Välistudengid hindavad Eestis õppimist kõrgelt ja jätavad aastas meie majandusse 35 miljonit eurot

Eelmisel õppeaastal räägiti palju välisüliõpilastest ja nendega seotud seadustest. Koroona eel läbi viidud maailma suurima rahvusvaheliste üliõpilaste rahuloluküsitluse International Student Barometer tulemused näitavad, et Eestis õppimisega oli rahul 88% välistudengitest. Rahvusvahelised tudengid on märk meie ülikoolide kvaliteedist, aga avaldavad selget mõju ka Eesti majandusele. Kuidas seda mõju täpsemalt lahti seletada?

Eestisse jõudnud välistudengid aitavad kaasa meie teaduse arengule ja toovad rahvusvahelise vaatenurga ülikoolide auditooriumitesse. Koduse rahvusvahelistumise kaudu aitavad nad ka Eesti tudengitel saada esimesed ettevalmistused globaalseks karjääriks. Eestis saadud kontaktid võivad anda panuse pikaajalistele tulevastele ettevõtlussidemetele, mida hiljem Eesti majanduse heaks rakendatakse.

Hea näitena võib tuua Tartu ülikooli vilistlase Carlos Paniagua, kelle loodud Eesti-USA idufirma Glia kaasas eelmisel aastal 20 miljoni dollari suuruse investeeringu. Guatemalast pärit vilistlase loodud ettevõttel on arenduskeskused Tallinnas ja Tartus.

Haridus ja välisüliõpilased kui ekspordiartikkel

Samas näevad kõrghariduse turunduses juba aastakümneid strateegilist tööd teinud riigid ka välistudengite puhul akadeemilisest elust väljapoole jäävaid kulusid, mis annavad panuse riigi majandusse. Arvestama peab sellegagi, et kõik välistudengid õpingute ajal töötada ei soovi ning osa neist plaanib nii või teisiti pärast õpingute lõppu koduriiki naasta või jätkata karjääri mõnes uues riigis.

Rahvusvaheline ettevõte Studyportals on oma uuringus välja toonud, et 2016. aastal välismaal õppivad 5,1 miljonit välistudengit on endaga kaasa toonud globaalse mõju 300 miljardi dollari ulatuses. Prantsusmaal arvutas Campus France 2014. aastal välja, et riik kulutab välistudengite vastuvõtule aastas 3 miljardit eurot ja tudengid jätavad Prantsusmaa majandusse 4,65 miljardit eurot. Eelarvesse on arvutatud nii toodete ja teenuste tarbimine, elamiskulud, õppemaksud ning näiteks ka riiki jõudmine Prantsuse lennuettevõttega.

London Economics (Ühendkuningriik) aga arvutas 2018. aastal välja, et välistudengite võõrustamine toob Ühendkuningriigi majandusele kümme korda suurema kasu, kui kulub ülalpidamisele. Analüüs keskendus enam kui 200 000 välistudengile, kes alustasid õpinguid 2015/2016. õppeaastal, ning arvesse võeti kogu majanduslikku mõju terve õpinguperioodi ulatuses.

2019. aasta seisuga oli haridussektor Austraalia suuruselt kolmas eksportija. Peale suure panuse riigi majandusse nähakse hariduse rahvusvahelistumises suurt rolli ka riiklike koostööprojektide algatamisel ja uute võrgustike loomisel. Just hariduse rahvusvahelistumine ja ülikoolide töö välistudengitega aitavad kaasa Austraalia ja ülejäänud maailma diplomaatiliste ning majandussuhete tugevdamisele.

Eestis õppivate välistudengite kulutused eluasemele ja elamisele

Koroona eel vastas globaalsele küsitlusele International Student Barometer (ISB) 1982 Eestis õppivat välistudengit, üle maailma aga ligi 180 000 tudengit enam kui 200 ülikoolist ning 19 riigist. Saime teada, et 88,2% välistudengitest on Eestis saadava õpikogemusega rahul. Globaalsel tasandil (võrdlesime ennast nii maailma 1000 parima ülikooliga kui ka 30 maailma saja parima sekka kuuluva ülikooliga, nagu Oxford, Cambridge, Leiden ja Monash) on välistudengite rahulolu keskmine 88%. Aga uurisime ka majanduslikku mõju ning välistudengite kulutusi.

