Toredas koostöös sündinud näitused

Näitust „Minu lemmikraamatu tegelane“ saab Tartu Tammelinna raamatukogus vaadata suve lõpuni.

Tartu Tammelinna raamatukogu ja Tartu Maarjamõisa lasteaed on teinud koostööd 2004. aastast. Alates 2016. aastast oleme igal aastal korraldanud üle-eestilise laste omaloomingunäituse, kokku viis näitust.

Meie eesmärk ja soov neid omaloomingunäitusi tehes oli arendada laste oskust loovalt mõelda ja ennast väljendada, pakkuda neile võimalust näidata oma loomingut teistele ning saada ise esmaseid kunstielamusi. Oma töid on näitustele saatnud lapsed Eesti eri paigust. Piltidel on kujutatud kodukoha vaatamisväärsusi ja kauneid kohti, tantsu- ja laulupidu, fantaasiarikkaid mereseiklusi, iseenda huvitavaid tegemisi ning toredaid mänge sõprade seltsis.

Viis eriilmelist näitust

Iga näitus rääkis vastavalt valitud teemale oma loo. 2016. aasta näitus, kus osalesid Maarjamõisa lasteaia ja Sipsiku lasteaia lapsed, kandis nime „Meri“ ning oli pühendatud merele ja merekultuurile. Lapsed saatsid näitusele palju põnevaid mereteemalisi pilte, mille tegemisel oli kasutatud mitmesuguseid tehnikaid. Ühtlasi said nad lasteaias lõimitud tegevuste kaudu teada, kui oluline ja tähtis on meie rahva jaoks meri ning kuidas see mõjutab meie elu ja tegemisi. Suurte purjelaevade ja mereröövlite aeg on küll möödas, kuid laste töödes leidsid need teemad olulise koha.

2017. aasta näitus oli pühendatud laste- ja noortekultuuri aastale ning kandis nime „Mäng on väikese inimese töö“.

2018. aasta näitusega „Minu Eestimaa“ tähistasime Eesti sajandat sünnipäeva. Meeldiva üllatusena laekus tookord palju toredaid pilte Ida-Virumaalt. Väikese valiku saadetud töödest avaldas ka ajakiri Täheke.

2019. aastal aset leidnud juubelihõngulist laulu- ja tantsupidu tähistasime näitusega „Laulan-tantsin rõõmuga“. Väikesed kunstnikud väljendasid piltidel siirast vaimustust ja uhkust laulupeo üle. Piltidel rõõmustasid silma kaunites rahvariietes lauljad, tantsijad ja pillimehed. Tundus, nagu moodustuks kõigist näitusele üles pandud piltidest üks hiigelsuur, laululava kaare all seisev ühendkoor ning võimas laulukaja kaiguks üle kogu Eestimaa. Nii võimsalt olid lapsed kujutanud laulu- ja tantsupidu. Ka seekord ilmus valik töid ajakirjas Täheke.

Tänavu kutsusime koos Tartu Tammelinna raamatukoguga lasteaialapsi üle Eesti osalema näitusel „Minu lemmikraamatu tegelane“. Kuigi lasteaialaste raamatuvalikut suunavad eelkõige nende vanemad ja õpetajad, kujunevad igal lapsel siiski välja oma lemmikraamatud, mida ta soovib ikka ja uuesti kuulda või ise lugeda. Tahtsimegi teada saada, millised on laste lemmikraamatud ja kes on lemmiktegelased, keda nad piltidel kujutavad.

Lapsed joonistasid lemmiktegelasi

Näitusele laekus 185 tööd üle Eesti: Narvast, Sillamäelt, Kohtla-Järvelt, Pärnust, Tallinnast, Tartust ja mujalt. Tegelaskujudest oli ülekaalukalt kõige rohkem kujutatud Sipsikut, mida kindlasti mõjutas sel kevadel ekraanile jõudnud „Sipsiku“ film.

Piltidel võis näha Sipsikut koos Anu ja Mardiga, lisaks Lottet koos oma väikese õe Roosiga, Kakukest metsarajal veeremas, Punamütsikest haigele vanaemale külla minemas, uhket ja võimast Tulilindu, Pipi Pikksukka seiklemas koos Tommy ja Annikaga, sibulapoiss Cippollinot ja paljusid teisi vahvaid raamatutegelasi. Tundub, et vene ja eesti rahvusest laste lugemisvara on erinev. Kui vene laste piltidelt vaatavad vastu klassikaliste vene muinasjuttude kangelased, siis eesti lapsed on kujutanud rohkem tänapäeva kirjanike tegelasi. Samas on see tore, et on erinevusi. Tööde tegemiseks olid lapsed kasutanud ka erinevaid kunstivahendeid: akvarell-, näpu- ja guaššvärve, värvi- ja viltpliiatseid, 3D-pliiatseid.

