Kõpus avati noortekodu, millest võib kujuneda suunanäitaja
Endine Kõpu koolimaja õpilaskodu, mis jäi tühjaks pärast kooli üleviimist Kärdlasse, on nüüd koduks üle Eesti siia saabunud noortele. 
Sellises köögis tehakse üheskoos iga päev süüa nagu ikka kodus. 
Avamisel rõõmsad ja ootusärevad – noortega iga päev tegelev personal.
Hiiumaal Kõpus avati augustis noortekodu, mis on mõeldud elamiseks 12–18-aastastele, kes mingil moel on omadega kimpus. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) toetusel avatud noortekodu pakub individuaalset rehabilitatsiooni keset kaunist loodust. Ameti eesmärk on aidata tulevikus mujalgi Eestis katkise hingega noori terveneda sellistes väikestes kodudes.
Männimetsas mere lähedal asuv Kõpu noortekodu ei jäta muljet kinnisest asutusest. Seda arvamust ei teki ka majas, kus varem asus Kõpu kooli õpilaskodu ja nüüd on suletud lasteasutus. Maja on sisustatud kuni kuuele noorele, kes saadetakse mujalt Eestis siia kuni üheks aastaks igapäevaelu elama.
Kahekorruseline hoone on avar ja valgusküllane. Siin on nõustamis- ja teraapiatoad ning meditatsioonituba, diivaniga lugemisnurk, jõusaal, avatud köök, kus üheskoos süüa tehakse, ja igal noorel oma tuba. Personalile on omaette kasin kahe voodiga magamistuba. Eraldi ruum on külalistelegi – vanematele või lapse eest vastutajatele, kes võivad külla tulla.
Avamise eel oli kolmel inimesel, kes uue asutusega seotud, mahti sellest ajakirjanikule rääkida. Noortekodu kasvandikega tegelemist tellib Hiiu vallalt sotsiaalkindlustusamet, kus kinnise lasteasutuse teenusega seotut juhib Enelis Linnas. Lasteasutuse rajamiseks väljakuulutatud hanke võitis ja teenust pakub Hiiu valla sotsiaalkeskus eesotsas juhataja Riho Rahuojaga ning Kõpu noortekodu eestvedaja on selle juht Eve Voogla.
Kuigi noortekodus saab elada kuni kuus noort, alustatakse neljaga. Nende heaks töötavad üheksa kasvatajat, sotsiaalpedagoog, sotsiaaltöö koordinaator, psühholoog ja mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) terapeut. Kokku on kodus 11,4 ametikohta, meeskond on olemas ja läbinud suve jooksul mitu koolitust.
Ööpäevaringne teenus
Enelis Linnas selgitas, et kinnine lasteasutus pakub ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust lastele, kes kahjustavad oma käitumisega ennast või teisi. Sellisesse asutusse saab suunata kohtuotsuse alusel kuni aastaks.
„Eesmärk ei ole inimest ühiskonnast isoleerida,“ rõhutas Linnas, „vaid aidata tal oma tunnetega toime tulla ja arendada sotsiaalseid oskusi.“ Aastaga õpib noor inimene endaga ja oludega enda ümber paremini hakkama saama. Selles on talle toeks lisaks personalile ka mängu-, kunsti- jm teraapia, mis peaks tema arengule kaasa aitama. Noortega tegelemisel pannaks suurt rõhku miljööteraapiale. „Keskkond, kus Kõpu kodu asub, on juba ise teraapiline,“ arvas Linnas. Ülioluline on siin igale lapsele isiklik lähenemine, lähtudes tema läbielatust ja vajadusest. Hiiumaale suunatakse praegu pigem selliseid lapsi, kes kahjustavad ennast oma käitumisega.
Toetatakse ka õppimist
Kõpu kodus pole õpetajaid, lastel on võimalik õppida kohalikus koolis või kaugõppes, sõltuvalt sellest, millisele tasemele on nad jõudnud. Koostöös Hiiu valla haridusosakonnaga leitakse õppimisvõimalus igaühele. Teenuse üks eesmärk on toetada ka lünkliku või katkenud haridustee jätkamist.
„Me oleme tutvunud Soome, Norra ja Saksamaa samasuguse teenuse osutajatega,“ rääkis Rahuoja. Kõikjal on õppetöö veidi omamoodi korraldatud. Saksamaal on ka õpetajad teenust osutava asutuse palgal, Soomes maksab õpetajapalka osaliselt omavalitsus. „Meie osutame ainult sotsiaalteenust,“ täpsustas Rahuoja valla rolli.
