Hea idee saab alguse ühes peas ja koondab enda ümber meeskonna

Sügis pole ainult metsaandide korjamise aeg, vaid koolides innustatakse õpilasi koguma ka ideid ettevõtlikuks ja ettevõtlusõppeks. Kõrgkoolides levinud häkatonid on mitmel moel jõudnud üldhariduskoolidessegi. Kuidas toetada ideede teket ja elluviimist?

Võru gümnaasiumisse kogunesid 12. septembril ettevõtlikud noored Võru- ja Põlvamaalt. Häkatoni vormis ideelabor on saanud õppeaasta alguse üheks märgiks. Seekord genereeriti äriideid loova eneseteostuse uurija ja tuntud koolitaja Harald Lepiski juhendamisel. Kohale kutsutud olid ka kohalikud ettevõtjad ja õpilasfirmade programmi vilistlased.

„Ideelaboris toome noored igapäevasest mugavustsoonist välja,“ rääkis Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits. „Üsna tavaline on, et äriidee genereerimisel hakkavad õpilased mõtlema kohe lõpptoote või -teenuse peale. Kuid alguses on vaja siiski defineerida probleem või vajadus.“

Oluliseks muutuvad küsimused: mis probleemi idee lahendab ja miks on seda vaja lahendada, kes kasu saavad ja mis läheb paremaks, kas on veel sarnaseid ideid ja miks on just sinu idee parem?

„Pärast vastuste leidmist kiputakse mugavustsoon tagasi minema, sest siis on vaja hakata tegutsema. Millegi elluviimine on mõnikord keerulisemgi kui idee genereerimine,“ on Kurvits tähele pannud. Tegutsemiseks on vaja leida meeskond, panna paika eesmärk, jagada ülesanded ja rollid, määrata vastutajad ning asuda koos teele.

„Kool ja õpetajad saavad luua noortele võimalusi ja olla juhendajad, kaasteelised,“ märgib Kurvits. „Juhendamata noor võibki kujuneda „tehtagu“-suhtumisega kodanikuks, kes võib ju mõelda ja üritada, aga ideede ellurakendamiseni ei jõua. Positiivselt mõjub õpetaja enda ettevõtlikkus ja tahe mugavustsoonist väljuda. Ideede genereerimise, sõnastamise ja elluviimise arendamine koolis kasvatab kodanikke, kes mõtlevad pigem sellele, mida ise saab ära teha. Ja vähem sellele, mida teised võiksid teha. Kas pole maailm mitte parem ja kindlam koht, kui teha asju ise?“

Et tundmatu ei hirmutaks

Viljandi gümnaasiumis on majandus- ja ettevõtlussuuna valinud õppuritel sagedasti juba enne gümnaasiumi olnud eduelamusi sündmuste korraldamisel või minifirmades osalemisel. Noorte inspireerimiseks külastatakse ühiselt ettevõtlusnädala sündmusi, kutsutakse ettevõtjaid kooli ja käiakse ettevõtetes.

„Esimesel aastal saab ideede loomine alguse majanduse, turunduse ja ettevõtluse kursustel,“ kirjeldab majanduse ja ettevõtluse õpetaja Külli Hiiemäe-Metsar. Teisel aastal on ideed juba küpsenud ning alustatakse õpilasfirmade programmis. Protsess päädib kolmandal aastal uurimistööga, mis ühendab majandus- ja ettevõtlusõppe teadmised ja praktilise kogemuse.

„Hea idee sünnib ühes peas, koondab enda ümber meeskonna ja võtab siis, vahel ka mitte, meeskonna näo,“ on Hiiemäe-Metsar veendunud. „Ükskõik kui ühtsena klass ei paista, on meeskonna loomisel õpilaste arvates suurim väärtus usaldus. Usk oma tootesse, firma tõsiseltvõetavusse ja motivatsiooni hoidmine tagasilöökide korral on väga keerukas ülesanne. Siin ongi õpetaja roll äärmiselt oluline.“

Kui üldjuhul saavad õpilased ise hakkama – on aktiivsed suhtlejad, planeerivad tegevusi, hangivad materjalid, leiavad tootmiskoha ja viivad toote turuküpsuseni, siis üks ebaõnnestunud müügikogemus võib kindlustunde hea toote suhtes hävitada. See on koht, kus märkaja hea sõna saab taastada motivatsiooni ja päästa firma, kuid annab ka võimaluse mõelda, valida, areneda.

„Õpilasfirma-aasta arendab üldpädevusi, kuid ettevõtluspädevust kõige enam,“ lausub Hiiemäe-Metsar. „Praktilisest meeskondlikust õppeprotsessist saadud kogemus annab julguse ideed tulevikus ellu viia, sest on olemas julgus ületada tundmatut. Kord tundmatuga kohtudes ei hirmuta uus tundmatu meid enam, vaid üksnes üllatab.“

Mõttekrampidest vabaks

Kohila gümnaasiumis on õpilasfirmad tegutsenud 15 aastat. Et õpilastel tekiks ideid, alustab matemaatika- ja majandusõpetaja Margot Sarv ettevõtlusõpetuse kursust ajurünnakuga.

„Nii klassikalise kui tagurpidi ajurünnaku läbimine gruppides aitab kaasa, et mõttekrambid üle läheksid,“ ütleb Sarv. Tänu Raplamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse toetusele on võimalus osaleda 12 tunni ettevõtluslaagris, mille korraldavad õpilasfirma vilistlased. Töötubades leitakse ideid ja toodete parimad lahendused.

