasutuste sees, leiab Liblik. Lähed koolijuhi kohalt mõneks aastaks näiteks mõnda teise haridusorganisatsiooni spetsialistiks, siis juhid jälle mõnda kooli, seejärel liigud süsteemis muule põnevale kohale. See annab võimaluse saada ülevaade kogu hariduselus toimuvast.

Swedbank

Swedbankis praktikal olnud Tallinna Nõmme põhikooli direktor Ardi Paul tõi esile, et eraettevõtetes on välja töötatud korralik väärtuspakkumiste süsteem. Lisaks preemiatele on pidevad arenguvestlused, mis hoiavad inimesed ärksatena, vajadusel psühholoogi nõustamine, sportimise toetamine, prillikompensatsioon. „Koolidel selliseid võimalusi paraku pole, tuleb hakkama saada sellega, mis eraldatakse,“ nentis Paul.

Paraku on koolidel kindel ja napp eelarve ning mänguruumi uute vajalike töökohtade loomiseks on vaid selle sees. Koolidel tuleb olla ise loominguline ning näha rohkem võimalusi, kuidas vastavalt muutuvatele vajadustele raha eelarve sees ümber mängida.

Ühised väärtused muutusid väärtuslikumaks

Koolijuhtidele avaldas muljet ühise väärtusruumi sihipärane loomine ettevõtetes. Sellest ajendatult kirjutas Mari-Liis Sults TransferWise’is praktikal olles koos oma mentoriga kooli põhiväärtused detailselt lahti ning tutvustas tulemust juba ka õpetajatele. Sügise poole kuulevad sellest õpilasedki.

„Minu jaoks ongi suurim muutus väärtuspõhise karjääritrepi loomine,“ ütles Sults. See tähendab, et kooli töötajad jaotuvad kategooriatesse, nagu algaja, praktiseerija, tegija, mentor. Kui tuua lihtne näide ajaplaneerimise kontekstis, siis algaja peab tähtaegadest kinni, praktiseerija paneb ise tähtaegu paika, tegija planeerib koostööd teiste õpetajatega ja mentor juba teiste koolide õpetajatega.

Eraettevõtete siseelu lähedalt nägemine lisas kindlust ka koolide sisemiste ressursside suuremaks väärtustamiseks ja paremaks ärakasutamiseks. „Nägin kolme kuu jooksul ainult üht väliskoolitajat, sest valdavalt tegid koolitusi oma inimesed,“ rääkis Mari-Liis Sults. „Meil on samuti koolides palju suurte teadmiste ja kogemustega väga professionaalseid töötajaid, aga koolitusi kipume ikka väljastpoolt tellima, kuigi meie enda inimesed võiksid sama hästi oma teadmisi jagada.“

Ardi Paul kirjeldas, et temal tekkis ettevõttes praktikal olles lõpuks juba tunne, et mida neist ühistest väärtustest kogu aeg nii palju rääkida on. „Jälle räägitakse üle ja antakse ruumidele nende väärtuste nimed ja veel kord räägitakse,“ kirjeldas Paul. „See võib tunduda ühel hetkel liialdusena, aga tulemus on see, et lõpuks kõik võtavadki need väärtused üle.“ Ta lisas, et ettevõtetes toimunud praktikaprogrammi läbinud koolijuhid võiksid ise koolisiseselt olla mentoriks, anda oma teadmisi ja kogemusi edasi.

Raino Liblik mõtles praktikal mitmed koolijuhina tehtavad sammud enda jaoks selgemaks. „Mõne nurga alt sain kindlust, et nii tulebki teha, mõne koha pealt sain juurde uut entusiasmi edasi pingutada ja mõne koha pealt jällegi sain aru, et seda ei pea nii väga fookuses hoidma,“ rääkis Liblik. „Päeva lõpuks on koolis väga palju asju, mida võiks teha, aga tuleb kainelt hinnata ressursse ja ka seda, kuidas sinu inimesed seda kõike vastu võtavad.“

Eriolukord kasvatas digitarkust

Praktikaprogrammi aeg kattus suures osas viirusepuhangust põhjustatud eriolukorraga. Raino Libliku sõnul oli põnev Ericssonis töötades jälgida, kuidas suurettevõte kriisiolukorras käitub, kuidas olukorda töötajatele kommunikeeritakse, milliseid samme astutakse. „Eks muidugi olin veidi mures oma kooli pärast, aga õnneks sain juba paar päeva enne eriolukorra kehtestamist aru, mis on tulemas, ja saime inimesi ette valmistada,“ meenutab Liblik. Ericssonis kui globaalses ettevõttes peeti juba ammu palju virtuaalseid koosolekuid ja kohtumisi, mistõttu ei olnud nende jaoks eriolukorras midagi erakordset.