Keskmiselt kulutab Eestis õppiv välistudeng eluasemele 250 eurot kuus. Enam kui 60% Eestis õppivatest välisüliõpilastest kulutab eluasemele vähemalt 200 eurot kuus. Iga kolmas Eestis õppiv välistudeng kulutab vähemalt 300 ja iga viies vähemalt 400 eurot kuus.

Vähemalt 200 eurot kulutab eluasemele lausa 83% Erasmus+ vahetustudengitest. Küllaltki konservatiivsed arvutused lubavad eeldada, et keskmiselt kulutab Eestis õppiv välistudeng eluasemele umbes 250 eurot kuus. Kulud eluasemele pealinnast väljaspool (välistudengeid õpib ka Tartus, Viljandis, Pärnus, Narvas) on väiksemad kui Tallinnas, ning samuti on Erasmus+ vahetustudengite kulud eluasemele keskmiselt pisut suuremad kui tasemeõppe tudengitel.

2019/2020. õppeaastal õppis Eestis enam kui 5000 tasemeõppe tudengit ning koos Erasmus+ ja teiste mobiilsusprogrammidega ligi 7000 välistudengit. Arvestades asjaolu, et mõnisada EBS-i ja Tallinna ülikooli tudengit õppis ülikoolide Helsingi filiaalides ja osa vahetustudengitest veetis Eestis ühe semestri, võib eeldada, et välistudengite kulutused majutusele on Eestis vähemalt 15 miljonit eurot aastas (10 kuu jooksul).

Keskmiselt kulutab välistudeng igapäevategevustele (toitlustus, siseturism jne) umbes 300 eurot kuus. Ligi veerandi (23%) välistudengite kulud on enam kui 400 eurot kuus. Enam kui 500 eurot läheb elamiskuludeks 9%-l välistudengitest.

Sarnased arvutused, nagu ka eluaseme puhul, lubavad eeldada, et 2019/2020. õppeaastal oleks välistudengite elamiskulud aastas vähemalt 18 miljonit eurot.

Välistudengeid külastavad lähedased

ISB uuris ka seda, kas välistudengid on vastu võtnud väljastpoolt Eestit tulnud külalisi, nagu näiteks sõbrad või perekond.

Detsembri seisuga ütles 33% vastanutest, et pole kedagi Eestis võõrustanud. ISB andmed näitavad, et neist 60% oli esimese aasta üliõpilased. Tulemus võib viidata sellele, et küsitlusele vastamise hetkel olid nad Eestis viibinud kõigest kolm kuud. 24% vastanutest on võõrustanud külalist või külalisi ühe korra. 36% vastanutest on öelnud, et on teinud seda mõne korra, ning 6% võõrustab külalisi regulaarselt.

Kuna küsimus ei täpsustanud külaliste hulka ega Eestis viibimise kestust, teeme majandusliku mõju osas jällegi konservatiivsed arvutused. Välistudengi külaline veedab siin tõenäoliselt ühe öö, kuid suure tõenäosusega isegi rohkem. Keskmine välisturist teeb tavaliselt enamiku kulutustest ostudele, majutusele ja toitlustusele ning kulutab EAS-i Eesti turismi statistika andmetel Eestis 300 eurot. Eeldada võib ka seda, et välistudengit võivad külastada korraga vanemad või pika nädalavahetuse raames terve perekond. Seega on 67% välistudengitest võõrustanud välismaalt tulnud külalist vähemalt korra ja enamikul võõrustajatest on käinud külalisi rohkem kui ühe korra. Võttes jällegi arvesse kõige tagasihoidlikumad arvutused (välistudengitel on korraga külas üks külastaja, ühe külastusega üks ööbimine, keskmine tarbimine), võib väita, et välistudengite külastajate kulud ühe õppeaasta peale algavad Eestis vähemalt 2 miljonist eurost.