„Senimaani on hästi läinud ja lahendused on meeskonnasiseselt leitud. Eks õpetaja saab kavalalt oma nõuga abiks olla,“ sõnab Sarv. „On olnud firmasid, kes kogu algkapitali kaotasid, aga vähemalt sõnades väitsid, et õppisid palju. Kasumi tekkimisel pole oldud rahul kõigi panustamisega, kuid põhikirja uuesti lugedes selgub, et kõik on olnud JOKK. Olemegi püüdnud üha täpsemalt ülesandeid ja kohustusi kirja panna, et vältida konflikte. Noored on väga tublid ja õpivad meeskonnatööd, vastutust, suhtlemist, oma tegevust analüüsima ja isegi arvutamist. Tekib ka tahtmine silma paista. Nad usuvad endasse, meeskonda ja tootesse. Ja see järjekord võib olla ka teistpidi. Õpilastele tuleb anda võimalus ja ideepuudust ei ole. Ka suhted klassis muutuvad heas konkurentsis paremaks.“

Väikse kooli võlu

Ligi poolesaja õpilasega Lüllemäe põhikoolis tunnevad kõik kõiki, info liigub kiiresti ja igaüks on alati kaasatud.

Igast klassist on esindajad õpilasesinduses. Kui miskit plaanis, koguvad esindajad klassijuhatajatunnis oma klassist ideid ja toovad need esinduse koosolekule, kus tegeletakse kogunenud infoga edasi.

Õpilasesindus kogub ideid ka kooli stendil, kuhu igaüks saab oma arvamuse kirja panna.

Iga kuu lõpus on kogu kooli kogunemine, kus lisaks sünnipäevalaste õnnitlemisele, tublimate tunnustamisele ja murekohtade arutamisele kogutakse vajadusel ideid ja arvamusi. Ideekorjeks on kasutatud ka veebiküsitlusi.

Kindel roll on klassijuhatajatundidel, kus samuti sünnivad ideed. Mõnikord tehakse klassis tekkinud ideede põhjal ettepanek otse direktorile või võetakse mõtted kaasa õpilasesinduse koosolekule. Direktor Jana Tiitsi sõnul kasutatakse klassijuhatajatundi ka kooli suuremate dokumentide jaoks õpilastelt info saamiseks, näiteks arengukava, kodukorra koostamisel. Hiljuti koguti õpilaste arvamusi liikuma kutsuva kooli tegevuskavasse.

Õpilasi kutsutakse ka üleskutse korras töögruppidesse ideede kogumiseks. „Kohale tulevad õpilased, keda antud teema puudutab ja kes soovivad kaasa rääkida,“ selgitab Jana Tiits. Näiteks tuli hiljuti kokku töörühm kooli tutvustava video jaoks ideede kogumiseks ja arutelu laienes ka klassijuhatajatundi.

Tunnustame tublimaid

• Ettevõtlusõppe programm „Edu ja tegu“ kutsub üles esitama tunnustamiseks ettevõtlikke õpetajaid ja õppureid ning ettevõtlusõppe edendajaid – nii läbiviijaid kui muul moel panustajaid. Kandidaate saab esitada 9. oktoobrini. Võitjad kuulutatakse välja 4. ja 5. novembril konverentsil „Ennast juhtiv ja väärtust loov noor ei ole imeloom“.
• Kandidaate saab esitada viies kategoorias: aasta ettevõtlik õppur, ettevõtlusõppe edendaja, ettevõtlik õpetaja, ettevõtlusõppe mentor, ettevõtlusõppe programmi aasta tegija. Laureaadid valib programmi esindajatest ja eelmise perioodi võitjatest koosnev komisjon.
• Statuut ja kandidaadi esitamise vorm www.ettevõtlusõpe.ee/tunnustus/.

Kuidas oma idee ellu viia?

Mentor Vaido Mikheim, Tartu teaduspark:

• Leia oma hõim! Üksi on võimalik, ent mitme(kümne-saja)kesi on oluliselt lihtsam. Otsi üles mõttekaaslased, kes mõistavad-jagavad sinu seisukohti ja tahavad panustada sinu idee realiseerumisse.
• Koosta teekaart! Miks, kuhu, millal, kuidas ja kellega tahame jõuda. Ükski plaan ei ela üle kohtumist tegelikkusega, kuid purjeid saab sättida, kui suund on paigas.
• Samm-sammu haaval liikuma! Ärimaailmas kehtib kuldreegel: ideed ei maksa midagi, elluviimine on määrav. Ideas are cheap, execution is everything.
• Tasa sõuad, kaugele jõuad! Alusta tasapisi, keegi pole maailma vallutanud päevaga, ei Google ega Facebook. Liigu väikeste (edu)-sammudega, aga sihikindlalt.
• Ole siiras ja heatahtlik! Räägi nii apsakatest kui edust ühtmoodi ausalt. Ole kõigi kaasteeliste (partnerid, sõbrad, sugulased, segased) suhtes heatahtlik ja abivalmis. Maailmas on hämmastavalt palju heatahtlikke inimesi, kes on valmis Sinu Asja hüvangusse panustama, kui sa pole mölakas. It is nice to be important, but it is more important to be nice.
• Tee üks lisaliigutus. Walk the extra mile. Ületöötamine pole mõistlik. Iga päev ühe pisiasja rohkem ärategemine tähendab pikas ajaraamis paljude asjade saavutamist. Üks postitus Linkedinis või ühe koostööpartneri tähtpäeva meelespidamine või ühele kliendile personaalselt vastamine on mõnikord päris olulised pisiasjad.

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.