ETV on võtnud fookusesse hariduse
Miks just haridus on sellel sügishooajal ETV teleprogrammi fookuses ja kellega koostöös on teie saated valminud?
„Õppimise ja haridusega seotud teemad on ETV saadetes sagedasti jutuks, eelkõige uudistes ja päevakajasaadetes. Näiteks on „Terevisioon“ juba mitu aastat teinud koostööd aasta kooli valimisega. Ent tänavune teistmoodi kevad ja koroonaaeg pani kõik õpilased, õpetajad ja lapsevanemad täiesti uuel moel proovile. Oli ilmselge, et haridusega tuleb meil kõigil tegeleda, nii televaatajate kui ka teletegijatena. Aga kuidas, seda tahtsimegi uurida. TLÜ hariduspsühholoogid Grete Arro ja Kati Aus tulid meile appi ning koostöös valmis saade „Maailma kõige targem rahvas“.
Inspireerivate õpetajate portreed sarjas „Mina, õpetaja“ on valminud koostöös Innove ning haridus- ja teadusministeeriumiga ning avavad õpetajaks olemise kaudu meie koolielu ning haridussüsteemi.
Ülevaade eelolevatest saadetest, mis võivad õpetajatele olla nii toeks kui inspiratsiooniallikaks.
„Maailma kõige targem rahvas“
ETV-s alates 8. septembrist teisipäeviti kell 20.
Vikerraadio saates „Huvitaja“ teisipäeviti ja neljapäeviti algusega kell 10.05.
Tutvustus: https://www.youtube.com/watch?v=3cNluc0L2EM
Kuidas koolitada maailma kõige targemat rahvast? Uues teaduspõhises haridussaates otsitakse sellele küsimusele vastust Eesti õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate abil. Neljas Eesti koolis (Neeme kool, Noarootsi kool, Meremäe kool ja Tallinna 32. keskkool) tehtud katsetes võetakse pulkadeks lahti õppimis- ja õpetamismeetodid, mis on tõhusad ja toovad ka häid tulemusi. Vaataja saab saatest praktilisi nõuandeid, kuidas tõhusamalt õppida või õppimist korraldada, olgu koolis või kodus.
* Kuidas oma õppivat aju aidata ja kuidas eemaldada õppimise juurest see, mis uute teadmiste omandamist ei soodusta?
* Kas on olemas „matemaatikaaju“ ja teised ärgu üldse üritagu?
* Miks tuupimine ei ole tulemuslik ja õpitu tuleks vahepeal unustada?
* Kuidas luua ja hoida õpimotivatsiooni?
* Kas edetabelid ja autahvlid lisavad õppimisindu või vastupidi?
Need ja paljud teised olulised teemad avatakse saates mänguliste eksperimentide ja testide kaudu. Teemade avamisel toetutakse kõige värskematele teadusuuringutele, saade valmib TLÜ hariduspsühholoogide Grete Arro ja Kati Ausi akadeemiliste teadmiste koostöös. Saadet juhib Urmas Vaino. Saade on loodud vaatamiseks nii õpetajatele, õpilastele kui ka lapsevanematele.
Saatega paralleelselt on Vikerraadio saates „Huvitaja“ teisipäeviti ja neljapäeviti pikemad arutelud, milles peegeldatakse saates tehtud katseid ning laiendatakse tõstatunud teemasid. Lisaks leiab septembri jooksul haridus-, õppimis- ja õpetamisteemalisi artikleid ka ERR-i teadusportaali Novaator lehelt.
„Magus molekul“, 2. hooaeg
ETV2-s 8., 9., 15., 16., 22. ja 23. septembril kell 18.
Esimese hooaja saated on järelvaadatavad Lasteekraani lehelt.
Lastesõbralik toidu- ja teadussaade, mis on loodud 5–10-aastastele lastele. Kuueosalise saatesarja eesmärk on inspireerida lapsi ja nende vanemaid teadust avastama ning süüa valmistama. Igas saates avastatakse mõnda toiduainet, valmistatakse süüa ja viiakse läbi lihtsaid, kuid põnevaid teaduskatseid. Saatest leiab ideid nii kodus kui ka koolis ning lasteaias koostegutsemiseks.