Välistudengite majanduslik mõju

Välistudengite enda (majutus, igapäevased elamiskulud) ja nende külaliste tehtud kulutused ulatusid umbes 35 miljoni euroni aastas. Selles arvutuses ei sisaldu Eestisse jõudmise ning Eestist lahkumise transpordikulud ega välistudengite panus Eesti tööjõuturule.

Ärgem unustagem, et enamik Eestis õppivatest välistudengitest maksab õppemaksu. Kõrgkooliti on välisüliõpilaste õppemaksud üsna erinevad ja kõiguvad 1000 – 12 000 euroni.

Eestis õppivate välistudengite majandusmõju ja puhastulu hindamiseks on välistudengite eluaseme- ja elamiskulud, Eesti tööturul osalevate välistudengite tulu- ja sotsiaalmaksud, välistudengite lähedaste ja perekonna külastused Eestisse ning nende makstavad õppemaksud vaid baastase, millest välisüliõpilaste majanduslikku kasutegurit edasi mõõta.

Eestis lõpetanud välistudengite töötamine Eestis või Eesti ettevõtte heaks mujal maailmas on juba teemad, mille kasu saaks mõõta ettevõtted.

Pandeemia mõju haridusvaldkonna rahvusvahelistumisele mõõdetakse kõikjal üle maailma. Meeldetuletuseks ja lõpetuseks olgu öeldud, et tasemeõppe välistudengite arv viimase kümne aasta jooksul on Eestis enam kui viiekordistunud. Jääb üle vaid loota, et uus algav õppeaasta saab niivõrd hea alguse, kui see on võimalik, ning et Eesti jääb välistudengitele atraktiivseks sihtriigiks.

Uuringust pikemalt:

https://archimedes.ee/wp-content/uploads/2020/06/International-Student-Barometer-2019.-Välisüliõpilased-Eestis-ja-maailmas.pdf

International Student Barometer™ 2019. a sügis

• Maailma suurim välistudengite küsitlus – läbiviija I-Graduate.
• Vastanuid 179 950 kodumaalt väljaspool õppivat üliõpilast.
• Hinnanguid andsid 19 riigi ülikoolides õppivad välistudengid.
• Laiast maailmast USA, Austraalia, Kanada, Hiina, Hongkong,
• Malaisia, Uus-Meremaa, Mauritius, Singapur, Tai.
• Euroopast Eesti, Soome, Saksamaa, Ühendkuningriik, Iirimaa, Läti, Itaalia, Holland, Rootsi.

