Miks õpilastele meeldib koolis üha vähem?
Varsti saab ka sellest suvest mälestus ning meie mõtteid ja tundeid vallutab üha enam saabuv koolisügis. Hiljuti avaldati tervise arengu instituudi koostatud koolinoorte tervise uuring, milles oli mõndagi rõõmustavat. Koolikius on langussuunas, kuigi Euroopa Liidu keskmisest on see veel tunduvalt kõrgem. Kanepi tarbimine 15-aastaste noorte seas on langenud. Perede majandusseis on paranenud.
Kui 2014. aasta uuringus vastas kolmandik peredest, et tulevad majanduslikult halvasti toime, siis 2019. aasta uuringus oli selliseid peresid 23 protsenti. Murekoht on see, et 41 protsenti üksikvanematest elab vaesusriskis.
Õpilastele meeldib koolis üha vähem
Ainult 58 protsenti õpilastest vastas, et neile koolis meeldib. Iga kolmas teatas, et nende jaoks on kool pigem ebameeldiv koht, eriti tüdrukute jaoks. Kui mõtlen tagasi oma kooliajale, siis mitte igal hommikul ei ärganud ma rõõmuhõiskega: küll on hea, jälle saab kooli minna! Aga üldiselt nii mulle kui mu sõpradele koolis käia meeldis.
See oli aeg, kus kogu elu toimus koolis. Seal me õppisime, koolivõimlas tegime trenni, aulas tegime teatrit ja laulsime laulukooris, igal reedel tantsisime oma kooli orkestri saatel. Tänapäeval on noorel palju alternatiivseid võimalusi nii teadmiste omandamiseks kui ka meelelahutuseks. Koolil on palju võistlejaid ja kool ei ole noorte jaoks enam nii atraktiivne kui kunagi varem.
Miks te mu last korda ei tee?
Kui õpetaja tunneb, et talle pannakse üha uusi kohustusi, mida ta täita ei suuda; kui ühiskond saadab talle palga näol signaali, et me ei väärtusta tema tööd, siis õpetaja väsib ja hakkab vigu tegema. Aga õpetaja vead lähevad ühiskonnale kalliks maksma.
Seni, kuni ei toimu põhimõttelist muutust ühiskonna hoiakutes õpetaja suhtes, me häid noori õpetajaid kooli ei saa. Esimene küsimus oma lapse õpetajale ei peaks olema: „Miks te minu last korda ei tee?“ Pigem võiks küsida: „Mis õpetajale muret teeb, kas on ta väsinud ja kuidas on võimalik tema püüdlusi toetada?“
Õpetaja võimuses ei ole inimese põhiolemust muuta. Kui käia klassikokkutulekul, võib näha pilti, kuidas kaks kunagist klassikaaslast salatit valmistavad ega jõua kuidagi kokkuleppele, kuidas seda maitsestada. Vaatad ja mõtled: 50 aastat on möödas, aga midagi pole muutunud, hoolimata sellest, et üks on minister ja teine tubli koduperenaine. Sama kätš käib edasi.
Tänapäeva noortele ei meeldi käsud-keelud ja pidev võistlusmoment
Kool ilma käskude ja keeldudeta ei toimi, kuid alati on võimalik koos õpilastega mõistlikes keeldudes kokku leppida. Õpetaja tarkus on juhtida arvamuste vahetust nii, et see ei satuks väljadele, kus ühisosa leida ei ole enam võimalik.
Paljud õpilased kurdavad, et neile ei meeldi pidev võistlusmoment koolis. See võib muutuda, kui saab teoks individuaalsete õpiradade süsteem, sest siis võistleb õpilane eelkõige iseendaga. Kui liigud mööda oma õpirada sinule sobivas tempos, kui oled avatud ja püüad iga ülesande täita nii hästi, kui oskad, võib koolirõõm sind üles leida. Kunagi ei tule sellist aega, kus kõikidele õpilastele meeldib koolis käia, sest õppimine on raske ja pingutust nõudev töö.
Meil on 10 000 õpilast, kes ei õpi ega tööta. Kui me kõik koos suudaksime saavutada selle, et nende õpilaste arv, kellele ei meeldi koolis käia, enam ei kasva, siis on lootust, et nende õpilaste arv, kellele pigem meeldib koolis käia, hakkab kasvama.
1. septembril peavad koolipinki istuma nii need, kellele see ei meeldi, kui ka need, kellele see meeldib. Soovime neile kõigile õnnelikku kooliteed. Elus on nii, et see äratundmine, kas olin õnnelik ja oli armastust, selgub hiljem. Küsimus, kas ma olin koolis õnnelik, võib samuti saada vastuse alles aastate pärast.
Kolleegid!
Tuletagem meelde ÕPPIMISE filosoofilist olemust – õppimine toimub vaid raskuste ja vastuolude ületamise kaudu-läbi… Kuna tänastes kodudes hoitakse lapsukesi raskustest eemale, siis kaugeneb laps üha kõigest sellest ega soovi raskustega kokku puutuda. Teaduslikult – pärast sündi toimub meil jõuökonoomia instinkti kinnitamine ehk lihtsas keeles LAISKUSE KASVATAMINE, mis vastuolus inimkonna pedagoogilise kogemusega!
Inimeseks kasvatusest ärgem rääkigemgi – ilma autota maailmas ringi liikudes, kohtan alaealiste jõhkrust, millest ajakirjandus ei taha midagi kuulda… Politsei on võimetu, sest need kaagid teavad täpselt, et ohvril on vaja “tõendada kuriteo fakti”… Hakka või maailmas ringi liikuma koos “tunnistajatega”!
Vaadelgem meie kodudes ja koolides toimuvat enam deduktiivselt!