Saadet juhivad füüsik ja menuka teadussaate „Rakett 69“ juht Aigar Vaigu on ning ajakirja EMA peatoimetaja ja Kahvliahvi kokakooli eestvedaja Merle Liivak. Nendega koos astuvad olulistes rollides üles lapsed, laste ja noorte loovuskiirendi Vivita liikmed Emma Anette, Gretel ning Sass.
„Selge pilt“
ETV-s alates 10. septembrist neljapäeviti kell 22.05
Vaimse tervise teemadele keskenduv saatesari uurib vaimse tervise probleemide tagamaid, tehes seda ausalt ja avameelselt. Iga saade keskendub ühele probleemile ja oma lugu jagavad inimesed, kel väga isiklik kokkupuude saate teemaga. Kokku käsitleb saatesari kaheksat teemat, avasaates on fookuses depressioon. Saade on loodud täiskasvanud vaatajatele. Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld.
„Mina, õpetaja“
ETV-s tulekul oktoobris
Möödunud kevad pani proovile nii meie õpetajate oskused kui ka närvid. Samuti tuli kohustuslikus korras pedagoogiametiga tutvust teha kõikidel koduõppele sunnitud laste vanematel. Milline on üldse tänapäeva õpetaja töö? Ja millised on meie õpetajad? Dokumentaalsari toob vaatajate ette kuue õpetaja lood Eesti eri paigust. Neid seob küll elukutse, aga muus osas on nad täiesti isemoodi. Erinevad on nii õpilaste arv, põhjused, miks õpetaja ametit peetakse, kui ka elu, mis jääb väljapoole kooliseinu.
„Meediataip“
Materjalid eesti keeles: www.err.ee/meediataip
Materjalid vene keeles: https://rus.err.ee/k/mediagramotnost
Eesti rahvusringhääling kutsus kevadel ellu meediapädevuse projekti „Meediataip“ sooviga edendada noorte meediakirjaoskust ning toetada kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet info osas, mis noorteni jõuab eri kanalite vahendusel. Kuidas sünnivad uudised ja levib valeinfo? Mis on fakt ja mis arvamus? Kui olulised on allikad ja miks on vaja professionaalseid ajakirjanikke?
„Meediataibu“ projekt koondab mugavalt ühte kohta eesti- ja venekeelsed õppevideod, praktilised artiklid ja näitlikud materjalid ning ajakirjanike ja tuntud eestlaste isiklikud kogemused. Materjalid on kõikidele vabalt kättesaadavad ja kasutamiseks ka koolitundides meedia teemaliste arutelude läbiviimiseks. Meediapädevuse projekt täieneb sügise jooksul värskete videote ja õppematerjalidega.
Austatud ETV peatoimetaja!
Hariduse probleeme tuleb TV-s ja mujal ajakirjanduses arutada küll, kuid arutatavad teemad peaksid olema nö KODANIKU tasandil. Kõige halvem on hakata “õpetama” õpetajaid ja teisi professionaalseid pedagoogilisi töötajaid, kes oma ala õppinud kõrgkoolis 5 aastat + pikk praktika. Küll sobiks üldsusele kasvõi teema – “Miks Eesti gümnaasiumilõpetajate arukus (IQ) on 21. sajandil langenud üle 8(!) standartpunkti?” (Teie ei pruugi teada, et PISA-testid näitavad vähe koolis sisuliselt toimuvat!)
8.augusti saade näitas suurepäraselt, et on olemas niisugune teadus nagu psühholoogia ja lapsedki on psüühilised olendid (taolisi katseid tehti minu õpingute ajal juba ligi 60 aastat tagasi!), kuid mõtlemise arendamisel ja õpetamisel-õppimisel üldse (eriti eri vanuseastmetes) tekitab taoline saade isegi segadust, sest NEED on PALJU KEERULISEMAD tegevused. Aga asjatundmatud inimesed saavad siit taas “trumbi” pedagoogide ründamiseks-sõimamiseks… Küsigem jälle – miks ei jätku meil õpetajaid (sama probleem mujal Euroopas)? Isegi rikkal (palk!) Saksamaal on see protsess käivitunud… Arutagem seda probleemi!