20 fakti välistudengitest

1. 88,2% välistudengitest on Eestis saadava õpikogemusega rahul. Globaalsel tasandil on välistudengite rahulolu keskmine 88%.
2. Välistudengite jaoks oli kõige olulisem faktor Eestisse tulekul mõju tuleviku karjäärile, mida pidas oluliseks 95% vastanutest. Sellele järgnevad konkreetne õppekava ja õppimiskulud (mõlemad 93%).
3. Eestis õppivate välistudengite rahulolu sihtriiki saabumisega seotud teenuste ja tegevustega on 91% (vs. globaalne 89% vs. Euroopa 87%), õpingutega 86% (vs. globaalne 87% vs. Euroopa 85%), eluoluga 88% (vs. globaalne 87% vs. Euroopa 84%), kõrgkoolide tugistruktuuridega 88% (vs. globaalne 89% vs. Euroopa 86%). Seda saab pidada heaks tulemuseks, arvestades, et 40% kõigist osalenud ülikoolidest on Times Higher Educationi (THE) või Quacquarelli Symondsi (QS) edetabelites kõigist Eesti ülikoolidest kõrgematel positsioonidel (ehk maailma 300 parima seas).
4. Selgelt joonistub välja, et Eestis õppivatele kolmandate riikide tudengitele on kõik tähtsamad õppima minekut mõjutavad faktorid (mõju tulevasele karjäärile, kõrgkooli maine, konkreetne õppekava, Eesti hariduse maine, teaduse kvaliteet, teenimisvõimalused vilistlasena, võimalused õpingute ajal töötada, turvalisus, elamiskulud, töötamine sihtriigis vilistlasena) olulisemad kui Euroopa tudengitele.
5. Tõeliselt märkimisväärne vahe (pea 50%) tekib Eestisse saabunud välistudengite puhul just küsimuses, kui oluline on sihtriiki õppima mineku puhul võimalus ka sihtriigis vilistlasena töötada (Euroopa tudengitest pidas seda oluliseks 33%, kolmandate riikide tudengitest 81%). Võimalust õpingute ajal töötada peab tuleviku õpingute otsuse tegemisel maailma mastaabis oluliseks 74% tudengitest, Eestis 75% tudengitest. Eestis õppivatest välistudengitest peab õpingute ajal töötamist oluliseks 29% Erasmus+ vahetustudengitest ning 78% kraadiõppe tudengitest.
6. Töötamine sihtriigis on kraadiõppe tudengitele oluline argument tulevase sihtkoha valikul. Ka globaalsed näitajad on sarnased. Kui Eestisse saabunud välistudengitest peab võimalust sihtriigis õpingutejärgselt töötada oluliseks 73% tudengitest (kraadiõppe tudengite keskmist viivad just alla Euroopa ja Erasmus+ vahetustudengid), siis globaalses võrdluses peab seda oluliseks 77% kõigis maailma ülikoolides õppivatest tudengitest.
7. Eesti näitab globaalsest keskmisest paremaid tulemusi mitmetes kategooriates, nagu selge hindamissüsteem (Eesti 90% vs. globaalne 89%), tagasiside tulemuslikkusele (Eesti 86% vs. globaalne 85%), laborid (Eesti 94% vs. globaalne 92%) ning auditooriumide ja klassiruumide suurus (Eesti 93% vs. globaalne 89%).
8. Eesti kõrgkoolid teevad välistudengite heaks kõrgel tasemel kommunikatsioonitegevusi (rahulolu kategoorias „Saabumiseelne info“ Eestil 91% vs. globaalne 87%) ning väga rahul ollakse ka kõrgkoolide rahvusvaheliste suhete eest vastutavate üksuste ja töötajatega (rahulolu kategoorias „Rahvusvaheliste suhete osakond“ Eestil 96% vs. globaalne 92%).
9. Maha jääme maailma keskmisest kõige enam küsimustes „Töökogemus“, „Karjäärinõustamine“ ning „Konkurentsivõime tööturul“. Konkurentsivõime huvides on need olulised valdkonnad parenduseks, kuna „Mõju tuleviku karjäärile“ on peamine faktor välistudengite Eestisse tulekul.
10. Välistudengite rahulolu meie õppejõudude kogemuste ja ekspertiisiga (ingl expert lecturers) on väga kõrge ‒ 92,2%, kuid rahulolu nende õpetamisega (ingl good teachers) on 81,2%. Üle 80% rahulolu on kõrge kvaliteedi näitaja, kuid enam kui 10% rahulolu kõikumine näitab, et hinnatakse kõrgelt meie välistudengeid õpetavate õppejõudude akadeemilist taset ja professionaalsust, aga arenguruumi on pedagoogilises osas.