Eriolukorra ajal muutusid paljud keskkonnad, mida koolis varem vähe kasutati, väga tavaliseks. Näiteks Opiq muutus juba n-ö liigagi tavaliseks ja uuendusmeelsemad õpetajad hakkasid ise ka muid võimalusi otsima ja välja töötama. „Suure sammu astusid edasi nii need õpetajad, kes olid juba varem tehnoloogiale avatud, kui ka need, kes seda veidi kartsid,“ kirjeldab Raino Liblik. „Kui nüüd sügisel ütleme, et teeme kaks päeva distantsõpet, siis pole see enam midagi erakordset ja kõik teavad, mida teha.“

Koos eriolukorraga läksid koolid üle distantsõppele, mis tagasi vaadates andis väga hea kogemuse nii õpetajatele kui lapsevanematele. „Mul on õpetajaid, kes pole kunagi olnud arvutikasutajad, ja nüüd näen, kuidas nende digivõimekus on hüppeliselt kasvanud,“ märgib Ardi Paul.

Koolijuhtide hinnangul ollakse nüüd valmis ka edaspidi distantsõppe tunde läbi viima, samuti on märgatavalt vähenenud õpetajate tehnoloogiapelgus. Selgus ka, et distanstõpe sobis osale lastele isegi paremini.

Tänu suuremale digivõimekusele on edaspidi lihtsam õpetajatele asendust organiseerida. Mari-Liis Sults märkis, et tema koolis on õpetajatele asendajat tihti vaja. „Ma ei keela õpetajatel käia reisidel või koolitustel. Nüüd on asenduste korraldamine lihtsam, sest õpetaja saab ära minnes ise eelnevalt tunnid ette valmistada,“ selgitas Sults.

Kokkuvõtvalt suurenes eriolukorra survel õpetajate paindlikkus ja avatus tehnoloogiliste lahenduste kasutamisele märgatavalt. Praktikaprogrammis osalemise kogemus kinnitas samuti, et kui koolitunde on võimalik teha distantsilt, siis saab ka koolijuht teha vajalikke töid kaugtööna.

Koolijuht koolist lahkuda ei taha

Seda tunnet, et äkki lähekski koolist ära mõnesse eraettevõttesse tööle, koolijuhtidel aga ei tekkinud, sest erialane kompetentsus on liiga teistsugune. „Ei ole ikka päris nii, et astud tänavalt sisse teise valdkonda ja hakkad seal kohe edukalt tegutsema,“ nendib Raino Liblik. „Praegu ei tekkinud tunnet, et tahaks hariduse valdkonnast saadud teadmisi ja kogemusi vahetada uute väljakutsete vastu.“

Libliku sõnul peab koolijuht leppima ka sellega, et ettevõttes on ta tavaline mutter. „Mis on hea, sest näed teist vaadet, samas antakse võib-olla lihtsamaid ülesandeid, millised delegeerid koolis ära,“ rääkis Liblik. „Aga eks iga kogemus rikastab ja lisab enesekindlust.“

Praktikale minek tekitas koolijuhtides alguses suuri kõhklusi, sest kes siis sel ajal kooli juhib. Tegelikkuses saadi delegeerimisega hästi hakkama ja kõik toimis. Mari-Liis Sults näiteks jagas oma ülesanded ära viie inimese vahel ja suuri probleeme ei tekkinud.

Praktikaprogrammi jätkumisele mõeldes soovitab Ardi Paul, et praktikabaasiks ei tohiks olla traditsioonilised ja konservatiivsed ettevõtted, sest uuemad organisatsioonid on tihti paindlikumad ja värskemate töövõtetega.

Kindlasti soovitavad koolijuhid ka teistel haridusinimestel võimaluse korral ettevõttes toimuvas praktikaprogrammis osaleda, sest uusi teadmisi ja kogemusi, mida on võimalik õpetaja või koolijuhi töös ära kasutada, saab igal juhul.

Mis on haridusjuhtide praktikaprogramm?

Heateo haridusfond ja Tallinna haridusamet käivitasid tänavu veebruaris haridusjuhtide praktikaprogrammi, mis andis koolijuhtidele võimaluse suunduda ettevõtetesse praktikale, et õppida edukate ettevõtete juhtimiskogemusest ja rakendada saadud teadmisi oma koolis. Programm on kaheosaline. Esmalt kolmekuuline juhtimispraktika tugeva mentorluskultuuriga organisatsioonis. Teises etapis naaseb haridusjuht kooli, kus jätkub ettevõttepoolne mentorlus.

Tegemist on esmakordse ning unikaalse projektiga, kus osalevad Tallinna kunstigümnaasiumi, Kuristiku gümnaasiumi, Mustamäe reaalgümnaasiumi, Nõmme põhikooli ja Südalinna kooli koolijuhid. Nende mentorid on tippjuhid ettevõtetest Ericsson Eesti AS, Pipedrive, SEB, Swedbank ja TransferWise. Programmis osalevad ettevõtted on valitud välja selle põhjal, kui tugev mentorlus- ja juhtimiskultuur seal on.

Programmi partneriks on konsultatsioonifirma Fontes PMP, kes selgitas välja haridusjuhtide juhiprofiilid ja pakub projekti jooksul tuge nii mentoritele kui ka koolijuhtidele.

Programmi eesmärk on pärast katseetapi lõppu programmi vastavalt kogemustele ja vajadustele täiendada ning arendada sellest laiemalt kättesaadav (praktika)mudel haridusjuhtidele. Tallinna haridusameti eesmärk on muuta programm pikaajaliseks strateegiliseks osaks haridusjuhtide arendamise protsessist.