Laieneb kutsevalikuõpe, populaarsust kogub kaugõpe

Kuidas läks suvine vastuvõtt kutseõppeasutustes ja millised olid sisseastujate erialaeelistused. Vastused on kogutud eri piirkondade kutseõppeasutustelt.

Haapsalu kutsehariduskeskuse (KHK) suvine vastuvõtt on läinud võrreldes eelmiste aastatega võrdlemisi hästi,“ teatas Haapsalu KHK avalike suhete spetsialist Tiia Tiisler. Avaldusi laekus tavapärasest rohkem ja seetõttu oldi sunnitud mõnel erialal kandidaate ka ukse taha jätma, kuna õpilaste arv rühmades on piiratud.

Täiskasvanutele sobib tsükliõpe

Suurt huvi tunti Haapsalus täiskasvanutele suunatud tsükliõppe erialade vastu, nagu näiteks IT-tehnik, pagar ja loodusgiid. Suurenenud oli huvi ka hooldustöötaja ametit õppida. Tiisler arvas, et selleks on tõuke andnud nii kehtima hakanud kutsetunnistuse nõue kui ka kevadine koroonakriis, mis tõstis esile hooldustöötaja ameti ja selle väärtustamise ühiskonnas.

Ootuspäraselt täitusid kiiresti mööblirestauraatori ja pehme mööbli valmistaja õppekohad. Täiskasvanutel on olnud igal aastal nende vastu suur huvi.

Võrreldes eelmise aastaga vähenes noorte seas huvi üldehituse ja bürootöö eriala vastu. Vabu kohti on kutsekeskharidusõppes veel neljal erialal.

Ka täiskasvanutel on veel praegu võimalik vabade õppekohtade olemasolul kandideerida bürootöötaja või ehitusplekksepa tsükliõppesse või sarnases valdkonnas töötamise korral koka, puhastusteenindaja või tegevusjuhendaja töökohapõhisesse õppesse. Täiendav vastuvõtt kestab Haapsalu KHK-s septembri lõpuni.

Avaldusi võetakse veel vastu ka neilt, kel tahtmine lõpetada pooleliolev põhikooli- või gümnaasiumiharidus – teist aastat annab Haapsalu KHK ka üldharidusõpet.

Uus valikuvõimalus on Haapsalus tänavu sügisest alates kutsevaliku õpe, millega 2017. aasta oktoobris alustas Tartu KHK. See on mõeldud neile noortele, kes ei õpi ega tööta ega ole osanud teha karjäärivalikut. Sellesse õppesse laekus Haapsalus piisaval hulgal avaldusi ja õppegrupp avatakse.

Räpinas tuleb aianduse aasta

Räpina aianduskooli direktor Kalle Tooma hindas tänavust vastuvõttu üsna sarnaseks viimaste aastate vastuvõttudega ning arvas, et sellega võib rahul olla. Aianduskoolis on juba pea 15 aastat mittestatsionaarne vastuvõtt olnud suurem kui statsionaarne. Osalt on see traditsioon, sest kaugõppeosakond tegutseb juba 1960. aastatest. Osalt tuleneb see direktori sõnul kooli erialadest – maaelu ja loodusega seotu kõnetab eelkõige täiskasvanuid. Kuid on ka noori, kes väga teadlikult eriala valivad, ja nende üle on koolil eriti hea meel.

Tänavu on Räpinas õppida soovijail olnud suurem huvi aianduse ning keskkonnakaitse vastu, floristikutse pakub aga vähem huvi. Tooma peab seda tavapäraseks, et eri aastatel on õpihuvilistel erinevad eelistused. Näiteks kiratses paar aastat tagasi aiandus, kuid floristiks õppima pääses konkursiga. Süveneb tendents, et ka värsked gümnaasiumilõpetajad valivad mittestatsionaarse õppe.

Käesolev õppeaasta kujuneb Räpinas aianduse aastaks, sest päris paljud, kel selle ala vastu huvi, jäid konkursiga välja ja peavad ootama järgmist aastat. Mõne õppekava puhul algab õppetöö oktoobris või jaanuaris.

Kõige popim amet on matkajuhi oma

Luua metsanduskoolis on tänavu olnud kõige tihedama konkursiga eriala matkajuhi oma, kuhu kandideeris 7,9 inimest kohale. Vastu võeti 20. „See on üks suurimaid konkursse Eesti kutseõppeasutuste ajaloos,“ kommenteeris Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist Toomas Kelt.

„Meie eesmärk on, et Eesti looduses ja metsades toimetaksid tulevikus targad, oskuslikud ja vastutustundlikud inimesed,“ sõnas Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Direktor rõhutas, et üha enam on ühiskonnas vaja looduse vahendajaid ja mõtestajaid, ning neid teadmisi pakub matkajuhi eriala. Luua kool on arenemas metsanduse kompetentsikeskuseks, kus saab parimat praktilist metsandusharidust. „Meie lõpetajatel on ees suur tööpõld ning on väga palju tööandjaid, kes meilt spetsialiste ootavad – näeme, et looduses töötajaid on üha rohkem,“ tunnustas Zuba-Reinsalu kutseharidusse pürgivate inimeste valikuid.

Sessiooniõppurite järgmised erialaeelistused matkajuhi järel on maastikuehitaja, kus konkurss oli 4,25 inimest kohale, ning arborist 3,29 soovijaga kohale. Noorte seas, kes soovivad kutsega koos omandada ka keskhariduse, oli sel aastal populaarseim harvesterioperaatori eriala, kuhu kandideeris 2,42 soovijat kohale.

Kõige vähem pakkus päevaõppes tänavu huvi maastikuehitaja eriala, millele päevast õpperühma ei avatudki.