11. Ühe probleemina tuleb välja tuua välistudengite vähest kontakti kohalike üliõpilastega (Eestis õppivate välistudengite rahulolu 56%, globaalne 73%, Euroopa 64%) ning rahulolu kõrgkoolipoolse ettevalmistusega tulevikuks. Kõigest 61% viimase aasta õppijatest vastas, et õpikogemus on teda valmistanud hästi ette tulevikueesmärkide saavutamiseks. Globaalsest keskmisest jäävad meie kõrgkoolid alla pea 5% ulatuses (Eesti 61% vs. globaalne 66%).
12. Eesti on maailma keskmisest tasemest oluliselt üle küsimustes „Majutuse leidmine“ (Eesti 72% vs. globaalne 51%), „Majutuse hinnatase“ (Eesti 73% vs. globaalne 59%) ning „Elamiskulud“ (Eesti 87% vs. globaalne 67%).
13. 82% Eestis õppivatest välistudengitest soovitaks Eestis õppimist, 14% jääb neutraalseks ning 4% ei soovita.
14. Kõige tugevamat mõju Eestis õppivatele välistudengitele avaldavad otsuse tegemise protsessis kõrgkooli veebileht, sõbrad ja juba Eesti kõrgkoolis õppivad tudengid. Globaalsel tasandil on esikolmikus kõrgkooli veebileht, haridusagendid ja -konsultandid ning seejärel sõbrad.
15. Kõrgkoolidele võib üle kanduda välistudengite rahuolu või rahulolematus ka küsimustes, mida kõrgkoolid ise mõjutada ei saa. Viisaprotsess enne riiki saabumist, võimalused õpingute ajal töötada ning ligipääs tööturule juba õpingutejärgselt vilistlasena on vaid mõned ISB 2019 näited.
16. Keskmiselt kulutab Eestis õppiv välistudeng eluasemele umbes 250 eurot kuus. Enam kui 60% Eestis õppivatest välisüliõpilastest kulutab eluasemele vähemalt 200 eurot kuus. Iga kolmas Eestis õppiv välistudeng kulutab vähemalt 300 ning iga viies vähemalt 400 eurot kuus. Eestis õppivate välistudengite kulutused eluasemele terve õppeaasta jooksul algavad 15 miljonist eurost.
17. Keskmiselt kulutab välistudeng igapäevategevustele (toitlustus, siseturism jne) umbes 300 eurot kuus. 47% välistudengitest kulutab vähemalt 300 eurot kuus ning ligi veerandi (23%) välistudengite kulud on enam kui 400 eurot kuus. Enam kui 500 eurot elamiskuludeks kulutavaid tudengeid on 9% kõigist välistudengitest. Välistudengite kulutused igapäevategevustele õppeaasta jooksul kokku algavad 18 miljonist eurost.
18. 67% välistudengitest on võõrustanud välismaalt tulnud külalist vähemalt korra. Enamikul välistudengitest võõrustajatest on käinud külalisi rohkem kui ühe korra. Turismistatistikal põhinevate (keskmine välisturist kulutab Eestis 300 eurot) ja tagasihoidlike arvutuste järgi võib väita, et välistudengite külastajate kulud ühe õppeaasta peale algavad Eestis vähemalt 2 miljonist eurost.
19. Kõigi välistudengite (nii kraadiõpe kui vahetustudengid) enda (majutus, igapäevased elamiskulud) ning nende külaliste tehtud kulutused ulatuvad umbes 35 miljoni euroni aastas. Selles arvutuses ei sisaldu Eestisse jõudmise ning Eestist lahkumise transpordikulud.
20. Välistudengid on oluline märk kvaliteetsest haridusest − nad aitavad kaasa nii haridus- ja teaduskvaliteedi arengule kui ka kohalike üliõpilaste globaalsete oskuste arendamisele. Välistudengite panus kaalub kindlasti üles Eesti riigi välistudengite õpetamiseks kuluvad investeeringud. Eestis õppivate välistudengite majandusmõju ja puhastulu hindamiseks on välistudengite eluaseme- ja elamiskulud, Eesti tööturul osalevate välistudengite tulu- ja sotsiaalmaksud, välistudengite lähedaste ja perekonna külastused Eestisse ning nende makstavad õppemaksud vaid baastase, mis Eesti majandusse panuse annab.