Edumuse õpetajate eelkoolitus Tallinnas
27.‒29. augustini läbis Edumuse teine lend alustavate õpetajate eelkoolituse, kus tutvuti nüüdisaegse õpikäsituse ja õppetöö planeerimise meetoditega.
Kokku said erialaspetsialistid väga erinevatest valdkondadest, kes on innukalt valmis arendama nii oma õpilasi kui ka ise arenema. Eelkoolituselt said nad kaasa korraliku meetodite tööriistakasti, et osata oma õppetegevust läbi viia nii, et see oleks huvitav ja tulemuslik. Edumuse koolituse eripära on see, et räägitakse sellest, mida tehakse, ja tehakse seda, millest on räägitud. Kui räägime aktiivsest õppimisest, siis teeme seda ka ise aktiivõppena, selgitades samas, mille abil me aktiivse osalemiseni jõudsime.
Alljärgnevalt mõned lähemad kommentaarid Edumuse eelkoolitusel osalenutelt.
Koidu Tani-Jürisoo, Avatud Meele Instituudi eestvedaja, koolitaja ja superviisor:
„Oleme õpetajaid koolitanud üle 25 aasta. Koostöös SA-ga Noored Kooli, ülikoolide ja MTÜ-ga Alustavat Õpetajat Toetav Kool oleme viinud läbi nii alustavate õpetajate kui nende mentorite ja juhendajate väljaõppeid. Just selle kogemuse põhjal valisime välja Edumuse aastase koolituse tuuma ning kõige olulisemad koostisosad. Kõik koolitajad on pikaajalised tegevõpetajad ning alustavate õpetajate juhendamise ja superviseerimise taustaga.
Töötasime eelkoolituse ajal kolme põhiprotsessiga, mida õpetaja koolis juhib: õpiprotsess, grupiprotsess ja isikliku arengu protsess. Esimesel päeval tegime sissevaate nüüdisaegsesse õpikäsitusse ja õpiteooriatesse ning vaatasime, kuidas see kõik tänapäeval rakendub. Teisel päeval oli fookuses klassi kui grupi juhtimine, õpilaste käitumise juhtimine grupi eri arengufaaside kaudu. Kuna tõhusad õpetajad on väga teadlikud esimeste tundide, päevade ja nädalate mõjust, oli põhitähelepanu õppeaasta alguse klassikokkulepete tegemisel, eesmärgistamisel ja õpilastele vastutuse võtmise üleandmisel. Harjutasime pisut ka suhtlemisoskusi, mis õpetajaid hea alguse tegemisel aitavad. Kolmas päev oli pühendatud isiksusliku arengu protsessile. Süvenesime tänapäevastesse motivatsiooniteooriatesse ja nende rakendamisesse ning vaatasime üle alustava õpetaja esimese tööaasta tõenäolise arengukõvera. Ikka selleks, et kooli minevad õpetajad teaksid, milleks valmis olla.
Tegime ühe näidistunni, reflekteerisime seda õppija seisukohast ja õpetasime tunni kavandamist. Õhtuti kohtusid Edumuse õpetajad kogenud tegevõpetajate ja „Noored kooli“ õpetajatega, et saada vahetuid kogemusi ja ammutada inspiratsiooni.
Alguses olin ka ise eelkoolituse lühiduse osas skeptiline – kolm koolituspäeva ei ole muidugi võrreldav õpetajakoolitusega, kuid võib olla väga hea start, kust edasi minna. Lisaks on Edumuse õpetajatele tagatud jätkukoolitus, supervisioon, piirkondlike gruppide tegevus ja Edumuse kogukonna järjepidev tugi.
Olen ka ise omal ajal alustanud õpetamist ilma õpetajahariduseta. Leian, et kõige parem ongi õppida tegevuse ja praktika kaudu, samal ajal end pidevalt täiendades, sest ette valmis õppida ei saa. Tõeline huvi ja valmidus õppida tekib siis, kui sa juba teed midagi, kus sul õpitavat vaja läheb.
Riiklikes õppekavades on eesmärk tuua igast valdkonnast elukogemusi, tegevusi ja inimesi kooli. Edumus ei vastandu nüüdisaegsele koolisüsteemile, vaid soovib tuua koolidesse lisaks värskeid inimesi, et lõimida haridust rohkem igapäevaeluga. Edumuse õpetaja õpetab koolis ühe aasta ühte (soovitavalt valik-)ainet umbes üks tund nädalas. Mul on hea meel, et Eesti ühiskonnas hakkab õpetaja roll muutuma ning paljud koolid on avatud uuele.“
MIKS TULID EDUMUSEGA ÕPETAMA?
Vahur Luts, Gaia kool, füüsika 8. klassile:
„Põhjuseid on mitu. Üks on teadmine, et füüsikaõpetajaid on vaja ja teen sellega palju head. Usun, et kasvav põlvkond peab saama reaalainetes hea ettevalmistuse. See on ka ühiskonnale tervikuna kasulik. Teiseks avab see kogemus mulle minu muus kutsetegevuses uusi vaateid, kuna olen tegev õppekirjanduse kirjastuses Skriibus. Mind huvitab, kuidas õpikute ja töövihikutega tegelikult tööd tehakse. Lisaks loodan, et õpetamine hakkab mulle meeldima.“
Pille Jostov, Tamsalu gümnaasium, gümnaasiumiosa valikkursus „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond“:
„Olen juba mõned aastad mõtisklenud õpetaja töö tähtsuse, piiramatute arenguvõimaluste ja mõju üle õpilastele. See tundub väga põnev ja lõputut arengut pakkuv roll ning Edumuse programmis on mul võimalik see roll ära proovida oma põhitöökohast loobumata. Olen õppinud keskkonnatehnoloogiat, töötan valitud erialal ja selle kursuse andmine oli erialalähedane valik.“
Merle Luhaäär, Maardu gümnaasium, 7. klassi kunstiõpetus:
haridus: EKA magister (kunstiteadus ja visuaalkultuur), Royal College of Art magister (vabad kunstid: graafika):
„Olin tänu viirusepuhangule parasjagu Eestis ja nägin sotsiaalmeedias Edumuse kuulutust. Impulsiivselt mõtlesin, et see on just täpselt see, mida võiksin oma päevadesse lisada. Kunstnikuna panen oma nädalagraafiku mosaiigi põhimõttel osadest kokku nii, et mu elus oleks vaheldust ega oleks rutiini. See tundus hea plaan: poolteist tundi korra nädalas midagi toredat edasi anda. Olen põnevil, mida arvavad 13-aastased teismelised sellest, mis on kaasaegne kunst, ja kuidas nad seda näevad. Arvan, et sellises vanuses inimestel võib vähesest näituste külastamise kogemusest olla moonutatud arusaam, et kunstigaleriid on igavad. Tahaksin avardada nende maailmapilti selles, et kunst on seinast seina ja pakub igaühele midagi. Kunst on teraapiline ja minu tund võiks olla lõõgastusmoment, kus pinged maha võtta ja ennast avastada.“
Õnnestus ka ühel õhtul pisut enam, kui tund aega värskete õpetajatega koos filosofeerida selle üle, miks ja kuidas asjad koolis käima peavad.
Ma olen väga tänulik, et meie riigis on toredaid inimesi, kes on nõus panustama ja tahavad õpetajana tegutseda!