Luua metsanduskoolis õpib ligi 70% õppuritest sessiooniõppes, mis näitab, et kutseharidusse tullakse kannapööret tegema igas eluetapis ning oskuste omandamine on üha olulisem. Direktori sõnul on õppurite hulgas neid, kes soovivad kõrgharidusele juurde päris oskusi, ning ka neid, kes on omandanud eriala teises valdkonnas ja leidnud hilisemas eas oma tõelise kutsumuse.

Luual kandideeris 319 õppekohale kokku 568 soovijat. Sisseastumisavaldusi ootab kool praegu veel kolmele erialale, need on metsanduse spetsialist, puukooliaednik ja puittaimede hindaja.

Ida-Virumaal oli edukas vastuvõtt

Ida-Virumaa KHK-sse esitas tänavu sisseastumisavalduse ligi 1800 inimest, pea 300 võrra rohkem kui möödunud aastal.

Õppedirektori kt Anželika Vaino-Keskküla hindas vastuvõttu edukaks. Kõige populaarsemad alad, kuhu esitati neli avaldust ühele kohale, olid kondiitri ja sisetööde elektriku eriala. Kolm avaldust ühele kohale esitati abikoka, raamatupidaja, veokorraldaja-logistiku, kinnisvarahalduri, tekstiilkäsitöö, ärikorralduse spetsialisti, pagari ja tarkvaraarendaja (IT Akadeemia) erialale. Konkurss oli teistelgi erialadel ning lõppvaliku tegi vastuvõtukomisjon lõputunnistuse keskmise hinde ja sisseastumisvestluse põhjal.

Ida-Virumaa KHK direktori Hannes Metsa sõnul on huvi kutseõppe vastu kasvanud. Eriti tähtsaks hindas ta asjaolu, et huvi oli nende erialade vastu, mis on loodud koos tööandjatega.

Vastuvõtt jätkub vabadele kohtadele nii päeva- kui tsükliõppesse.

Kuresaares uus eriala – kultuurigiid

Kuressaare ametikoolis osutusid kõige hinnatumateks erialadeks täiskasvanute õppes lapsehoidja ja kutsekeskhariduse taseme päevaõppes mootorsõidukitehnik.

Tsükli- ja õhtuõppes olid populaarsed ka nooremtarkvaraarendaja ja raamatupidaja ametid. Koos kutsekeskharidusega sooviti enim õppida ka liikuva graafiku kujundajaks ja juuksuriks. Kokku on Kuresaare AK-s võimalik õppida 34 õppekaval.

Kuressaare ametikooliski avati sel sügisel kutsevaliku õppekava pooleli jäänud haridusteega noortele. Kutsevaliku õppijail on kõik võimalused nagu tavakutseõppijail: sõidu- ja koolilõunatoetus, vajadusel ühiselamukoht ja nõustamine.

Uue erialana avaneb Kuressaares sel aastal võimalus õppida kultuurigiidiks. Ametikooli giidiõppe tugevuseks peab turismiteeninduse õppesuuna juhtõpetaja Ülle Tamsalu praktika suurt osa õppes. Kultuurigiidi kaheaastane õppeaeg on jagatud tsükliteks.

Toetus kutsevalikuõppe alustamiseks

Alates 1. septembrist saavad kutseõppeasutused taotleda toetust, et alustada kutsevalikuõppega neile, kel on kool pooleli jäänud, ja toetada neid karjäärivalikul.

Taotlusteks on ette nähtud kokku 1,74 miljonit eurot, mis on eraldatud Euroopa majanduspiirkonna ja Norra 2014–2021 programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Noorte haridusele suunatud toetus on ette nähtud paindlike üleminekute loomiseks haridusastmete vahel. Programmi viib ellu riigi tugiteenistuste keskus.

Kutsekoolid saavad taotleda seda raha, et kohandada, muuta või täiendada õppekava vastavalt sihtrühmale ja partnerite ettepanekutele ning rakendada ja viia läbi kutsevalikuõpet.

Toetuste vähim summa ühe projekti kohta on 100 000 ja suurim 200 000 eurot.

Taotlusi saab esitada riigi tugiteenistuste keskusele E-toetuse keskkonna kaudu kuni 1. novembrini. Taotluste kohta korraldatakse infopäev 17. septembril kl 10 Zoomi vahendusel.

Kutseõppeasutustele, kes on juba kutsevalikuõppega alustanud, toetus tagasiulatuvalt ei laiene, teatas riigi tugiteenuste keskuse projektikoordinaator Liina Breicis.

Riigi tugiteenuste keskuse teenusekoordinaator Kelly Poopuu täpsustas, et toetust saavad taotleda riigi või kohaliku omavalitsuse kutseõppeasutused, kel on vastav õigus õppe läbiviimiseks. „Projekti abikõlblikkuse periood algab toetuse rahuldamise otsuse jõustamisest rakendusüksuse poolt,“ pidas Poopuu oluliseks märkida.

Ministeeriumi struktuurimuutus

Mis muutus kutsekoolide jaoks sellest ümberkorraldusest, kus HTM-is kaotati kutsehariduse osakond ja selle asemele loodi kutsehariduse büroo?

HTM-i kantsler Mart Laidmets: Alates 1. augustist jõustusid ministeeriumi struktuuris mitmed muutused, mille eesmärk on muuta tööjaotus selgemaks ja loogilisemaks, otsida võimalusi uuteks sünergiateks ning hoida kokku kulusid. Muuhulgas alustas tööd keskhariduse osakond, mille koosseisu kuuluvad üldkeskhariduse ja kutsehariduse bürood. See muudatus kutseõppeasutustele olulisi muutusi kaasa ei too – isegi kontaktid ministeeriumis jäävad samaks.