Näitus „Minu lemmikraamatu tegelane“ on suve lõpuni vaatamiseks väljas Tartu linnaraamatukogu Tammelinna harukogus (Tartu, Suur kaar 56). Samuti on võimalik näitust vaadata arvuti vahendusel https://lastekunst.weebly.com.

Huvi raamatute vastu

Me kõik soovime, et lapsel kujuneks juba varakult huvi raamatute vastu. Sellele saavad kaasa aidata nii kodu, lasteaed kui ka raamatukogu, pakkudes lapsele juba maast madalast eakohast lugemisvara ning õpetades neid raamatuid väärtustama. Lugemishuvi saab eeskätt alguse kodust, kus lugemine ja raamatud on au sees, samuti lasteaiast, kus lastele lugusid ette loetakse ja loetu üle arutletakse. Heade raamatute seltsis veedetud aeg on väga väärtuslik – tuletagem meelde kasvõi Jüri Parijõe jutustust „Kui isa kinkis raamatuid“.

Et laps oleks uudishimulik ja teadmisjanuline, selles on kindlasti oluline osa hästi valitud raamatul. Lasteaiaõpetajad saavad lapsi lugema innustada, pakkudes neile mitmekesist ja huvitavat lugemisvara. Rühmadesse on loodud lugemispesad, kus lapsed saavad raamatuid rahulikult uudistada. Kui väikesi raamatuhuvilisi köidavad eeskätt pildid, siis suuremad tunnevad juba rohkem huvi loo enda vastu.

Suve hakul avati lugemispesa ka lasteaia õuealal asuvas rotundis. Kui mängimisest väsitakse või õues hakkab vihma tibutama, saab lipata raamatupessa. See on koht, kus lapsed saavad ise raamatud uudistada või kuulata, kui õpetaja neile ette loeb. Huvitav on hiljem koos õpetaja või kaaslastega loetu-kuuldu üle arutada ja jutustada. Toreda elamuse saab ka kuuldud jutu teemal pilte joonistades, meisterdades või voolides. Selleks on lugemispesas joonistamis- ja meisterdamistarbed.

Maarjamõisa lasteaia lugemispesades on kindla koha leidnud lasteaia direktori Kai Kensi kirjutatud kaks toredat lasteraamatut. Üks on „Lillede kuningriik. Peipsi nõid Laana“, mille õpetlikud lood pajatavad lille- ja loomahaldjadest, loodusega sõbraks saamisest ning sellest, kuidas teha vahet heal ja kurjal. Raamatus „Lasteaia linnalegendid ehk Mida on lastel õnnelikuks olemiseks vaja“ on kirjas tänapäeva muinasjutud, mida kuulates või ise lugedes saab teada asjadest, mida kõik, nii lapsed kui täiskasvanud peaksid teadma.

Raamatud on meie head kaaslased, sõbrad-nõuandjad. Tore, kui täiskasvanuna saame meenutada hetki lapsepõlvest, mis veetsime heade raamatute seltsis.

Kas tänapäeva lastel jääb nutiseadmete kõrvalt aega ka paberraamatute jaoks?

Elle Kasemets, Tartu Tammelinna raamatukoguhoidja:

Öeldakse, et tänapäeva lapsed ei armasta raamatuid ega taha lugeda. Vaidlen sellele vastu. Kes nii räägib, pole näinud, kui suure huviga lapsed raamatuid uurivad ja loevad. Minu kogemus näitab, et väga paljudele lastele meeldib endiselt lugeda ning Tammelinna raamatukogus käib lapsi, kes raamatuid laenutavad, üha rohkem.

Lugemisvara ja -vahendid seevastu on küll ajaga muutunud. E-lugerid, arvutid, audioraamatud jne on paberraamatud küll veidi tagaplaanile surunud, kuid unustatud need ei ole.

Tore, et on laienenud ka teemade valik. Lihtsa sisuga väikelasteraamatutele on lisandunud tõsiseid teemasid puudutavad lood, kus on juttu surmast, haigustest, narrimisest. Teejuhtideks raamatute juurde on tublid õpetajad lasteaedades ja koolides ning raamatukogutöötajad.

Tammelinna raamatukogu on Maarjamõisa lasteaiaga koostööd teinud juba kuusteist aastat ning muinasjutu- ja teemahommikud, samuti laste tööde näitused on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks.
Hommikused jututunnid ei toimu mitte ainult raamatukogus, vaid tihti ka lasteaias rühmades. Ikka selleks, et võimalikult palju lapsi raamatute juurde jõuaks.

On tore kui esimese klassi lapsed tulevad jututundi ja mitu neist teatab, et on koos lasteaiarühmaga juba palju kordi raamatukogus käinud. Kord tuli koos lapsega raamatukokku üks ema, kes rääkis, et laps nõuab: kogu pere peab raamatukokku minema. Seda pean suurimaks kiituseks. Just tänu lastele on ka paljud vanemad taasavastanud enda jaoks raamatukogu ja hakanud siit raamatuid laenutama.