Seega käitugem saadete kavandamiselgi “targema rahvana”!
P.S.
Muidugi käis minu märkus 8.septembri õhtuse saate kohta… Hm!- vanainimese asi…
Lisan, et nooremad inimesed peavad kooliski tähtsaks vaid MÕND võtet ja põhimõtet (moodne on motivatsioon). Tegelikult mõjutavad PEDAGOOGILIST tööd PALJUD pisiasjad. Näiteks toodud saate õpilasi võis mõjutada hoopis KOOLIMAJAS mütsiga (!?) ringi liikunud ETV töötaja (vilksas ekraanil vaid korra) – ürgne jäljendamise nähtus.
Kindlasti võiks ETV võtta arutluse alla KODUSE KASVATUSE-ARENDAMISE olukorra. Näiteks avastas juba 2005-ndal aastal minu uurimisgrupis üks 30-aastase staažiga lasteaiakasvataja, et ühe Tallinna lasteaia (ca 170 last) lastest ei olnud ca 60% (!) oma keelelise arengu poolest normaalsel tasemel – katastroof – kodude tegemata töö (veel 35 aastat tagasi oli neid vaid 4-5%). Nii algavad neil kohe koolis õpiraskused. Teadvustagem! – ARENGUhäireid ei kõrvaldada logopeedid, kes tegelevad ju KÕNEhäiretega.
P.P.S. Selle uurija töö on ühes ÜPUI teadustööde 2005.a. kogumikus.
saajale Haridusareen
Saatesari „Maailma kõige targem rahvas.“
Saada korraks tööle neli-viis valitud last ja nende vanemat, kui kohal on TV.. Pääseda telekraanile, nautida hetkekuulsust. Pole eriti raske kunst.
Hoopis keerulisem on seda teha PK tavaklassis, uut materjali õpetades, kus on 24 õpilast, nende seas 4-5 hariduslike erivajadustega. Gümnaasiumi 30 ja rohkem õpilasega klassist rääkimata.
Huvitavam olnuks uue materjali õpetamine: mitte last paeluvate ülesannete ühekordne lahendamine, just säärastes, meie igapäevaelu tavaklassides.
Pisut arusaamatuks jäi ka , kellele see saatesari mõeldud on. Õpetajad on kõige selle õppimise ja meelde jätmise tehnoloogiga tuttavad juba oma õpingute päevilt. Oli sihtgrupiks lapsevanemad, õpilased?
Õlgu pani kehitama ka saate väga pretensioonikas pealkiri. „Maailma kõige targem rahvas“. Kes ja milliste kriteeriumite põhjal säärased lapsed ja rahva maailmas kindlaks teeb, on teinud?
Meie PISA testide tulemuste pealispindne analüüs ja enesekiitmine küll selleks alust väita ei anna.
Meie testide head tulemused teiste maade taustal näitavad pigem seda, et mujal õpitakse veel vähem kui meil. Nii on.
Midagi uut õpetaja jaoks esimeses saates polnud. Kõike seda on õpetaja oma töös arvestanud rohkem kui sada aastat.
Tähenduste emotsionaalse „ pakendamisega“ (tausta loomisega) tegelesime naisega õpetamisel juba kümneid ja kümneid aastaid tagasi. See jätkub, kuni õpetame.
Laste koolieelne ja kodude erinev taust on tänapäeval ikka väga kirju. Sellega pidev arvestamine kuulub õpetamise ja koolimaailma juurde.
Seni, kuni lastes on alles loomulik uudishimu maailma, elu ja looduse (ümbritseva) vastu, on õpetamine suhteliselt kerge. Paraku on tihti nii, et juba 1.kl. tuleb juntsu, kel seda uudishimu enam alles pole. Rääkimata sellest, et ta oleks harjunud õppimise nimel pideva vaimse pingutamisega.
Järgmistes saadetes sooviks näha tavakooli keskastme- või lõpuklassis hariduslike erivajadustega õpilaste diferentseeritud õpetamist mõnes reaalaine tunnis ja keerukas aineosas.
See on õpetajatöö igapäev.