Kõpu noortekodu Hiiu vallale kulutusi juurde ei too, vastupidi, toob lisatulu töökohtadelt laekuva sotsiaalmaksu näol. Kinnine lasteasutus on riigi teenus, mille kõik kulud katab riik. „Hind oli üks põhjus, miks otsustasime, et hakkame Hiiumaal seda teenust pakkuma,“ sõnas Rahuoja. Iga lapse peale on kuludeks ette nähtud 150 eurot ööpäevas. See summa katab kõik lapse vajadused ning kasvatajate ja spetsialistide palgad. Vald näeb kasu ka uues võimekas meeskonnas.
Rahuoja rääkis, et otsus noortekodu luua ei tulnud üleöö, vaid pika kaalumise peale. Seejuures kohtuti kohalikega ja kummutati kuulujutte, et külas avatakse kriminaalide kodu. Skeptikud arvasid, et saare kaugesse nurka ei õnnestu leida vajalikke spetsialiste. Rahuoja ütles, et kui oli saanud keskuse juhi kohale Eve Voogla, kel on noorsootöö kogemus Tartust, siis tundis ta end juba kindlamalt.
Näidis tulevikuks
Sarnase põhimõttega tegutseb veel kolm kodu: Maarjamaa hariduskolleegium, mis on vanast erikoolist ümber korraldatud uue kontseptsiooniga kinnine lasteasutus, pealinna noorte jaoks loodud Tallinna laste turvakeskus ja Rakvere Lille kodu intellektipuude ja käitumishäiretega noortele. Hiiumaal asuv kodu on neist kolmest erinev nii asukoha kui ka miljööteraapiliste põhimõtete poolest.
„Meid eristab teistest ka suur kompleks, mis meie kasutada,“ rääkis Eve Voogla. „Maja on kohandatud meie jaoks, see on kodu moodi, lapsi on vähe, igas vahetuses on 2–3 kasvatajat. Püüame oma tegevuses kujundada noorte füüsilist ja emotsionaalset keskkonda viisil, et see vastaks nende arengule ja soovile.“
Kuigi kinnine lasteasutus on lapse jaoks viimane meede, kui kõik muud abinõud on ära proovitud, on Kõpu-sarnaseid koduse õhkkonna ja tervendava ümbrusega kohti juurde vaja, arvasid nii Linnas kui Rahuoja. Edaspidi soovib SKA liikuda seda tüüpi väikeste kodude loomise poole põhimõttel, et neis oleks vähe lapsi ja saaks igaühega eraldi tegelda. Millal Kõpu kodu järel järgmine avatakse, ei osanud Linnas öelda, sest teraapiakodude algatust oodatakse eelkõige kohalikult tasandilt.
Pidulik avamine
Kodu pidulikul avamisel 10. augustil hoiatas selle juht oma kolleege, et lapsed võivad käituda ettearvamatult, sest nende elus on juhtunud palju ja hing on haige.
„Kindlasti saab teil olema ka raskeid hetki,“ pöördus SKA peadirektor Egon Veermäe kodu avamisel selle töötajate poole, „aga see on normaalne. Ärge kartke, ärge heitke meelt, meie maja on teile toeks.“ Veermäe tunnistas, et tema soovis on vasturääkivus: kõigepealt luua sellised väikesed kodud nagu Kõpus ja siis loota, et vajadus nende järele väheneb.
Üks neljast mehest, kes noortekodus tööd alustas, on Herkis Roosimaa, Hiiumaal üles kasvanud noormees, kes töötanud noortekeskuses ja -organisatsioonis ning jõudnud tagasi saarele. Siin oli ta kaitseväe asendusteenistuses, töötades sotsiaalkeskuses, kus tegeles erivajadustega inimestega. Oma tugevuseks uuel töökohal nimetas ta kogemusi noorte ja erivajadustega inimestega töös. „Nüüd tuleb need kogemused siin kokku panna,“ sõnas Roosimaa.
Noormees rääkis, et noortekodu töötajaile tehti huvitavaid koolitusi, jagati teoreetilisi õpetusi ja praktilisi oskusi, kuidas käituda jne. Talle meeldisid eriti kaks koolitust: Verge meetod sellest, kuidas saada füüsiliselt hakkama nii, et ei teeks liiga endale ega lapsele, ja biblioteraapia – kirjutamise kaudu eneseväljendamine.
Järgmisel päeval pärast avamist saabus Kõppu koos saatjaga esimene elanik.
Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT)
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumääruse järgi on kinnise lasteasutuse teenus (KLAT-i) asjakohane meede, kui see aitab tagada lapse heaolu, piirata tema kahjustavat käitumist ja saavutada teenusega taotletud eesmärk olukorras, kus vähem piiravate abinõude rakendamine ei oleks tulemuslik.
Lapsi suunatakse teenusele kolme moel: sotsiaalhoolekandeseaduse, kriminaalmenetluse seaduse või karistusseadustiku alusel. Kõigil kolmel juhul teeb otsuse kohtunik.
Mis on MDFT?
Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) on Eestis kasutusel aastast 2015. See on perekeskne programm, kuhu suunatakse osalema tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noored ja nende pered.